terça-feira, 7 de março de 2017

FORAM: KAZU DISPUTA UMA NO RAI IHA SUKU COSTA ALDEIA SANANE BAIRU SAMORO-MASIN


KOMUNIKADU IMPRENSA

KAZU DISPUTA UMA NO RAI IHA SUKU COSTA ALDEIA SANANE BAIRU SAMORO-MASIN

SUSPENSAUN BA ATIVIDADE KONSTRUSAUN REZIDENSIA AUTORDADE RAEOA NUDAR PASU IMPORTANTE BA HETAN SOLUSAUN PASIFIKU

Hanesan publiku akompania, hahu husi dia 27 fevreiru 2017, Komunidade afetadu sira hatoo nia pedidu ba autoridade RAEOA atu hasoru malu para halo dialogu kona-ba uma no terenu ne’ebe hetan afeta husi konstrusaun rezidensia ba autoridade RAEOA. Situasaun dezenvolve an ba hakilar no haklalak tanba autoridade la konsidera komunidade afetadu nudar povu ne’ebe autoridade hakarak dezenvolve maibe konsidera hanesan adversariu no obstaklu ba dezenvolvimentu iha Oecuse, partikularmente konstrusaun rezidensia refere.

Maske levantamentu ida ne’e hetan apoiu husi organizasaun masas sira ne’ebe asina iha karta ida ne’e, maibe sempre atua iha vontade povu nia, la mai husi ami nia vontade nem husi kualker forsa ida nia ajenda politika. Ami rona katak, autoridade konsidera ami hanesan adversariu no kontradisaun antogonika maske autoridade nia pozisaun ida ne’e, dezenvolve husi rumoris no buatus falsu sira. Ami independente, simplesmente fo sai povu nia lian ba autoridade sira atu lori solusaun pasifiku ba komunidade afetadu.

Komunidade afetadu nia levantamentu ne’e hetan fatin mai husi traumatizasaun, relasaun ho kompensaun la justu no la klaru ba sira iha kazu sira antes, entermus sukat rai no kompensasaun sira, komunidade sira la rona loloos planu ordenamentu iha Oecuse, laiha sosializasaun no konsultasaun loloos iha Oecuse menus tebes ba komunidade afetadu sira. Komunikasaun ne’ebe dala ruma iha ho komunidade mak monologi laos dialogu hodi rona ho klaru komunidade nia direitus no interese sira. Komunidade barak hetan ameisa husi ema deskonesidu ate autoridade balun mos involve ameisa komunidade sira la ho baze rasosinu no legal. Maske nune’e, ami haree no konese komunidade afetadu kontinua nakloke no disponivel hodi koalia ho nia autoridade lejitimu iha RAEOA para buka solusaun pasifku no satisfatoriu.

Rejiaun Administrativa Espesial Oe-cusse Ambeno RAEOA no Zona Espesial Ekonomia Social Merkadu Timor-Leste ZEESM-TL, ne’ebe mak implementa ona, maibe komunidade iha Suku Costa sai vitima ba nia Rai ho Plantasaun, To’os, no Uma. Tanba implementasaun husi projetu pilotu ZEESM-TL ne’ebe realiza iha Oe-cusse Ambeno. Komunidade iha Suku Costa ho nia total 14,350 habitantes, ne’ebe kompostu husi mane ho total 7,405, feto 6,945 habitantes iha Suku Costa, bazeia ba total populasaun Suku Costa ne’ebe refere maioria vida agrikultor. Komunidade afetadu iha Suku Costa, Aledeia Sanane Bairu Samoro-Masin hamutuk 107 familia no 606 pesoas.

Bazeia ba afirmasaun sira iha leten mak ami hakarak koloka ami nia ejijensia tuir mai ne’e:

1. Husu ba Prezidente Autoridade RAEOA exelentisimu Dr. Mari Bim Amudin Alkatiri atu loke vontade diak ba pedidu komunidade afetadu nia, nune’e tur hamutuk no koalia ba malu hodi aranja solusaun satisfatoriu liu husi aproximasaun pasifiku. Komunidade afetadu kontinua disponivel atu hasoru Exelensia kuandu loke odamatan ba komunidade.

2. Ami husu ba Exelensia Dr. Mari Alaktiri atu labele konklui argumentu invalidu sira ne’ebe dezenvolve husi buatus no rumoris sira relasaun ho levantamentu komunidade afetadu no ami ne’ebe solidariza komunidade afetadu iha Oecuse, Basa presiza loke vontade atu rona mos ami liu-liu komunidade afetadu ne’ebe sai alvu ba RAEOA atu dezenvolve.

3. Ami bolu atensaun exelensia Primeiru Ministru RDTL Sr. Dr. Rui Maria de Araujo, atu ajuda fasilita komunikasaun entre autoridade RAEOA no komunidade afetadu hodi hetan solusaun final no satisfatoriu. Ami husu ida ne’e, laos atu interven iha autoridade poder no kompetensia maibe nudar ulun boot ba ezekutivu presiza garantia funsionamentu normal instituisaun estadu, liu-liu prestasaun sira e’ebe autoridade sira halo ba komunidade sira

4. Ami bolu atensaun ba PDHJ nudar instituisaun estadu nia, atu funsiona nia poder no kompetensia para ajuda buka dalan ba solusionamentu disputa ida ne’e, tanba kuaze fulan hirak liu ona, komunidade afetadu hetan ameisas oin-oin, direitu ba seguransa no Liberdade sira. Maske ami rekonese iha pasadu PDHJ iha limitasaun ba kapasidade infloensia nia maibe komunidade afetadu kontinua konfia ita-boot sir abele ajuda kazu ida ne’e.

5. Ami bolu atensaun ba deputadu sira iha Parlamentu nasional atu atua nudar reprezentante Povu nia loloos tuir mandate konstituisional, inklusivamente komunidade afetadu iha Oekuse atu buka dalan oin-oin ba hetan solusaun justu ba komunidade afetadu. Tanba realidade iha pasadu, ami haree katak, deputadu sira ba Oecuse la hasoru komunidade afetadu sira, maibe sempre ba kumprimenta autoridade sira nudar forma rekonesementu ba dezenvolvimentu ne’ebe lao iha Oecuse, la ho matan nakloke.

6. Ami bolu atensaun ba Komandu PNTL Nasional atu tau matan ba funsionamentu no atuasaun professional husi PNTL RAEOA, tanba ami haree dala barak PNTL iha RAEOA hamutuk ho autodade sivil sira halo atuasaun la bazeia ba prosideimentu legais sira. Tanba ne’e, ami husu atu Komandu Nasional ajuda komunika ho sira para, PNTL kontinua iha pozisaun proteze direitu no interese sidadaun sira laos sai fali ameisa ba Liberdade no seguransa komunidade afetadu sira nia.

7. Karik, autoridade kontinua abandona komunidade nia pedidu ba hasoru malu no loke vontade para buka dalan hamutuk, ami kontinua iha komunidade afetadu nia parte atu buka dalan oin-oin ba solusaun justa no permanente.

Mak ne’e de’it ami nia pozisaun ba kazu ida ne’e, ba exelensia sira nia atensaun no kolaborasaun, la haluha hatoo obrigadu barak.

Dili, dia 6 Marsu 2017

Ami ne’ebe saran lia

Sem comentários: