segunda-feira, 20 de julho de 2015

CPLP TENKE IMPLEMENTA PROGRAMA SAÚDE FAMÍLIA


Estadu nasaun membru Comunidade dos Paises de Língua Portuguesa (CPLP) hotu tenke investe maka’as hodi implementa programa saúde ba família liu husi kuidadus primáriu.

Profesór Doutor, Fernando Cupertino Barros husi Brazil, ne’ebé sai oradór ba Fórum II Sosiedade Sivíl CPLP hatete katak, Estadu membru CPLP sira tenke tau programa ida ne’e iha prátika, nune’e bele mellora kualidade saúde.

“Tenke investe, se la investe, ita sei la hetan milagre hodi hetan netik rezultadu ruma, baze mak kuidadu saúde primáriu, tanba husi ema na’in rihun ida, na’in 9 mak tama ba baixa iha hospital, tanba ho razaun balu, no iha tinan 2001 hafoin tinan 40, rezultadu sira la diferente katak, husi ema rihun walu hatete katak, sira presiza tama ba hospital, entaun husi estudus ne’e hatudu mai katak, ita atu presiza liu tan ho kuidadu ne’ebé iha hospital nia liur do que halo iha hospital hanesan sentru atuasaun nian,” Fernando Cupertino de Barros relata  kestaun hirak ne’e iha nia intervensaun ba Fórum II datolu nian, iha Salaun Nobre MNEK, Kuarta (15/07).

Maibé Fernando Cupertino de Barros, fó hanoin katak, tenke iha estruturasaun saúde iha Estadu membru CPLP nian.

Fernando Cupertino de Barros hatutan,  saúde labele sosa, maibé presiza asegura husi Estadu, tanba Estudu dielitíku iha tinan 1961, ne’ebé foin repete iha tinan 2002, maibé mal atendimentu kontinua iha hospital.

Fernando Cupertino de Barros esklarese, Nia koalia ne’e la’os atu kontra hospital sira, maibé fó hanoin hospital CPLP sira iha mundu tenke hadia mekanizmu atendementu.

Fernando Cupertino relata,  ideia ida ne’e la’os foun, tanba iha tinan 1920 iha Reinu Unidu,  mosu ona estruturasaun ida ho naran, kuidadu saúde primária inklui servisu domisiliáriu ho maneira servisu interligadu. Maibé iha tinan 1978 hanosu ona pensamentu re-tomada ida liu husi konferénsia akta internasionál ida.

Fernando Cupertino dehan, nia halo ona ona peskija iha Brazil no nota katak, maioria atendementu médiku ladu’un di’ak, tanba balu moras kma’an, maibé simu konsekuensia lakon vida.

Fernando afirma, atu solusiona kestaun ne’e, Estadu membru CPLP tomak tenke haruka médiku tama sai família ida-idak kada fulan.

“Vijita kada fulan ba família ida, hodi hatene tuir kaderneta kada família nian hatene tuir moras saida maka komunidade hasoru, atu optimiza funsionamentu família nian,”relata Fernando Cupertino.

Nia esklarese,  inan-aman sira iha papel ne’ebé bo’ot, hodi kuidadu oan sira, tanba taxa mortalidade to’o oras ne’e nunka kombate. Nia haktuir, oras ne’e iha ema millaun atus rua sei moris ho  risku, tanba ne’e tenke kobertura maka’as to’o baze.

Nia dehan,  kobertura husi Ministériu Saúde CPLP nian tenke maka’as liu, nune’e bele alkansa objetivu Millennium Development Goal’s (MDG’s).

Nia hatutan, maske to’o oras ne’e, mortalidade infantil kontinua aumenta maka’as kada tinan, tanba ne’e governu mesak labele halo buat ida, bainhira la hetan parseria husi Sosisedade Sivíl, liu-liu ONG ne’ebé monitoriza setór saúde nian.

Iha loron datolu forum sosiadade sivil ne’e, aprezentasaun ba Planeimentu familiar nian no saúde lidera husi Edelfride Barbosa Almeida husi organizasaun Médicos do Mundo.

Prevensaun no prestasaun kuidadus médikus deskuti kona-ba prevensaun HIV/SIDA, prevensaun Tuberculoze (TBC), prevensaun malaria, prevensaun dengue, no diarreias.

Alende ne’e,  Diretora Klinika ba Paz Maria Dias mós hatete katak, programa saúde na família importatnte, tanba bele detekta pasiente sira nia moras iha ida-idak nia hela fatin.

Nia hatutan, esperiensia ne’ebé Klinika ba Paz uza hodi tama sai uma, no ikus ikus mai hetan apresiasaun husi Primeiru Ministru Rui Maria de Araújo.

“Tuir nia ami nia observasaun tenke haforsa liu tan saúde besik liu ba iha komunidade, tanba aselera prosesu dezenvolvimentu, populasaun tenke livre husi moras,”dehan Maria Dias.

Purtanto, Diretór Jerál Ministériu Saúde, José dos Reis Magno afirma katak, programa ne’ebé aprezenta husi Klinika da Paz Timor Leste, ne’ebé aprezenta husi Maria Diaz mós, diak tebes, no kuandu Governu utiliza programa ida ne’e iha futuru, área saúde sei diak liu tan.

Ohin topiku ne’ebé ami lori ne’e, koalia kona-ba, ‘Direitu A Saúde Com O Direitu A Sidadania’,”katak José dos Reis Magno.

Nia  haktuir, iha Governu Timor Leste, Primeiru Ministru Rui Araújo rasik hamosu  ona despensializasaun ida ne’ebé hanaran, saúde na familia.

“Se ida ne’e ita hala’o, tanba oras ne’e dadauk, ami forma hela ona ekipa ida kompostu husi mediku nain 6, ne’ebé mediku rua sei apoia iha klinika da paz rasik, no mediku hat, iha servisu sentrais atu apoia rejiaun sira,”tenik José  Magno.

Nia esplika, ida ne’e sira hala’o tanba, hetan orientasaun husi Primeiru Ministru Rui Araújo rasik katak, to’o 28 de Novembru 2016, identifikasaun ba saúde kada familia iha Timor Leste tenke kompletu ona.

Entaun nia dehan, dadauk ne’e Ministériu Saúde hala’o hela ezersesiu bo’ot ida ba Primeiru Ministru Rui Araújo nia orientasaun ne’e, atu antes to’o iha data 28 de Novembru tinan oin ne’e, programa ne’e tenke remata ona.

“Ida ne’e kuandu ita hala’o ho diak, ita bele identifika ona kada uma kain iha populasaun ne’e hira, hanesan feto, mane, labarik, katuas no ferik, li-liu espesifikamente atu hatene, kada familia ida, hira mak saudavel. Saudavel ne’e dehan katak, fuma, hemu, no mama deit mós la’e, no hira mak moris ho risku, ka fuma no hemu,”dehan José Magno.

Nia hatutan, iha Ministériu Saúde nia identifikasaun ne’e mós, sei rejista hotu familia sira ne’ebé moris ho kondisaun difisiente no hira mak moris ho moras. Nia dehan, husi dadus ida ne’e mak Governu bele hatene katak, presentazen hirak mak moris saudavel iha Timor Leste no hira mak la saudavel, hira mak moras no hira mak difisiente.

José Magno afirma, planeamentu ne’ebé Ministériu Saúde halo agora dadauk ne’e, la’os ho projesaun deit, maibé tuir planu ne’e mak Governu define, sei la’o lolos ona. ho dadus sira ne’e, sei apoia Ministériu Saúde atu hatene lolos katak, kada professional da saúde ida iha kada suku ne’e, nia sei hatene lolos familia sira ne’ebé moras ne’e, hodi oinsa mak sira bele fó asistensia da saúde ba povu ne’e, tuir karakteristika moras ne’ebé mak membru familia sira sofre.

“Hau mós ohin halo ona intervensaun iha forum sosiadade sivil ne’e katak, nivel kuidadus saúde primariu ne’e, nivel ne’ebé mak importante, tanba se ita hakarak koalia kona-ba politika Governu nian, entaun Governu nia hakarak ne’e katak, tenke efisiente,”katak José Magno.

Nia esplika, efisiente ne’e dehan, katak, input ne’e oit oan, maibé ninia out put ne’e mak tenke bo’ot. nia esklarese, ida ne’e signifika katak, osan ne’ebé mak overnu tau ne’e, tenke rezulta rezultadu ne’ebé bo’ot no diak liu, atu nune’e, ho efisiensia ne’ebé mak iha, tenke efikas.

Maibé nia relata, kuandu iha ona efisiensia no efikasia, tenke iha mós kontinuidade katak, ho kustu ne’ebé oit oan ne’e, tenke prioritija ba progama sira ne’ebé prioridade.

Maibée José Magno dehan, mehi ida ne’e, Governu labele servisu mesak, persija mós auditoria husi sosiadade sivil, tanba Primeiru Ministru Rui Araújo mós estabelese ona auditoria ba servisu ida ho sosiadade sivil sira.

“Ita mehi katak, to’o tempu ida, povu bele saudavel iha nia nasaun rasik. Entun ho esforsu hotu ne’ebé mak ita halo, atu informa ba sosiadade tomak katak, politika mak ne’e, oinsa mak ninia implementasaun ne’e tenke halo diak, tanba saúde mesak sei la halo buat ida. it abele tau osan barak iha sétor saúde, maibé kuandu estrada se a’at, bee laiha, haris fatin laiha, entaun labele,”esklarese nia.

Entaun, nia dehan, sétor sira seluk tenke apoia programa ne’ebé mak saúde sei hala’o iha Timor laran tomak.cos

Jornal Nacional

Sem comentários: