sexta-feira, 30 de setembro de 2016

TINAN 7 REDUZ KIAK 8,6% …!!!


Jornal Nacional, editorial

Governu Timor Leste hamutuk ho Banku Mundial Kuarta 28 Setembro 2016, halo lansamentu rezultadu peskiza ba pardaun moris povu Timor Leste nian iha 2014 nebe hatudu presentase kiak iha Timor Leste uza liña kiak nasional tuun husi 50.4% iha 2007 ba 41.8% iha 2014.

Rezultadu peskiza ne’e mós indika komparasaun uza liña kiak internasional mak presentase kiak iha Timor Leste tu’un husi 47.2% iha 2007 ba 30.3% iha 2014, signifika prosesu redusaun kiak iha Timor Leste lalais liu kompara ho nasaun seluk.

Rezultadu nebe governu lansa nee hatudu katak iha tinan 7 nia laran (2007-2014) kiak iha Timor Leste tuun 8,6 porcento, signifika katak iha aumentu ba numeru Timor-oan ne’ebé nia padraun moris diak kompara ho tinan 7 liu ba.

Publiku kala laiha duvida ba kredibilidade no imparsialidade ba resultadu peskiza nee tamba involve peritu sira husi Banku Mundial, nunee peskiza sira nee tuir duni padraun internasional.

“…, primeiru rezultadu ida ne’e atu kompara kiak entre tinan 2007 no 2014, rezultadu hatudu katak, ita redus kiak, tantu uza liña kiak nasional no liña internasional, apresiasaun ita tenki fó ba eis Primeiru Minsitru Kay Rala Xanana Gusmão, ho nia ekipa Aliansa Maioria Parlamentar (AMP), tanba rezultadu peskiza ida ne’e hatudu dezempeñu servisu, segundu ho rezultadu kiak hatudu mai ita katak, kiak iha Timor ita hatun duni , maibe kiak iha Timor sei iha,” Helder Lopes.

Laiha duvida fo apresiasaun ba eis Primeiru Ministru, Governu Alinasa Maioria Parlamentar no eis Primeiru Ministru governu Bloku Koligasaun, Kayrala Xanana Gusmão, maske ukun governu ho esperensia komanda funu nian deit maibe konsege muda povu nia moris iha tinan hirak nia laran.

Relatoriu nee governu ho banku mundial fo sai nee indika Municipiu tolu kiak liu, Covalima, Ermera no makas liu mak Oecusse no Muncipiu nebe  mak ladun kiak, Dili, Aileu, Baucau, Lautem no Municipiu Viqueque.

Karik resultadu peskiza nee kompara ho despeza estadu nian nebe durante nee gasta ona 7,2 billion dollar amerika iha balansu ka lae? tamba depois de pais nee restaura ninia independensia iha 20 de Maiu 2002 too 2016 nee estadu gasta ona onsa 7,2 billioens dollar amerikanu.

Peskiza sira hanesan nee diak ba estadu tamba fo informasaun diak ba governu atu trasa planu desenvolvimentu ida nebe diak no prioriedade ba area sira nebe importante hodi dudu kresimentu ekonomia nebe bele fo impaktu diretu ba reduzaun kiak iha rai laran.

Hatun numeru ema kiak iha Timor Leste nee laos responsabilidade estadu nian deit, li-liu governu maibe hatun presentase kiak iha rai doben ida nee responsabilidade entidade hotu nian.

Tamba kiak iha Timor Leste nee sai kauza nasional ida nebe presiza kontruibuisaun entidade tomak nian hodi bele hamenus presentese  iha rai ilha korodilu nee.

Agora oinsa kiak nee menus, nee depende ba sidadaun ida idak. Li-liu sidadaun ida idak halo esforsu hodi hadia sira nia moris, li-liu hadia moris ema ida idak nian, hadia moris iha familia laran no ba sosiedade no ba nasaun tomak.

 Pretenente mos tau motto saude nian, katak ita nia saude iha ita nia liman rasik, nunee konba amoris nee katak atu moris nee diak ka at depende ba ita sidadaun ida idak oinsa projeta moris nee, tamba atu moris diak, konfia ba ita nia liman fuan sanulu.

Atu muda moris kiak ba moris diak, laos fasil, presiza esforsu makaas, sakrifisiu no mos akompanha ho orsasaun ka fiar nian. Moris diak lamonu husi lalehan, so esforsu, bandinas no sakrifisiu.*

Sem comentários: