terça-feira, 31 de julho de 2018

Tempu To’o Hadi’a Kualidade Saúde iha Área Rurál


DILI, (TATOLI) - Core Group Transparency-Timor-Leste (CGT-TL) haree katak la justu atu haforsa de’it atendimentu serbisu saúde nian iha nivel kapitál Dili no ospitál rejionál sira, maibé ignora tiha nesesidade moris saudavel povu ki’ik sira iha área rurál.

“Programa Governu ne’e kontinua fó importánsia ba iha setór saúde primária, ospitais no jestaun no rekursu umanus, maski nune’e, ami haree nafatin iha lakuna lubuk ne’ebé presiza tau matan, hanesan atendementu oras 24 ba pasiente sira iha sentru ka postu saúde sira iha área rurál no munisípiu sira.”

“Dezde Timor-Leste restaura nia independénsia, só de’it ospitál referral no ospitál nasionál sira maka iha fasilidade atu atende pasiente sira kompara ho postu saúde sira,” Analista CGT-TL, Juvinal Diaz ba Ajénsia Tatoli iha nia kna’ar fatin, Fatumeta, Dili, tersa ne’e, hafoin haktuir CGT-TL nia submisaun ba Parlamentu Nasionál (PN) kona-ba aprezentasaun programa Governu Da-Ualu Konstitusionál iha semana kotuk.

Nia dehan, atu alkansa vizaun Planu Estratéjiku Dezenvolvimentu Nasionál (PEDN) katak “Timor-Leste saudavel”, sistema atendimentu saúde ne’e tenke ba ema hotu iha territóriu laran tomak.

CGT-TL mós identifika katak prestasaun serbisu médiku sira nian dala barak menus tanba iha médiku balun ne’ebé serbisu hela iha ospitál estatál nian, maibé iha tempu ne’ebé hanesan ezerse sira nia funsaun iha sira nia klínika privadu.

“Tanba ne’e, ami sujere atu médiku ka profesionais saúde sira ne’ebé hetan ona rejime espesiál hosi estadu ka nu’udar funsionáriu públiku ona hodi labele halo prátika iha klínika privadu sira, maibé foka liu sira nia serbisu iha ospitál estatal sira nian,” nia sujere.

“Ami mós sujere ba Governu atu bele kontrola sirkulasaun ai-moruk sira hosi ajénsia komersiál sira lubuk iha Timor-Leste, nune’e bele proteje saúde públiku nian, inklui halo kampaña nasionál hodi halo prevensaun ba saúde, promove nutrisaun ba povu, no mós halo serbisu saúde nian integradu ho serbisu setór sira seluk hanesan agrikultura, edukasaun no mós setór sira seluk ne’ebé iha relasaun ho serbisu saúde nian,” nia salienta.

Entretantu programa VIII governu ba tinan lima ne’ebé hetan ona aprovasaun iha parlamentu nasionál, iha area saúde VIII governu konstitusionál konsentra nia atensaun ba parte sira hanesan ; Objetivu jerais área saúde nian ; Prestasaun Servisus Saúde Primária ; Prestasaun Servisus Saúde Ospitálar ; Infraestrutura Iha Setór Saúde ; Jestaun ho distribuisaun Medikamentus no Ekipamentu Médiku ; Emerjénsia médikas ; Jestaun ho Administrasaun Setór Saúde ; ho Rekursus Umanus.

VIII governu konstitusionál konsidera asuntu Saúde, nu’udar direitu  Sidadauns hotu-hotu nian, atu hetan saúde no asistênsia médika ho sanitária no mós iha devér atu defende no promove saúde.

Ho ida ne’e hatuir iha programa governu katak, governu sei promove kriasaun servisu nasionál ida kona-ba saúde universal, jerál no, karik bele, sei gratuitu (ka la selu).

Governu mós sei kontinua implementa Polítika Nasionál kona-ba Saúde ho Planu Estratéjiku Nasionál Saúde iha setór saúde 2011-2030 (PENSS 2011-2030), hodi mantein vizaun kona-ba “Timor-Leste saudavel”, ne’ebé timoroan hotu-hotu bele iha asesu ba saúde no, ne’ebé, saúde sai hanesan fatór dezenvolvimentu global, ba luta hasoru pobreza ka moris-kiak.

Inisiativas Governu nian kona-ba Setór Saúde sei kontinua orienta ba oinsá masimiza esforsu tomak, hodi garante prestasaun servisus ne’ebé di’ak liu, iha setór ida ne’e, no mós jeneraliza (ka habelar) asesu ba kuidadus saúde ho kualidade, no halo avaliasaun beibeik kona-ba efisiénsia, transparénsia ho profisionalizmu, iha jestaun rekursus finanseirus, umanus, materiais no lojístikus, infraestruturas ho ekipamentus. Tanba ne’e, sei hametin Sistema Nasionál Saúde ne’ebé reprezenta hosi elementus independentes ne’ebé kontribui ba saúde ho bein-estar famílias hotu nian, nomós iha estabelesimentus ensinu, iha fatin servisu no iha fatin públiku no iha komunidades-nia leet – liuhusi kapasitasaun ba instituisoens ne’ebé presta kuidadu Saúde, ba profisionais saúde, ba sistemas fornesimentu no distribuisaun medikamentus ho sistemas emerjênsia médika.

Jornalista: Xisto Freitas | Editór: Manuel Pinto

Imajen: Analista hosi Core Group Transparency (CGT), Juvinal Dias

Sem comentários: