terça-feira, 26 de maio de 2015

TL - RI konkorda define fronteira tasi no rai


MALIANA - Prezidente da Republika Demokratika de Timor Leste, Taur Mata Ruak ho Prezidente da Republika Indonesia, Joko Widodo konkorda ona atu imediatamente fo impulsu renovadu ba iha negosiasaun fronteira entre Timor Leste no Indonesia espesial ba iha fronteira maritime (tasi). “Iha fulan-Abril, ha’u hasoru malu ho señor Prezidente Indonézia, Joko Widodo. Ha’u ho nia konkorda atu, imediatamente, fó impulsu renovadu ida ba negosiasaun kona-ba fronteira sira entre Timor-Leste ho Indonézia, espesialmente fronteira maritima”, dehan Prezidente e RDTL Taur Mata Ruak nia deskursu iha selebrasaun loron restauarasn Indepedensia  20 Maio ne’ebe halao iha Maliana, Munisipio Bobonaro kuarta feira (20/05).

Tuir nia katak fronteira rai maran nian difini tiha ona to’o 98% hodi oferese siguransa ba iha komunidade sira hosi parte TL no Nusa Tengara Timor (NTT) no kontribui atu dezenvolve kontaktu familiar nomos relasaun komersial sira. “Fronteira rai-maran nian defini tiha ona to’o 98%. Buat ida ne’e oferese seguransa ba komunidade sira hosi parte rua no kontribui atu dezenvolve kontaktu familiár no mós relasaun komersiál sira. Seguransa ema nian no aumentu komérsiu sai vantajiozu ba Maliana no munisípiu Bobonaro nia ekonomia,” katak Taur.

Taur mos afirma katak fornteira maritima ho Australia, Timor Leste hato’o ona proposta kona ba inisiu ba negosiasaun atu define fronteira maritima komun no oras ne’e sei hein proposta nebe mak hato’o ona ba iha Australia. “Kona-ba Australia, Timor-Leste hato’o tiha ona mós proposta kona-ba inísiu ba negosiasaun atu defini fronteira marítima komun. Ita kontinua hein resposta ba ita-nia proposta ne’e. Timor-Leste haree dezenvolvimentu nasaun nian hanesan prosesu ida ne’ebé tenke lori vantajen ba parte sira hotu ne’ebé envolvidu. Dezenvolvimentu tenke hamosu oportunidade sira ne’ebé foun ba komérsiu no kooperasaun ho rejiaun viziñu sira, hosi Timor-Leste ba Darwin, Norte Austrália no mós provinsia indonézia nian sira ne’ebé besik”, katak nia.

Tan ne’e nia dehan Kooperasaun tripartida, ne’ebé TL  hakarak habelar, entre Timor-Leste, Indonézia no Austrália sei estimula kresimentu ekonómiku iha rejiaun ida ne’ebé luan tebes, inklui Oecusse, Ataúro, Bobonaro, Kovalima no territóriu viziñu sira. “Ita fiar iha kooperasaun ne’ebé mutuamente vantajiozu, atu harii moris-di’ak ba ita-nia komunidade sira no komunidade sira hosi rejiaun viziñu sira. Prosesu ida ne’e hatudu mai ita kona-ba importánsia relasaun internasionál iha konsolidasaun Estadu no iha dezenvolvimentu nasaun nian,” dehan Taur ba iha Komunidade sira.

Tinan 3 progresu boot

PR iha oportunidade informa katak ninia mandat kompleta tinan 3 simu pose hanesan Prezidente  Republika  hare nasaun nia dezenvolvimentu nomos kondisaun moris povu nian iha suku balun hahu mellora ona tanba vizita  ne’ebe nia halo ba iha suku sira iha 13 munisipiu. “Ohin halo tinan 3 kona-ba data ba ha’u-nia pose hanesan Prezidente Repúblika. Nasaun la paradu durante tempu ne’e. Kondisaun sira moris nian iha suku balun mellora ona maibé karénsia sira kontinua sai boot. Ita tenke serbisu ho determinadu atu hadi’a moris iha ita nia rain nia aldeia no suku sira hotu,” dehan Ruak.

Tuir nia katak durante tinan hirak nia laran iha ona paz no estabilidade no estabilidade sai posivel tanba povu hili paz no iha tiha ona komportamentu responsavel ba prezente no futuru. “Ita iha governu foun ida no mós primeiru-ministru foun ida. Pasajen responsabilidade sira ne’ebé boot hosi jerasaun 75 ba jerasaun Santa Cruz la’o ho forma hakmatek no kalma, Realidade ida-ne’e pozitivu no tenke hetan saudasaun,” katak nia.

Nia mos dehan eziste konsensu boot ida kona-ba nesesidade atu aumenta rigór no kualidade servisu públiku nian, hamenus gastu no gasta osan estadu nian ho kuidadu no konxiénsia. Enfin, eziste konsensu boot ida kona ba nesesidade atu desentraliza no korriji departamentu sira-nia organizasaun bainhira departamentu sira-nia dezempeñu ne’e la aseitavel. Tan ne’e membru governu sira iha dever atu, uluk nana’in, fó ezemplu. Maibé dever ida-ne’e la’ós de’it hosi membru governu sira maibe nu’udar sidadaun iha dever ba nasaun, inklui Prezidente Repúblika tanba Timor presiza ema hotu nia dedikasaun.

“Traballadór sira, sidadun sira hotu, preokupa ho sira-nia situasaun no família sira-nia situasaun—buat ne’e normál, maibé labele buat hotu hanesan ne’e: ita tenke hanoin mós ba nasaun,” katak nia. Nia informa katak atu dezenvolve no hadi’a ema hotu nia moris rain doben tenke hanoin kona-ba nasaun nia interese, la’ós de’it ba interese individual maibe  ho dedikasaun ba Timoroan mak TL  bele alkansa moris ida ne’ebé di’ak liután. (BT)

Business Timor - Pedro

Sem comentários: