sexta-feira, 29 de janeiro de 2016

CPLP sei konsege halakon servisu infantíl to’o 2025 - OIT


Responsável Organização Internacional do Trabalho nian (OIT) iha Portugál defende ohin katak nasaun sira lia-portugés nian sei konsege halakon servisu infantíl to’o 2025, meta ne’ebé define hosi Nasoins Unidas. 

Responsável interina eskritóriu OIT nian iha Lisboa, Catarina Braga, ko’alia ba Lusa iha rohan hosi reuniaun durante loron tolu hosi Pontu Fokál kona-ba Servisu Infantíl Komunidade Nasaun Lia-portugés nian (CPLP).

"Horikedas tinan 2006, iha ona servisu konsistente no esforsu maka’as hosi parte nasaun hotu CPLP nian hodi rezolve problema ne’e. Klaru katak iha nasaun barak, progresu sei iha faze konsolidasaun, iha dezafiu, maibé karik bele alkansa objetivu hodi elimina servisu infantíl to’o 2025 iha forma hotu, tuir ajenda foun hosi dezenvolvimentu", nia afirma ba Lusa.

Objetivu hosi dezenvolvimentu sustentável ne’ebé aprova iha tinan kotuk hosi Organizasaun Nasoins Unidas, tau servisu dignu hanesan mós pontu ida, no estipula 2025 hanesan meta atu halakon forma hotu servisu infantíl nian.

"Nasaun sira CPLP nian empeñadu tebes iha ida ne’e", tenik responsável ne’e.

OIT, organizmu Nasoins Unidas nian aponta nesesidade atu "mantein esforsu" iha área haat: asaun lejislativa no fiskalizasaun, asesu ba edukasaun kualidade no gratuita, protesaun sosiál mínima iha nível servisu sosiál, liu-liu ba saúde, família, no oportunidade ba servisu dignu ba aman-inan labarik sira-nian no mós ba joven sira ne’ebé to’o ona tinan atu servisu.

Catarina Braga destaka katak dadus tinan 2012 nian refere sei iha labarik millaun 168 mak iha situasaun servisu infantíl (11%), maibé númeru ne’e tun “um terço” relasiona ho tinan 2000. Hosi labarik sira ne’e, liu hosi metade – millaun 85- halo servisu sira ne’ebé konsideradu perigozu.

Kria lista hosi servisu perigozu sira hanesan mós desizaun ida ne’ebé foti iha reuniaun ne’ebé termina ohin, iha sede CPLP nian, iha Lisboa, adianta diretór Koperasaun organizasaun nian, Manuel Lapão.

CPLP dezigna 2016 hanesan tinan kombate servisu infantíl nian no ida ne’e sei fó hanoin ba Estadu-membru sira, iha karta ne’ebé fó atensaun ba nesessidade atu iha kontestu nasionál, aplika definitivamente planu nasionál iha luta kontra servisu infantíl.

Planu asaun ne’ebé halo hosi CPLP inklui elabora deklarasaun polítika ne’ebé atu aprezenta iha reuniaun globál kona-ba servisu infantíl, organiza hosi Nasoins Unidas iha 2017, iha ne’ebé sei reafirma "kompromisu polítiku ita-nia komunidade nian ba komunidade internasionál, aliña CPLP ho determinasaun ajenda foun ba dezenvolvimentu sustentável", indika responsável ne’e.

Iha parte seluk, nasaun sira deside ohin atu elabora planu estratéjiku ida kontra servisu infantíl no insiste atu inklui mós matéria ne’e iha ajenda reuniaun sira ministeriál Edukasaun, Saúde ka Ambiente, aleinde Servisu no Asuntu Sosiál, Hanesan ne’ebé akontese.

Iha reuniaun ne’e Giné Ekuatoriál de’it mak lamarka prezensa, nasaun ne’ebé tama ba CPLP iha jullu 2014, maibé, tuir Manuel Lapão, adezaun nasaun sira-nian halo reuniaun ba reuniaun no, kona-ba servisu infantíl, Malabo ladauk dezigna interlokutór ida ba área ne’e.

Manuel Lapão indika katak, maski nasaun sira CPLP nian iha Estadu diferente kona-ba kombate servisu infantíl, hothotu inklui matéria ne’e iha sira-nia lejislasaun nasionál no ratifika konvensaun internasionál.

"Estadu-membru hotu haree matéria ne’e absolutamente esensiál iha prosesu dezenvolvimentu. Ne’e avansu sensível", konsidera diretór Koperasaun nian.

SAPO TL ho Lusa

Sem comentários: