sexta-feira, 14 de outubro de 2016

KIAK MENOS, MALNUTRISAUN AAS…!!!


Jornal Nacional, editorial

Problema malnutrisaun iha Timor Leste dadaun nee sai ameasa bo’ot ba rai ida nee tamba dadus estatistika governu nian hatudu, 50% populasaun iha Timor Leste infrenta malnutrisaun. Dadus 50% malnutrisaun nee signifika metade populasaun Timor Timor iha problema malnutrisaun.

“Estatístika hatudu iha tinan 14 independensia maske ho investimentu ne’ebé seriu, ho planu ne’ebé ambisiozu iha planu estratejiku nian estatistika mos hatudu ba ita preokupasaun bo’ot ba malnutrisaun, iha estatistika ne’ebé mosu iha tinan ida ne’e, diferensias, hau hatene membru Governu iha ne’e bele mos la konkorda, iha estatistika versaun 2, ida hatudu malnutrisaun mais de 50%, estatistik ida que Governu mai ho parte ida ho 40% liu, hanesan reprezentante povu hau la importa ida ne’ebé los, ida ne’ebé mais kredibel husi estatistika ne’e, importante maka hau preokupa,” Aderito Hugo, Publikasaun Jornal Nacional Diario, edisaun 13/10/2016.

Dadus nebe governu iha konaba malnutrisaun iha rai laran nee hatudu insusesu no frakeza governu nian rasik tamba tinan tinan, Parlamento Nasional aprova orsamentu nebe bo’ot maibe la konsege reduz kazu malnutrisaun no reduzaun numeru ema kiak iha rai laran ladun sifnifikativu.

Presentaze numeru malnutrisaun nebe governu iha larazoavel tamba Timor Leste restura indepedensia tinan 14 no dentru tinan 14 nia laran, estadu gasta ona osan kuaze biliaun 7,2 dollar Amerikano, maioria mai husi Fundo Minarai.

Agora preokupasaun publiku nian mak dadus nebe governu produz nee los duni ka lae? tamba  bazeia ba rezultadu peskiza  kona-ba Padraun Moris Timor-Leste (TL) iha 2014, kiak iha Timor Leste uza liña kiak nasional tuun husi 50.4% iha 2007 ba 41.8% iha 2014.

Ne’e signifika iha tinan 7 nia laran numeru timor oan nebe ninia padraun moris diak kompara ho tinan 2007. Ho dadus malnutrisaun nee kompara ho padraun moris Timor Leste nian nee laiha ona sinkronizasaun (lahan malu).

Imposibel mos wainhira ema ninia moris komesa diak ona infrenta fali problema malnutrisaun. Agora prinisipiu malnutrisaun mak kestaun han hahan nebe laiha nutrisaun no malnutrisaun nee akontese ba ema kiak, han hahan nebe laiha kualidade nutrisaun.

Dadus nebe durante nee governu aprezenta tau iha “quetion mark” karik analiza ba resutadu peskiza mak sala ka tarjetu responder mak fo dadus mak sala ba ekipa peskizador sira tamba kada peskizasaun sempre iha nivel erru, maibe erru nee presentaze kiik.

“Ha’u hanoin Ministeriu Saude hanesan ministeriu ne’ebé tutela ba politika sensibilizasaun ba transformasaun, pensamentu sosiedade ita nian oinsa bele halo publikasaun ida nune’e sosiedade bele iha koñesimentu katak aihan nutritivu..,” Virgilio Hornay.

Presentaze malnutrisaun nebe iha nee, hakarak lakohi governu tenki esforsu an makaas liu tan atu oinsa bele abaixa numeru malnutrisaun no deminui liu tan numeru kiak iha rai doben ida nee.

Li-liu Ministeriu Saude tenki kurida liu tan programa sensiblizasaun hodi transforma ema nian hanoin konaba konsume aihan nutritivu.*

Sem comentários: