quinta-feira, 19 de julho de 2018

Re-Aselera Dezenvolvimentu Seitor Agrikultura

Re-Aselera Dezenvolvimentu Seitor Agrikultura. Kurida Aprosimasaun Atu Hetan Moris Diak iha Area Rural

Quintiliano Belo* | opiniaun

Progresu dezenvolvimentu seitor agrikultura horizontalmente lao bei-beik maibe, vertikalmente iha kada tinan lao neneik loos, tamba la fo impaktu ekonomia ba familia uma kain agrikultor iha Timor-Leste. Maske nune’e governu sira ne’ebe liu ona, konsege fasilita agrikultor sira, liu husi investimentu hanesan; konstrui no rehabilita skema irrigasaun, forense makinas agrikola (mekanizasaun), fini, pestisida, redi kaer ikan, makinas peskas, dezenvolve aquakultura, rehabilita plantasaun kafe, promove plantas industria sira, fila rai gratuita, fo apoiu extensionista, halo vasinasaun no survalensia ba moras animal nian, promove pastajens komunal, fahe animal ba hakiak nain sira no seluk-seluk tan.

Esforzu hirak ne’e, nudar parte ida husi insentiva ne’ebe halo ba agrikultor sira hodi dezenvolve-an no bele hi’it-an rasik ba hetan moris diak. Loos mos katak, Governu hirak ne’ebe liu ona publikamente justifika no konsienti-an liu husi relatoriu sira hateten katak, sira dezenvolve ona buat balun, buat balun seidauk mazimu iha seitor agrikultura. Maibe, loos liu maka seidauk konsege tamba dezenvolvimentu agrikultura la orientadu ba visaun politika ne’ebe hatur iha PEDN 2011-2030. Hanesan realidade hatudu katak seitor agrikultura seidauk transfromadu husi tradisional ba emprezarial no ezistensia problemas seidauk resolve ho aprosimasaun ne’ebe apropriadu.

Situasaun ne’e sai komplikadu no kompleksu liu tan, bainhira hare realidade ne’ebe akontese. Katak relatoriu ne’ebe hakerek la kondiz ho dezenvolvimentu agrikultura iha area rural. Realidade sira nee mak hanesan exemplu tuir mai ne’e;

Agrikultor sai dependeti, tamba agrikultor la partisipa direita nudar nain ba dezenvolvimentu. Pior liu tan, agrikultura konfortavel liu atu konsumu importasaun duke produz rasik.

Kuantidade produsaun seidauk sufisienti ne’ebe resulta produsaun agrikultura liu-liu area ba produsaun hare iha kada tinan tun ba beik-beik hanesan crop cutting survey hatudu katak, area kolheta hare tun husi rihun 18mil ha 2015 no 11mil ha iha tinan 2017.

Seidauk kosege hadiak kualidade produsaun atu kompete iha merkadu lokal, satan regional no internasional.

Utilizasaun area irigadu ladauk masimu no no rai barak sei abandonadu.

Asesu sira ba infrastura bazikas liu-liu dalan rurais sira hodi bele tranporta produtus agrikultura sira sei minimu loos.

Asesu ba kreditu no insumu sira limitadu tebes tamba la konsege kria mekanismu ne’ebe diak hodi garante kreditu no insumu ba agrikultor sira.

Prosesu habelar ou difuzaun teknolojia iha area rural liu husi estensaun agrikula sei menus no,

Korenti agronegosiu agrikultura la funsiona totalmente.

Argumentu ne'e nudar faktus ne'ebe sai sasukat governasaun ne’ebe liu ona. Katak, governasaun sira ne’ebe liu ona, seidauk konsege atinji mehi moris diak ne’ebe hatu’ur iha metas PEDN iha tinan 2017 nia rohan, liu-liu alvu prinsipal transforma agrikultura subsistensia ba agrikultura emprezarial. Tamba ne’e, 8gov tenki servisu..servisu..no servisu  hahu ho buat simples sira hanesan;

Fo prioridade atu halo investimentu ba agrikultor nudar autor liu husi trainamentu formal sira ho espesialidade espesifiku, karik lasala agrikultor iha Timor Leste lahatene hakarek nomos lee kuase pursentu 45.6, pursentu boot liu hotu-hotu kompara ho agrikultor sira ne’ebe konsege Pre-premaria, Primaria, Sekundaria no Universidade.

Hamoris korenti agronegosiu ho modelu integradu no interligadu entre sub-seitor sira hahu kedas husi Upstream agribusiness, on-farm agribusiness, service to agribusiness ate Downstream agribusiness.

Aplika modelu ne’ebe bele refleta realidade rekursu agrikultor nian hanesan area kultivu kada uma kain agrikultor iha Timor-Leste menus husi, area kultivu 1há pursentu 56.3 kedas no area kultivu 1-5ha pursentu 27.3 deit. Resultadu Sensu, 2015.

Lalaok ne’e, nudar rekursu ezistenti no desafiu ne’ebe sai mos hanesan solusaun imidiata hodi halo dezisaun politika ne’ebe lolos no adekuadu. Hahu agora kedas no labele lakon tan tempu hodi aplika reaselerasaun prosesu dezenvolvimentu seitor agrikultura nudar aprosimasaun ba moris diak liu husi eradika modelu dezenvolvimentu ne’ebe la apropariadu. Hamoris agronegosiu familia uma kain, promove agrikultura organiku hodi aumenta kualidade produsaun ortikultura no plantas industrias. Aumeta produsaun hare ho utiliza area irigadu 32000Ha ital ho mazimu. Espanda area potensial agrikultura husi 34.000Ha ital ba 75.000Ha ital ne’ebe ladauk utiliza ho lolos hodi bele atinji seguransaun ai-han no eradika mal nutrisaun. Halo no kria regulamentu legais hodi loke espasu ba seitor privadu sira nune’e komesa dadaun agrikultura integradu hodi industrializa seitor agrikultura, pekuaria no pescas hodi kompete iha merkadu merkadu lokal, regional no internasional iha futuru oin mai. Ikus liu, husu ba governante sira atu labale haluha mos aspeitu importante sira iha dezenvolvimentu seitor agrikultura hanesan tuir mai ne’e;

Teknikamente bele implementa. Signifika, teknolojia laos adoptadu, maibe adaptadu tuir rekursu ezistenti hodi implementa stratejia dezenvolvimentu seitor agrikultura. Kolaka rekursu humanas ne’ebe meritu, atu nune’e bele ezerse nia funsaun ho efitivu no efisienti. Iha sorin seluk bele ezekuta no implementa politika dezenvolvimentu seitor agrikultura ho resposablidade.

Ekonomikamente lori rendimentu. Signifika, implementasaun stratejia refere bele fo vantajen ekonomia ba agrikultor rasik ho aseleradu.

Sosilojikamente bele responsabiliza. Seignifika, implementasaun stratejia refere la politiziadu hodi fahe sosiedade no bele garanti nafatin moris harmonia entre sosiedade, (despolitizasaun komunidade agrikultor).

Ekolojikamente sustentavel. Signifika implementasaun stratejia refere habelun-an ho naturareza no la estraga meiu ambienti.

 Kondisaun sira iha leten sei no tenki akontese duni. Sarak hahu agora! prontu no prontu atu reaselera dezenvolvimentu seitor agrikultura ba moris diak. Atu hakotu atan hau garante no suporta laiha reserva bainhira, governante foun iha vontade forti atu halo posibel moris diak iha area rural sira. Reaselara dezenvolvimentu seitor agrikultura iha prezente sei sai realidade ba futuru ho sustentablidade, no ikus mai seitor agrikultura bele lori benefisiu ba familias agrikultor ho kurida, hodi suporta kresimentu ekonomia nasional atu halo transformasaun sosial total no kompletu.

Tore TVRI-Wacu-Laca, 18 de Julho de 2018

Sem comentários: