terça-feira, 15 de dezembro de 2015

KAZU HIV-SIDA 534, MATE 63


Sekretariu Executivu Conselho Nacional HIV SIDA, Daniel Marcal hatete, numeru ema kona moras HIV-SIDA husi fulan Janeiru to’o Setembru sa’e ona ba 534 no nain 63 mak mate ona.

“Agora Ita susar tebes atu hetan pursentu tamba Ministeriu Saude mak tenke hatene buat sira ne’e hotu ami kordena ho sira deit mas dadus sira fo husi Janeiru to’o Junu 2015 iha ema kona moras HIV- DISA iha ema 525 i I depois iha kazu foun husi Janeiru to’o setembru 2015 ami simu dadus husi ministeru saude kazu ne’e sae ona ba 534 no mate ona ema nain 63, sira ne’ebe iha hela rehabilitasun ou iha hela prosesu tratamentu ba sira nia saude ne’e iha ema 194,”dehan Daniel Marçal ba JN- Diário Iha nia servisu fatin Praia dos Coqueiros Dili, Sesta (11/12/2015).

Daniel Marçal haktuir, numeru moras HIV-SIDA aumenta ba bebeik kada tinan tamba ema iha ona konsiensia lori aan ba koko ran.

“Ita dehan kazu ne’e kazu antigu laos aumenta , aumenta iha kazu foun labarak maibe ema mak iha ona konsensia ba detekta aan rasik ne’ebe ema barak hatene aan ona iha fase HIV laos iha AIDS mas agora ema hotu hanoin iha konsensia lori aan ba tes. Ministeriu Saude mos agora estabele ona sentru iha fatin hotu- hotu fasil ba komunidade mos atu update ba iha neba ne’ebe kasu sira ne’e laos aumenta ba bebeik sebenarya kazu antigu tamba ema foin hakfodak, hau kona tiha ona HIV iha tinan ida ka rua ba kotuk sorti hau sei moris hela nebe banhira hau senti ba koko ran ona los hau foin hatene ohin,”dehan nia.

Nia hateten, Governu liu husi Komisaun Nasional Combate HIV- SIDA TL harii ona uma rekoperasaun saude iha Tibar ba maluk sira ne’ebe hetan diskriminasaun husi familia , komundade lasimu sira presiza bele ba deskansa hakmatek iha neba para rekopera fali sira nia saude.

“Ba maluk sira ne’ebe presiza deskansa hakmatek bele iha neba Governu hare hahan ba sira hela iha neba para rekopera sira nia saude , mendal hanoin , se rekopra ona sira bele fila fali ba sira nia familia para halao vida hanesan ema bai- bain,iha fatin ne’e mos prepara fatin trenamentu suku homan , no iha kursus ba sira ne’ebe hakarak tuir para bele muda sira nia hanoin tamba ita kuando kona ona HIV ne’e ita hanoin barak tebe- tebes tamba ne’e ita koko kria kondisaun uma mahon iha neba para halo sira liberta sira nia pensamentu sira nian , depois sira normal bele komisaun reintrega sira ba sira nia familia“ isplika Daniel.

Nia hatutan uma rekoperasaun saude iha Tibar agora ema tama sai kuaze 80 resin ona ba deskasa iha neba.

“Sira ba deskansa iha neba balun semana rua ka balun to’o fulan agora iha ne’eba komisaun hare ba parte saude nia liga ho prevensaun nia buat balu liga ho saude   Ministeriu Saudehamutuk ita tau matan ba sira tamba ita nia sidadaun ne’e iha problemas oi- oin ne’ebe fatin neba hanesan fo deskansa ba sira”.

Indikadores ne’ebe ba komisaun ba ema ho moras HIV- SIDA ne’e mai husi atividade sexu livre.

“Maioria ita Timor kona moras HIV husi atividade sexu livre, kuandu ema ransu livre demais ninia rezultadu ikus mak sexu livre. Husi sexu livre ne’e mak kontribui ba transmisaun HIV, kaben sedu, soe oan buat sira ne’e hotu. Ne’ebe ita Timor ne’e dalan ida fasil liu ba ema ne’e mak relasaun sexual lvre iha Timor agora ita iha Timor ne’e 134 ne’e ema kona moras HIV ne’e maioria husi relasaun sexual,”dehan Daniel.car

Jornal Nacional

Sem comentários: