quarta-feira, 1 de fevereiro de 2017

Akademika Husu Lider Istoriku Labele Interven Sistema Justisa

DILI – Iha semana kotuk Kay Rala Xanana Gusmão hasai karta aberta hodi lakonkorda desizaun Tribunal hamonu sentensa ba Eis Ministra Finansas, Emilia Pires tinan 10 no Madalena Hanjam tinan 4 nudar Eis Vise Ministra Saude.

Relasiona ho desizaun ida fo projetu sosa kama ba Hospital Nasional Guidu Valadares (HNGV) ba Eis Ministra Finansas, Emilia Pires nia laen. Tan nee sosiedade akademiku husu Xanana hanesan lider istoriku labele halo intervensaun ba sistema justisa iha Timor Leste ba kazu Emilia.

Tuir Eis Dekanu Fakuldade Siensia Politika-UNDIL, Hugo Lourenço hatete, Timor Leste iha orgaun soberania haat (4) hanesan Governu, Parlamentu Nasional (PN), Tribunais no Prezidente. Idak-idak halo nia servisu labele halo intervensaun politika.

Ida nee iha intervensaun, ladun diak husi ita nia haree, sira hahu ona halo intervensaun politika konaba kazu Emilia Pires,” dehan Eis Dekanu Fakuldade Siensia Politika-UNDIL, Hugo Lorenço ba STL iha nia knar fatin UNDIL, Marcarinhas-Dili, Tersa (31/01/2017).

Eis Dekanu nee haktuir, kazu sira nee tuir lolos husik justisa mak haree labele iha intervensaun politika. Se iha intervensaun politika bele deskonfia involve mos lider istoriku. Hugo salenta, intervensaun sira nee bele konsidera katak halo sistema lei nee koroat deit ba kraik maibe ba leten laiha. Ida nee mak ema sempre kestiona katak injustisa sosial iha Timor Leste.

Iha sorin seluk, Prezidente Partidu Fretilin, Francisco Guterres dehan, relasiona ho karta aberta neebe mak Xanana Gusmão halo hotu-hotu presiza buka atu intende. Nia esplika, imparsialidade juis sira nian ba kazu sira nee justisa tenke independensia, tanba independensia no imparsialidade juis sira nian mak submete ba tribunal liu husi desizaun. Informasaun kompletu iha STL Jornal no STL Web, edisaun Kuarta (1/2/2017). Raimundo S. Fraga

Suara Timor Lorosae

Sem comentários: