quinta-feira, 30 de junho de 2016

DESENVOLVIMENTU BONGKAR PASANG…!!!


Jornal Nacional, editorial

Timor Leste nasaun ida nebe foin ukun rasik an iha tinan 14 nia laran, nasaun ida nebe sei nurak maibe espektativa povu nian boot teb-tebes nebe asves ultrapasa kapasidade no kondisoens nebe nasaun iha.

Nudar nasaun joven iha seklu 21 nian nee, ninia povu mehi hakarak Timor Leste nee sai hanesan mos Singapura no Bruneidarusalam, nasaun sira nebe nivel prosperiedade povu nian boot teb-tebes.

Maske Timor nee ilha ida ho habitantes miliaun ida resin, tuir sensu populasional 2015, maibe desepesas nasaun nian boot teb-tebes, kada tinan parlamentu nasional aprova osan 1.5 biliaun dolar amerikanu hodi governu ejekuta ba desenvolvimentu pais nian.

Agora oinsa prespektiva publiku konaba desenvolvimentu Timor Leste ohin loron kompara ho kondisaun pais nee nian iha tinan 14 anterior? Klaru diferensia nebe signifaktivu husi tempo ba tempo.

Haree ba orsamentu jeral estadu kada tinan nebe boot teb-tebes nee halo povu laiha duvida katak Timor Leste ninia mehi atu sai nasaun nebe mais desenvolvindu duke Singapura no Bruneiadarusalam indiscutivel, verdadeiro, maibe reaalidade pelo kontrariu.

Tinan – tinan governu pede orsamentu boot ba parlamentu maibe desenvolvimentu markar pasu, desenvolvimentu lao neneik liu. karik desenvolvimentu Timor nian nee lao neneik nee tamba lao tuir prinspiu politiku ukun nain sira nian nebe hatete katak desenvolvimentu nee lao neneik maibe bebeik?. Problema iha fukun nebe presiza deskobre.

Povu ohin loron fo sira nia konsiderasaun ba desenvolvimentu timor nian, balu dehan Timor Leste ninia desenvolvimentu nee gali lubang tutup lubang, desenvolvimentu bonkar pasang no balu fali dehan desenvolvimentu Timor nian nee la integradu.

“Haree kona-ba dezenvolvimentu iha rai laran, ita lalika bongkar pasang, ba futuru ne’e, ita tenki iha planu mestre ida dia’k, hodi labele gasta osan barak tiha sobu fali,” Sebastião Lemos

Timor Leste, estadu ida nebe direto demokratiku,  sidadaun ida idak iha direitu absoluta atu espersa sira nia hanoin no hakarak ba estadu, des que la impoin, nudar estadu iha ninia regras, leis no politika atu lao tuir.

Desenvolvimentu nasaun ejiji kapasidade rekursu humanus no rekursu finanseirus atu bele halo lao politika desenvolvimentu nasional. Desenvolvimentu nasaun nian lamonu hosi lalehan, desenvolvimentu ejiji espirtitu servisu sidadaun nian no ejiji esforsu sidadaun ida idak atu hadia ninia moris sai diak liu tan.

Agora koalia konaba desenvolvimentu bongkar pasang nee tamba governu falta planu mestre (master plan) atu lao tuir.  Kada ministeriu iha planu rasik, falta kordenasaun servisu interministerial hodi provoka desenvolvimentu bongkar pasang.

Atu desenvolvimentu nee lao ho intergadu, kordenasaun servisu interministerial plus mater plan desenvolvimentu kapital nian mak servisu hotu hotu lao kordinadu. Ministeriu hotu hotu servisu iha kordenasaun diak ba malu mak se hamate lia fuan konsiderasaun bongkra pasang iha futuru.

Maibe se ambitu servisu dadaun nee kontinua, minsteriu sira servisu laiha korndasaun ba malu mak desenvolvimentu bongkar pasan nee sei makaas liu tan no desenvolvimentu se lalao ba oin. *

Sem comentários: