sábado, 17 de junho de 2017

Volume Estudante Asesu Ba Ensino Superior Menus

Bazea ba monitorizasaun Timor –Leste Coalition For Education (TLCE) hatudu katak taxa estudantes graduadu ensino sekundario asesu ba ensino superior menus tebes, tanba estudante barak laiha kbi’it atu mai hela iha sidade hodi kontinua estudu.

Dadus Macro Timor–Leste, hatudu kada tinan estudantes ensino sekundario gradua kuaze 15 mil, maibe menus husi 80% mak asesu ba universitario no 20% resin mak la asesu.

Sekretario Nasional TLCE, Jose de Jesus hateten iha Konstituisaun da Republika artigu 59 garantia ema hotu nia direitu asesu ba edukasaun ne’ebe kualidade, maibe realidade ema barak la asesu tanba universidade hotu konsentra iha sidade. 

Nia hatete, atu asegura direitu ida ne’e governu liu –liu Ministerio Edukasaun iha responsabilidade bo’ot atu fornese oportunidade sira ne’e ba ema hotu ho adekuadu no dignu. 

“Universidade sira liu –liu Universidade Nasional Timor –Lorosa’e (UNTL) tenke extende tan klase paralelu iha munisipio sira ne’ebe numeru populasaun bo’ot,” nia sujere, iha nia knar fatin Kaikoli, Dili.

Nia hatete, munisipio sira hanesan Baucau, Maliana no Ainaro ne’e tenke estabelese universidade iha ne’eba atu estudante sira ne’ebe husi munisipio bele kontinua sira nia estudu, la presiza mai iha sidade.

Iha universidade privado balun extende ona sira nia klase paralelu iha munisipio balun, maibe nia dehan kualidade nafatin sai problema tanba laiha kondisaun ne’ebe adekuadu. 

“Sira uza deit aula ka fasilidade ensino sekundario sira hodi halo aprendizajen to’o kompleta no halo graduasaun iha Dili,” nia hateten. 

Nia mos, husu ba Ministerio Edukasaun atu estabelese regras rigorozu no kalendario ida klaru ba universidade privado sira hodi asegura kualidade. 

Alende ne’e, nia mos preokupa ho universidade privado balun ne’ebe fo semester tolu iha tinan primeiru prosesu aprendizajen, ida ne’e labele garantia nia kualidade.
Preokupasoens hanesan mai mos husi estudante Cesarino Gonçalves, katak numeru estudante bo’ot maibe salas de aula la sufsiente. 

“Fatin la favoravel, sala la to’o entaun dosente sira dezaraska hanorin loron ida tomak no dala ruma Sabadu no Domingu mos aula iha,” nia preokupa.

Ezemplu, nia dehan iha tinan 2015 UNTL simu estudante foun rihun rua deit, maibe tanba nesesidade entaun tinan 2016 simu to’o rihun lima (5.000). 

Iha parte seluk, Membru Komisaun F (saude, edukasaun, kultura, veteranus e igualidade jeneru), Eladio Faculto rekonese situasaun hirak ne’e tanba ne’e mak governu oferese bolsu estudu ba foinsa’e sira atu hasai estudu iha rai liur. 

Nia dehan, oportunidade sira ne’e dala barak la ba ema ne’ebe presiza liu –liu laiha kbi’it intermus finansiamentu atu kontinua eskola, maibe ba ema balun ne’ebe iha kbi’it deit. 

“Povu ki’ik nia oan sira, liu –liu inan-aman mate ona tenke iha direitu liu atu asesu ba iha oportunidade sira ne’e,” nia hateten. 

Nia mos, husu governu atu kria regras ida ne’ebe rigorozu liu –liu sansaun ba bolseiru sira ne’ebe fila mai lakohi servisu iha instituisaun publiku, tanba estado investe ona ba sira. 

Nia dehan, sansaun ne’ebe diak mak tenke haruka sira seluk fali osan ne’ebe governu investe ona ba sira.

Paulina Quintão | The Dili Weekly

Sem comentários: