quarta-feira, 24 de fevereiro de 2016

Ekonomia maka bele ajuda relasaun lian no kultura iha CPLP - Luís Amado


CPLP labele sai  espasu ida ne’ebé taka tamba deit kestaun lian no kultura, aspetu ne’e bele hala’o  no dezenvolve karik  sustenta hosi  relasaun ekonómiku no komersiál, hatete iha ohin hosi  eis-ministru  portugés Luís Amado.

"Kestaun sira bele  konsolida karik liuhosi relasaun komersiál, ajente ekonómiku sira, troka produtu,  komérsiu no investimentu maka  bele dezenvolve liu tan espasu ida ne’e", hatete ohin iha Díli ekonomista no eis-ministru dos Negócios Estrangeiros.

Luís Amado hato’o  iha konferánsia ne’ebé hala’o segunda ne’e iha  reuniaun ministru  Komérsiu hosi Comunidade dos Países de Língua Portuguesa (CPLP).

Eis-ministru elojia esforsu presidénsia rotativa CPLP  Timor-Leste nian hodi "halo mudansa ba CPLP ho forma ida ne’ebé  bele halo espasu luzófonu infrenta dezafiu mundiál" ne’ebé  agora nasaun hotu infrenta.

Dezafiu kona-ba " insersaun iha globalizasaun", iha mundu ida ne’ebé " interdependénsia sai ona ba globálizasaun" no oinsa kestaun soberania no poder Estadu nian bele la’o tuir.

Iha kazu Timor-Leste nian, nia konsidera katak  esforsu ne’ebé  bele hanoin ona hosi  CPLP nia laran " insersaun iha ekonomia rejionál nomós  ba ekonomia globál", liuhosi estrutura sira hanesan Associação de Nações do Sudeste Asiático (ASEAN) ka relasaun rejionál seluk.

Luís Amado refere katak ne’e hanesan  aposta "inovadora" Timor-Leste nian iha  realizasaun  1.º Fórum Ekonómiku Globál CPLP  ba semana  ne’e, ba dahuluk, reune ema empresáriu atus resin hosi espasu luzófonu no rejiaun Ázia no  Pasífiku, no seluk tan.

"Ideia ida ne’ebé inovador. No Forum ida ne’e bele sai hanesan ezemplu atu iha inisiativa sira seluk  ba prezidénsia rejiaun ekonómiku seluk iha  futuru", nia hatete.

Amado hatutan katak labele halo analiza integrasaun ekonómiku rejionál iha CPLP lahanesan iha  integrasaun kada membru Estadu iha nia rejiaun rasik.

"Maibé iha  prosesu fasilitasaun ba komérsiu no investimentu, insentivu relasaun  ekonómiku entre membru estadu sira iha  komunidade nia laran ne’ebé ho politikamente bele halo relasaun sai di’ak liu", nian hatutan .

"Maski latau iha risku prosesu integrasaun kada nasaun iha sira nia komunidade ekonómiku rejionál, hanesan  UE, Merkosul, ASEAN no seluk tan", nia hatutan.

Luis Amado konsidera katak kontinua iha "  prekonseitu balun", inklui moos iha Portugál, kona-ba  papel CPLP nian atu haluan-tan atividade ekonómiku, ne’ebé konsidera " falta persesaun iha relasaun hosi papel importante ne’ebé  CPLP  sei hala’o iha futuru", ne’ebé halo moos hosi "mudansa iha konseitu duké CPLP".

Kestun maka papel Estadu nian atu  insentivu setor privadu sira ( tema intervensaun Luís Amado nian iha konferénsia), inklui asesu ba finansiamentu, foti ona hanesan asuntu ne’ebé inportante iha  debate kona-ba difikuldade estruturál iha  dezenvolvimentu  iha komérsiu no investimentu iha  espasu  luzófonu.

Assuntu ne’e diskute ona iha Luanda, iha reuniaun dahuluk ministros do Comércio lusófonos, iha  2012, ne’ebé maka  identifikadu ona hanesan ida hsoi eixu haat kooperasaun ekonómiku.

Iha troka esperiensia  relasiona kona-ba " risku ", ba "kriasaun instrumentu nasionál atu koresponde ba  difikuldade iha asesu ba kapitál" hosi  kiik no médiu empreza sira ne’ebé maka  ho nian  "papel iha setor emprezariál ba  dinamizasaun iniciativa sira ligadu ba finansiamentu" hein deit medida atu foti.

Sei hala’o hela estudu " iha posibilidade atu  kria Fundu Investimentu, aproveita sinerjia instituisaun nian ne’ebé maka iha ". 

SAPO TL ho Lusa

Sem comentários: