sexta-feira, 28 de agosto de 2015

Difisil tebes julga korruptor


DILI - Diretór Ezekutivu Justice System Monitoring Programme (JSMP), Luis Sampaio rekomenda ba polítiku na’in sira labele kontinua halo intervensaun ba setór judisiáriu sira. Bainhira intervein demais mak susar atu julga Korruptor sira.

Luis informa kestaun ne’e hafoin hetan konvite hosi estadu, hodi fó sujestaun kona-ba dezafiu ne’ebé setór judisiáriu sira hasoru.

Reuniaun ne’e hahú hosi Segunda (24/8) to’o Kuarta (26/08) ne’ebé fó hanoin malu kona-ba setór justisa, seguransa inklui lejitimidade polítika.

Reuniaun ne’e hala’o hodi avaliasaun kona-ba ejistensia nasaun ne’ebé involve a’an iha g7+, ne’ebé oras ne’e rai balu sei iha faze frazilidade, no rai balu tama ona faze tranzisaun.

Diretór Ezekutivu JSMP, Luis Sampaio hetan konvite hosi Ministériu Justisa ho Ministériu Finansas, nune’e fó ideia kona-ba mudansa nasaun G7+ nian.

Iha reuniaun ne’ebé parte Ministériu Finansa ho Ministériu Jusitisa aprezenta de’it dezafiu ne’ebé durante ne’e infrenta inklui hanoin konstrutivu balu sei aprezenta ba iha reuniaun Konsellu Ministru.

Nune’e mós aprezenta kona-ba servisu rekursu umanus, kompozisaun, juiz, prokuradores, defensor públiku, advogadu privadu inklui fasilidades iha setór judisiariu hirak ne’e.

“Hosi diskusaun ne’e ita hetan buat ne’ebé durante ne’e ita deskobre, liu-liu asesu ba justisa, rekursu umanus, polítika ba setór judisiáriu nian, durante ne’e ami haree katak polítiku sira seidauk iha vontade polítika atu asegura no respeita soberania instituisaun judisiariu sira, ita bele deskuti problema, ideias, sujestaun ka rekomendasaun oi-oin, maibé setór judisiáriu kontinua la’o iha fatin de’it, kuandu tentativa hosi intervensaun polítika sei kontinua ejiste hela,” Luis Sampaio ba jornalista sira, iha edifísiu Ministériu Finansas, Kuarta (26/8).

Tanba ne’e, Diretór Ezekutivu JSMP ne’e rekomenda ba estadu tenke respeita soberania instituisaun judisiáriu ninian, nune’e labele tenta halo tan intervensaun polítika.

Maibé estadu tenke kontinua hasa’e rekursu umanus iha sentru formasaun judisiáriu, nune’e iha espesifikasaun ba área sira sivil no krime .

Tanba iha kazu sivil nian sei ko’alia kona-ba direitu ba rai, ko’alia kona-ba protesaun ba labarik sira, no kazamentu nian, tenke iha juiz espesializadas ba área hirak ne’e.

Nune’e mós kazu krime nian hanesan kazu korrupsaun, kazu violasaun inklui kazu krime públiku sira seluk tenke iha juiz espesializadas.

“Ne’e buat sira ne’e mak ita rekomenda, hadia ne’e tenke investe iha sentru formasaun jurisiáriu,”tenik nia.

Iha fatin hanesan, Diretór Ezekutivu AJAR hatete katak, inkontru nee hala’o hodi hala’o avaliasaun kona-ba setór justisa, seguransa inklui lejitimidade polítika iha rai hirak ne’ebé involve a’an ia G7+.

“Ita iha laran hotu, entaun ita koko atu sai hosi status krize ba iha status rejilensia, rejilensia ne’e katak iha kbi’it atu rezolve problema ho efetivu. Agora ita halo hela avaliasaun ba iha setór sira importante hanesan justisa seguransa no lejitimidade polítika,” Diretór AJAR, José Luis Oliveira ba jornalista sira, iha Ministériu Finansas, Kuarta (26/8).

Parte Timor-Leste hakarak halo avaliasaun ba tinan tolu nia laran, nune’e bele identitifika status nasaun frazil nian ba ona faze rejilensia ka kontinua nafatin ho post konflitu.(vas)

Timor Post

Sem comentários: