quarta-feira, 8 de junho de 2016

KRIMINALIDADE FINANSEIRA…!!!


Jornal Nacional, editorial

Timor Leste ohin loron nee iha hela faze konstruksaun no konsulidasaun estadu direitu demokratiku. Iha prosesu konstruksaun no konsulidasaun, presiza kontribuisaun ativa sidadaun hotu atu bele atinji meta desenvolvimentu nasional nebe kontempla ona iha Planu Estratejiku Dezenvolvimentu 2030.

Nasaun desenvolvidu, subdesenvolvidu ka nasaun sira nebe foin atu desenvolve an, la ses husi moras Korupsaun Kolusaun no Nepotismo, krime organizado no kriminalidade finanseira (pencucian uang).

Agora oinsa atu kontrola moras korupsaun, krime organizadu no kriminalidade finanseira, nee depende ba kapasidade aparellu estadu sira, li-liu Ministeriu Publiku no Polisia.

Aparellu estadu nian sira mak tenki servisu makaas, tenki servisu pro ativu kontrola krime sira nee hotu. Governu tenki kria kondisaun no mos fasilita  aparellu sira nee atu bele servisu ho legalidade no fasilidade.

“Korupsaun, krime organizadu no kriminalidade finanseira bele fó ameasa ne’ebé sériu ba konsolidasaun no afirmasaun Estadu sira nian, la’os de’it ba Timor Leste, maibé ba nasaun hot-hotu,” Taur Matan Ruak.

Los duni senhor, mundo ohin loron nee dezafiu estadu nia mak korupsaun, krime organizadu no kriminalidade finanseiru, needun estadu presiza investe makaas liu tan ba iha aparellu estadu nian atu kontrola no kombate krime sira nee.

Polisia no Ministeriu Publiku tenki sai salva guarda ba nasaun, li-liu lori nasaun nee livre husi moras at korupsaun no kontrola trafiku finanseiru, tamba koruptor sira nee servisu ho rede no mos koruptor sira nee iha meritu atu oinsa bele fase osan resultadu korupsaun nian.

Kombate korupsaun, kriminalidade finanseira no krime organizadu nee responsabilidade polisia no Ministeriu Publiku deit maibe mos sidadaun ida idak mos tenki asumi responsabilidade atu kontribui, hodi fo informasaun ba autoriade wainhira deskonfia mosu krime sira nebe mensiona nee.

Nasaun nebe korupt, hamosu divizaun sosial, ema riku no kiak, matenek no beik, moras no saudavel, empregu no desempergu,  rural no urbana no ukunain no atan nunee mos desenvolvimentu lao la ekilibriu.*

Sem comentários: