terça-feira, 16 de outubro de 2018

Japaun no Timor-Leste asina akordu ba programa apoiu rekursu umanu


Ministru Negosiu Estranjeiru japonéz afirma iha loron-sesta ne'e, iha Dili, katak Tokio hakarak revitaliza relasionamentu ho Timor-leste, liu hosi fortalesimentu rekursu umanu, ekonomia, setor marítimu no kooperasaun rejional.

"Japaun no Timor-Leste hanesan parseiru importante ne'ebé maka fahe valores baziku sira. Ami hakarak revitaliza ami nian relasionamentu ba faze foun ida", hatete Taro Kono ba jornalista sira, iha deklarasaun ida, iha omologu timoroan nian sorin, ministru interinu Negosiu Estranjeiru, Agio Pereira.

Kono destaka katak objetivu maka avansa iha "kooperasaun iha kampu maritimu, liu hosi konsulta trilateral ida entre Japaun, Timor-Leste no Indonezia", no kontinua kontribui ba dezenvolvimentu infraestrutura iha Timor-Leste.

"Konabá kooperasaun rejional, ami hanesan nasaun maritimu rua iha Indo-Pasifiku no ami konkorda hodi serbisu hamutuk hodi konsegue Indo-Pasifiku ida ne'ebé livre no nakloke, tuir direitu internasional no iha liberdade ba navegasaun, rejeita tentativa sira unilateral sira hodi muda 'status quo'", subliña.

Kono hatete katak prósima reuniaun sir iha Dili pretende kontinua diskuti tema rejional sira, inklui mós Koreia Norte.

Agio Pereira mós destaka apoiu ne'ebé maka Japaun fó ba dezenvolvimentu Timor-leste nian, iha área sira hanesan fortalesimentu infraestrutura nian no formasaun ba kuadru sira, no konsidera katak vizita ne'e kontribui hodi "haforsa relasaun bilateral sira".

Ezemplu ida ba apoiu ne'e maka konstrusaun ponte foun mota Comoro nian, iha parte osidental Dili nian, ne'ebé oferese hosi Governu japonéz no konstitui "testemuñu interese Japaun nian iha dezenvolvimentu infraestrutura Timor-Leste nian", hatete.

Iha ajenda bilateral, iha mós tema sira hanesan kooperasaun iha área defeza nian no edukasaun nian, no mós programa bolsa ne'ebé maka sei ajuda funsionariu publiku timoroan sira, refere mós.

"Programa ida ne'ebé maka ami konsidera importante tebes laos de'it ba prespetiva akadémika, maibé hosi mós dezenvolvimentu karáter disiplina funsionariu sira nian ne'ebé maka atu ba estuda iha Japaun", hatete.

Importante mós apoiu japonéz nian iha área sira ahnesan alterasaun klimatika no preparasaun ba dezastre natural sira, akresenta tan responsavel timoroan ne'e.

Lider na'in rua ne'e asina akordu ba programa ida fortalesimentu rekursu umanu timoroan sira nian liu hosi bolsa de estudu iha universidade japonezes.

Aleinde troka nota sira iha nivel ministerial asina mós akordu ida konabá programa ne'ebá, hosi reprezentante ajénsia kooperasaun japoneza (JICA) iha Timor-Leste, Nagaishi Masafumi, no ho diretor jeral Institutu Nasional Administrasaun Públika (INAP) timoroan nian, Agostinho de Deus.

Akordu ne'e maka apoiu ba formasaun no kapasitasaun rekursu umanu timoroan sira nian, elementu sentral ida kooperasaun japoneza nian ho Timor-Leste, liu hosi projetu Bolsa Dezenvolvimentu Rekursu Umanu nian (JDS, sigla ho inglés).

Tuir kooperasaun japoneza, objetivu projetu JDS nian, ne'ebé maka agora ne'e implementa hela iha nasaun 15, hodi "apoia dezenvolvimentu rekursu umanu iha nasaun sira ne'ebé maka simu ajuda japonés, liu hosi funsionariu governamental sira no sira seluk".

Objetivu maka fó bolsa ba formandus timoroan sira hodi ba estuda iha universidade japoneza sira hodi hetan "koñesimentu ne'ebé espesializadu, halo peskiza sira no halo rede sira" kontaktu nian.

Primeiru xefe diplomasia nipónika ne'ebé ba Timor-Leste, Taro Kono vizita nasaun ne iha tinan 2001, antes restaurasaun independensia, hanesan observador eleisaun ba Asembleia Konstituinte.

Taro Kono konsidera katak notavel tebes dezenvolvimentu alkansadu iha kapital timoroan nian ne'e, rezultadu hosi "esforsu boot" populasaun nian.

SAPO TL ho Lusa

Sem comentários: