terça-feira, 16 de outubro de 2018

Porsentu 36 Husi Populasaun TL Krónika Inseguransa Ai-Han


DILI, (TATOLI) – Ministru Agrikultura no Peska, Joaquim José Gusmão dos Reis Martins, hatete Ministériu Agrikultura no Peska (MAP) kompleta ona análiza kona-ba inseguransa ai-han krónika iha territóriu tomak no porsentu 36 husi populasaun Timor-Leste (kuaze ema rihun atus-hatnulu) maka krónikamente inseguransa alimentár.

“Ida ne’e atu dehan sira laiha kapasidade atu suporta sira-nia nesesidade bázika, sira laiha ai-han sufisiente ba moris ne’ebé saudavel”, Joaquim afirma iha simpóziu ba selebrasaun loron mundiál ai-han “Promove ai-han lokál nutritivu hodi hakotu hamlaha no má nutrisaun 2030”, iha Aitarak-Laran, ohin.

Nia hatutan tan: “Sira-nia oan iha risku aas ba má nutrisaun krónika ne’ebé afeta sira-nia potensialidade ba dezenvolvimentu fíziku no intelektuál”.

Ministru ne’e mós salienta porsentu 15 (ka ema atus-ida hitu-nulu-resin-neen) husi populasaun maka sofre severidade (iha kondisaun) inseguransa ai-han ne’ebé krónika.

“Ministériu Agrikultura no Peska sei uza análiza seguransa ai-han ne’e atu foka nia intervensaun sira nomós atu enkoraja parseiru sira atu halo hanesan. Ita hatene feto no mane ne’ebé serbisu iha área agrikultura iha papél importante atu alkansa zero hamlaha”, afirma.

Nia akresenta sira ne’ebé serbisu iha to’os umakain ka iha empreza ai-han sira ne’ebé ki’ik, sira-nia desizaun sei ajuda atu forma kondisaun ai-han no nutrisaun iha futuru.

Alinde ne’e sira-nia koñesimentu no prátika tradisionál importante tebes, liuliu tanba produsaun ai-han ohin loron hasoru dezafiu barak hanesan mudansa klimátika no rekursu naturál ne’ebé limitadu.

“Liuhusi promove no sosa produtu lokál ita bele suporta família agrikultór sira no negósiu ki’ik sira iha ita-nia komunidade no nasaun. Promove ai-han lokál ita mós ajuda populasaun liuhusi minimiza distánsia ne’ebé presiza ba karreta sira atu bá tula produtu sira ne’e”.

Ministru ne’e dehan atividade ba análiza sobre inseguransa ai-han ne’e hala’o no suporta husi Organizasaun ba Ai-han no Agrikultura (FAO-sigla inglés) no parseiru dezenvolvimentu sira seluk ne’ebé konsege klasifika munisípiu sira bazea ba intensidade inseguransa ai-han husi faze klasifikasaun integradu.

Vise-Ministru Saúde ba Dezenvolvimentu Estratéjiku Saúde, Bonifácio Maukoli dos Reis, hatete liga ba má nutrisaun tuir dadus saúde 2016 hatudu katak kazu deznutrisaun iha Timor-Leste sei aas liu liña aseitavel.

“Labarik sira idade fulan 6 to’o 59 ne’ebé iha anemia sei iha porsentu 40, sira ne’ebé krekas sei iha porsentu 24 no raes badak sei iha porsentu 46. Ema boot sira ne’ebé tinan 15-49 ne’ebé anemia sei iha porsentu 23, sira ne’ebé todan menus porsentu 27 ba feto no porsentu 25 ba mane”.

Tanba ne’e Governu no nia parseiru dezenvolvimentu sira hala’o ona atividade barak atu hadi’ak inseguransa ai-han no subnutrisaun.

“Hahú husi programa ba inan isin-rua, inan fó susu, bebé to’o atividade agrikultura no infraestrutura bázika ita hala’o namanas iha territóriu tomak. Atividade sira ne’e ita halo atubele hadi’ak prátika nutrisaun di’ak iha umakain, hadi’ak hahalok moris ijiene no ambiente moos, hasa’e kapasidade asesu ba ai-han, bee-moos, no saneamentu, merenda eskolár no seluk tan. Progresu barak ita halo ona no konsege kobre ona territóriu tomak”.

Jornalista: Maria Auxiliadora | Editora: Rita Almeida

Imajen: Ministru Agrikultura no Peska, Joaquim José Gusmão dos Reis Martins, Vise-Ministru Saúde ba Dezenvolvimentu Estratéjiku Saúde, Bonifácio Maukoli dos Reis no Sekretária Estadu ba Igualdade no Inkluzaun, Maria José da Fonseca Monteiro de Jesus, iha simpóziu selebrasaun Loron n Mundiál Ai-han 2018. Foto Facebook SEII.

Sem comentários: