quinta-feira, 21 de julho de 2016

LUTA KONTRA HIV SIDA


Jornal Nacional, editorial

Timor Leste ohin loron nee infrenta dezafiu foun mak oinsa bele kombate HIV SIDA nebe ameasa tebes país nee, wainhira  governu la hola medidas emidiata kontra moras nebe too ohin loron seidauk iha aimoruk atu kura.

Estadu preokupa moras HIV  SIDA nee, primeiru seidauk iha aimoruk atu kura, segundu moras nee krese (aumenta) makaas , no terseiru maoria  joven sira tinan produtivu mak hetan moras nee. Tamba moras nee perigu tebes ba desenvolvimentu nasaun nian tan nee governu kria komisaun nasional ba kombate HIV SIDA hodi  alerta lalais ba pais konaba lalaok moras nee.

Durante komisaun nee harii  halao kampanha sesibilizasaun no mos fahe informasaun ba povu tomak atu oinsa povu bele kompreinde moras nee no oinsa prevene moras nee atu labele daet ba ema seluk.

Durante komisaun nee harii regista ema timor oan nebe afektadu HIV  SIDA ema nain 570 nebe ema nain 67 mak mate ona  no 212 mak  programa tratamentu rutina atu oinsa prologa vida vitima HIV – SIDA.

“Tuir  dadus  ne’ebé  iha,  feto  Timor  oan  1.000  resin  mak  hala’o  vida  prostituisaun, seidauk  konta  ho  feto  estranjeirus  hanesan  Cina, Indonesia  no  sira  seluk tan,” Daniel Marcal.

Kresimentu moras HIV SIDA nee makaas los tamba governu seidauk kontrola prostituta sira, inan ama la fo livre na oan sira ransu livre no sexual livre no mos durante nee laiha lokalizasaun proprio atu oinsa bele kontrola prostituta sira.

Los duni, sexualidade nee direitu kada pessoa, maibe ema ida ninia diretu nee estadu la limita ka la kontrola didiak mak sei estraga nasaun tomak.

Agora atu moris saudavel, libre husi moras HIV SIDA nee depende ba ema ida idak, oinsa tau ninia an, priobe sexual libre, evita fasilidade sira nebe trasmite moras mai ita nian isin, Tatto no prostituisaun.

Dadaus nebe CNC HIV SIDA fo sai katak feto 1000 resin mak pratika prostuisaun, nee numero ida nebe boot, tan nee governu presiza fo fatin proprio ka lokalizasaun atu nunee hafasil ba Ministeriu Saude atu kontrola transmisaun moras nee iha rai laran.

Ohin loron CNC HIV SIDA halo kampanha sensilblizasaun boot teb-tebes, tama sai eskola sira hodi fahe informasaun ba estudante sira, aproxima ukun nain uma kreda nian, polisia no militar  atu nunee ema hotu bele hatene moras nee lolos no maneira prevensaun nian.

Publiku espera katak CNC HIV SIDA bele kontribui posivitamente ba reduzaun moras at ida nee iha Timor Leste. Hakarak morsik saudavel, hakribik HIV SIDA mak evita sexulivre tamba moras nee transmite lalais liu husi relasaun sexsual. *

Sem comentários: