quarta-feira, 8 de julho de 2015

PN KONSIDERA XANANA LA SALA


Membru Parlamentu Nasional (PN) konsidera eis Primeiru Ministru, Xanana Gusmão foti desizaun deporta ema nain 5 husi Indonesia ne’ebe hatama droga mai Timor Leste ne’e la sala, tanba bazea ba akordu kooperasaun entre Indonesia ho Timor Leste.

Deputado Parlamentu nasional hatete tan eis chefi Governu nee foti dezisaun ho objetivu atu detekta no hamate rede droga iha rai rua ne’e.

Timor Leste entrega ema Indonesia nain 5 ne’e laos liberta, maibe atu prosesa tuir lei Indonesia. Antes Governu entrega sira nain 5 ne’e TL-Indonesia halo uluk kordenasaun no kontaktu ba malu hafoin ne’e entrega sira ne’e.

“Kazu krime droga ne’ebe iha kapturasaun sidadaun nain 5 husi Indonesia, depois iha momentu ne’eba Governu fo ordem Polisia lori sira ba entrega ba iha Indonesia bazea ba akordu kooperasaun entre Indonesia ho Timor Leste evuluasaun ba krime iha area droga nian ida ne’e objetivu diak ida para oinsa ita laos atu buka deit atu kaer para detein iha prosesa ema ne’ebe que halo asaun krime em relasaun ba droga, maibe ita buka mos atu hamate ninia jaringan narkotika.., “vice prezidente komisaun A Parlamentu Nasional trata ba asuntu Konstitusionais, Justisa, Administrasaun Publika, Poder Lokal e Anti Korupsaun, deputadu Arão Noe de Jesus da Costa Amaral deklara ba JN-Driario Segunda (6/7) horseik iha Parlamentu Nasional.

Ba kazu refere semana kotuk ne’e eis Primeiru Ministru, Kay Rala Xanana Gusmao fo nia sasin ba Tribunal katak, nia (Xanana-Red) mak fo instrusaun ba PNTL deporta droga nain 5 ne’e ba Indonesia.

Tuir deputadu Arao, derporta sidadaun Indonesia ne’ebe komete krime droga ne’e ba intrese Estado nian.

“Ema sira ne’e tenke fo fila fali ba Indonesia para sira prosesa iha ne’eba hodi buka kaer jaringan ninia hun to’o hotu para ita bele hamate kedas, ida ne’e mak objetivu Governu haruka sira fila, mas laos atu liberta mas para atu prosesa, ita hatene katak Indonesia nia hukum todan liu ita, Indonesia bele to’o hukuman mate sa tan sira lori to’o 4 e 5 kilos de droga,”espelika deputadu Arão.

Iha fatin hanesan deputadu bankada FRETILIN Aurelio Freitas Ribeiro hatutan, kazu refere eis komandante servisu investigasaun kriminal, Calistro Conzaga ejekuta ordem eis PM, Xanana Gusmao nudar chefe do Governu.

Nia dehan,testamunha husi eis PM ne’e bele loke dalan ba tribunal atu hola desizaun ne’ebe que diak liu ba kazu refere.

“Ho terstamunha eis (PM Xanana-Red) ida ne’e sei hatudu dalan ba juis sira para atu hola desizaun, tanba sa mak husik. Se nia (Calistro-Red) halao servisu tuir orientasaun Governu ninian, desizaun Governu ninian ho dezpaisu ida klaru, Hau hanoin nia iha razaun para atu defende an, tanba nia la sala, tanba halao desizaun husi Governu, desizaun laos eis PM nian, maibe desizaun Konseilho Miniustru, ,”haktuir deputadu Aurelio.

Iha fatin hanesan deputadu bankada Partidu Demokratiku (PD),Virgilio da Costa Hornai, hatutan katak, desizaun eis PM ne’e tuir koperasaun entre Timor Leste ho Indonesia.

“ Iha pedidu ida husi agencya nasional de narkotika nian husi Indonesia nian ba Estado Timor atu nune’e bele ajuda hodi deporta ema sira ne’e nune’e dirasaun nasional narkotika Indonesia bele aproveita investigasaun ida los para atu deskobre redi de droga nian ne’e, tanba ne’e mak Hau hanoin Timor Leste halo kooperasaun iha nivel ida ne’e, tanba iha mos akordu de koperasaun ida ba asuntus ida ne’e,”espelika deputadu Virgilio.

Maibe nia dehan, akordu koperasaun iha, maibe prosesu tenke liu husi prosesu autoridade judisiariu.

“Akordu de koperasaun iha, maibe prosesu sira ne’e tenke liu lai husi prosesu autoridade judisiariu depois mak bele lao, mas agora peosesu de kapturasaun depois ba iha tau fali iha fatin Hotel depois iha momentu ne’eba prosesu sira seidauk lao ou seidauk iha kuinesimentu husi autoridade autor judisiariu nian deporta ona ne’e mak sira senti iha interferensia servisu makas ba servisu iha judisiariu nian,”haklaken deputadu PD ne’e.

Entretantu deputadu bankada FRETILIN, Farncisco Branco Miranda hatutan, desizaun Governu hodi haruka fila ema Indonesia nain 5 ne’ebe komete hatama droga ne’e la sala.

“Desizaun ida ne’e mos la sala ida, desizaun ida ne’ebe bele ajuda ita intermus de koperasaun entre Indonesia e Timor Leste koperasaun iha krime organizadu ida ne’e fo informasaun ba malu hodi kaer grupo ida ne’e e ita mos kopera ho sira atun nune’e sira bele julgamentu iha Indonesia hanesan pontu ne’ebe sira hakarak to’o ba iha ne’eba,”afirma deputadu Branco.

Nia hatutan, kuandu atu julga kazu sira hanesan ne’e tenke ba lei subsidaria, e kazu marku trafiku ne’e Timor Leste dadaun sei kaer lei Indonesia nian, tantu merkadu ne’ebe sira hakarak atinje mak Indonesia, laos Timor Leste.

“Timor Leste sira uja deit hanesna ponte tranzitu nian. Sira iha pontu tranzitu Timor Leste tanba se karik ita julga ita nia baze legal Timor Leste ne’e mak sira sei la hetan pena ne’ebe masimu, pena ne’ebe sei fraku liu, entaun sira dehan ba narkotrafiku sira hili Timor hanesan fatin ne’ebe diak liu ba sira,” koalia deputadu Branco.bal

Jornal Nacional

Sem comentários: