quinta-feira, 1 de setembro de 2016

LORON KONSULTA POPULAR 30 AGUSTO…!!!


Jornal Nacional, editorial

Dia 30 Agusto 2016, aban , povu Timor Leste sei komemora loron Konsulta Popular badala 17 (30/08/ 1999 – 30/08/2016). Kada tinan povu Timor Leste halo komemorasaun konsulta Popular 30 Agusto tamba iha loron nee mak povu tomak ho korazen no fiar an, la tauk intimidasaun, ameasas hodi hakat ba sentru votasaun ho konsensia tomak hili ukun rasik an hodi hakotu okupasaun Indonesia iha rai doben nee.

Dia 30 Agusto nudar loron historiku iha pagina historia Timor Leste nia, tanba iha loron nee, povu tomak, jovens, ferik no katuas sira maske moris iha situasaun presaun laran maibe berani vota ba determinasaun patria Timor Leste.

Situasaun 30 Agusto 1999 ho situasaun 30 Agusto 2016 diferensia bo’ot. Ohin Povu Timor Leste moris iha ambiente liberdade, nasaun Timor Leste soberanu tamba alkansa ona ninia indepedensia nebe sosa ho terus, ruin, ran no mate.

Nudar sidadaun diak, agradese ba Nasoens Unidas tamba ninia esforsu tomak hodi realize Konsulta Popular nee no mos ba povu tomak, li-liu ba lideransa organisaun resistensia, Frenti Armada, Frenti Klandistina no mos Frenti  Dipomatika nebe halo esforsu bo’ot to’o Timor Leste hetan ninia objektivu final, ukun rasik an.

Los duni, luta povu nia ba patria remata ona, ohin loron povu moris libre, Timor Leste sai ona nasaun indepedente no soberanu maibe oinsa moris povu no nasaun ninia desenvolvimentu durante tinan 17 nia laran nee?

Karik povu moris prospero ona ka sei iha injustisa social iha sosidade Timorense nee? Dezenvolvimentu Timor Leste nia lao oinsa ona? Orsamentu Jeral Estadu nebe tinan-tinan Parlamentu aprova nee ninia resultadu oinsa ona?

Nunee mos oinsa mentalidade ema Timor nian hodi priense ukun rasik an nebe sosa ho sofrementu, ruin no ran nee? dala barak iha presepsaun balu mosu katak iha ambiente ukun an nia laran nee la presisa sakrifisiu ona? balu tuur ejiji deit ba estadu atu estadu fo saida maka nia fo durante resistensia nee, ‘ kompensasaun’ ?

Situasaun sira hanesan nee halo ita impresta lia fuan Jhon Kenedy, Presidente Norte Amerikano nian nebe hatete ‘labele husu Estadu saida mak Estadu atu fo ba o maibe husu ba o nia an rasik saida mak o atu fo ba Estadu?

Priense ukun rasik an nee laos tuur nonok deit, laos tur hein deit saida mak estadu atu fo ba ita maibe tenki halo sakrifisiu liu tan, hikis kosar ben  atu ita bele subervive ita nia an no subervive nasaun nee ho desenvolvimentu.

Moris iha ambiente ukun rasik an nee diak ka at, kontenti ka triste, nee realidade ida nebe ita ida- idak infrenta rasik, hakarak ka lakohi nee mak moris iha nasaun ida nebe indepedente, ital abele ses husi realidade nee.

Nudar jerasaun foun ita agradese ba jerasaun nebe liu ba nee hodi husik hela nasaun nee ba ita nudar presente murak nebe presiza jerasaun foun ninia responsabilidade atu preserva no asegura didiak, labele husik monu let ba rai.

Maske vida nasaun nee tama tinan 17 sura husi loron Konsulta Popular 30 Agusto 1999, durante besik decade rua nee povu rai doben ida nee infrenta situasaun barak, situasaun diak no at nudar lisaun apredijazem ida iha ambiente ukun rasik an.

Aban komemora loron importante nee, 30 Agusto, komemorasaun nee laos atu hanoin deit saida mak atinji ona maibe uza momentu nee atu halo reflesaun, sidadaun ida idak halo reflesaun ba an rasik saida mak, ita nudar sidadaun kontribui ona ba pais nia dezenvolvimentu.

Laiha duvida katak ohin loron nee sei mosu problema oi-oin, problema social, politika no ekonomia, inseguransa no estabilidade, Iha grupo balu tenta kria instabilidade nasaun maibe povu nasaun nee, insitituisaun estadu nian ho maturidade naton konsege evita tentasaun sira nee.

Parabens ba povu tomak, povu terus nain no povu mate restu, ba imi nia aten berani, sakrifisiu imi nia dedikasaun ohin loron nee Timor Leste sai nasaun independente no soberano, ukun an nee konta ho imi.*

Sem comentários: