sábado, 18 de março de 2017

Timor-Leste aprova polítika ba turizmu no favorese reseita dolar millaun 150 iha 2030

Governu timoroan aprova ona polítika foun ba área turizmu ne'ebé tinan-tinan favorese reseita hamutuk dolar millaun 150 iha tinan 2030, liu triplu hosi serbisu sira iha atividade ne'e no vizitante rihun 200 tinan-tinan.

Ne'e hanesan "objetivu importante sira hosi Polítika Turizmu nian", ne'ebé defini estratéjia foun ne'ebé maka Governu hatete hanesan "área ida entre área lima ne'ebé konsidera hanesan prioritáriu ba aumentu no diversifikasaun ekonómiku Timor-Leste nian".

Polítika ida ne'ebé konsidera katak "dezenvolvimentu área Turizmu tenki hanesan modestu, gradual ho sustentável, hodi aumenta impaktu pozitivu sira no hamenus pontensial negativu sira iha turizmu".

Hakarak atu "Timor-Leste bele experimenta aumentu maka'as ida iha vizita turístiku sira no reseita sira ne'ebé sei iha efeitu maka'as tebes iha ekonomia tomak, rezulta iha rendimentu sira no oportunidade substansial sira ba nasaun no ba komunidade lokal sira".

Governu antesipa katak to'o tinan 2030 "reseita sira turizmu nian hosi estranjeiru, la konta ho reseita hosi operadora sira (presu aéreu sira nia taxa hosi ferry), aumenta ba dolar millaun 150 tinan-tinan ho serbisu iha área ne'e pasa hosi 4.300 ba rihun 15 resin".

Previzaun maka tinan-tinan sei to'o iha Timor-Leste vizitante hamutuk rihun 200 ne'ebé sei hela iha média loron haat iha nasaun.

Polítika Nasional Turizmu nian, aprova iha Konsellu Ministru sira iha loron 07 Marsu no nia konteúdu fó sai iha loron-sesta, dezenvolve "hodi harii kuadru loos ida hosi polítika públika, importante hodi hametin aumentu efetivu ida, efisiente no sustentável iha área Turizmu".

Primeiru-ministru timoroan, Rui Maria de Aráujo, explika ona katak polítika turizmu nian "hanesan apelu ida ba asaun atu nune'e interveniente sira hotu bele servisu hamutuk hodi dezenvolve potensial loloos nasaun nian hanesan destinu turístiku internasional ida".

Iha fulan hirak tuirmai ne'e Governu sei dezenvolve "estratéjia komplementar hosi implementasaun no planu ida asaun ho detalle sira, ho medida espesífiku sira hosi promosaun ba dezenvolvimentu turizmu nian iha fulan no tinan ne'ebé kleur".

Dokumentu hosi orientasaun polítika nian - ho títulu "Halo aumenta Turizmu to'o 2030 - Hametin sentimentu identidade nasional" destaka "prémiu sira" hosi turizmu iha Timor-Leste, sentra iha domíniu haat: "ambiente adekuadu, vontade polítika, infraestrutura no rekursu natural sira no kultural sira".

Defini mós dalan ba dezenvolvimentu hosi área, aposta iha "sustentabilidade, komunidade, kualidade no kompetividade hosi empreza sira".

Iha nota ne'ebé fó sai, Governu explika katak tema sentral sira ne'ebé orienta polítika tomak maka "sentidu prioridade, kompromisu ba prosperidade ne'ebé maka'as, espíritu ba jestaun ne'ebé sentra iha protesaun ba rekursu natural no kultural sira nasaun nian no seguransa hosi vizitante sira".

Garanti atu ema sira ne'ebé iha interese iha lian ida no fahe responsabilidade sira no "rekoñesimentu katak ema sira maka iha sentru dezenvolvimentu nian no ba sira maka tenki promove koñesimentu adekuadu, kompeténsia sira no hahalok" ne'ebé hanesan mós tema sentral sira.

Textu ne'ebé aprova hosi Governu analiza klean tema ida-idak sira ne'e hodi permiti, tuir Agio Pereira, ministru Estadu no porta-vós hosi Ezekutivu, kria "área ida Turizmu ne'ebé atraente, sosial no sustentável iha nível ambiente nian, no ne'ebé kontribui maka'as ba empregu iha nasaun tomak".

"Ema hotu iha knaar ida hodi kaer, hakohak vizaun hosi knaar ne'e katak Turizmu sei dezempeña iha aumentu no diversifikasaun hosi ita nia ekonomia, ho benefísiu ba ita nia komunidade sira", nia refere.

SAPO TL ho Lusa – Foto: Praia dos portugueses. Foto@ António Casais / Postais de Timor

Sem comentários: