segunda-feira, 28 de setembro de 2015

AUSTRALIA HIRUS TIMOR-LESTE NIA ARBITRAJEN


Tempo Timor - Iha loron Kinta Feira (24/09) Governu Timor Leste fo sai ba publiku liu husi komunikadu de imprensa ida ne’ebe asina husi porta Voz VI Governu Konstitusional ninian hodi informa katak, “Governu Timor-Leste ohin fó tiha ona notifikasaun ba Governu Austrália konaba inisiasaun prosesu arbitrajen foun ida tuir Tratadu Tasi Timor”.

Iha komunikadu refere esplika, “Timor-Leste halo ona inisiasaun prosesu arbitrajen foun ne’e hodi rezolve disputa mak eziste entre Governu rua ne’e kona-bá interpretasaun loloos ba Artigu 8(b), ne’ebé mosu iha inisiu 2014 tuir kontestu ne’ebé Australia halo intervensaun inapropriada ida ba iha prosesu arbitrasaun ne’ebé fasilita husi parteterseira internasional seim halo konsulta previa ida uluk ho Timor-Leste”.

“Timor-Leste la-konkorda ho pozisaun Austrália nian ne’ebé hateten katak nia iha direitu juridisional absolute no ekluzivu, inkluindu direitu tributáriu hotu ein relasaun ho kadoras esportasaun oleodutu (pipeline) ne’ebé tama mós iha área JPDA (Área de Desenvolvimento Petrolífero Conjunto). Entendimentu Austrália nian ne’e bele taka-dalan ba kualker direitu juridisional Timor-Leste nian, inkluindu direitu tributáriu ka jestaun ba kualker atividade ne’ebé iha relasaun ho oleodutu (pipeline). Entendimentu ida ne’e totalmente lakonsistente ho testu no propózitu husi Tratadu Tasi Timor. Nune’e mós, entendimentu ida ne’e la konsistente ho tekstu no objetivu Tratadu no la-hetan suporta mós husi kualker dokumentu negosiasaun ka dokumentu sira seluk ne’ebé elaboradu no produzidu to’o ohin loron, ein partikular relasiona ho kestaun juridisaun iha Área de Desenvolvimento Petrolífero Conjunto (JPDA)”, dekreta iha nota de imprensa ne’eba.

Antes ne’e iha IV Governu ninia tempu Timor-Leste mos hatama ona Australia ba iha Tribunal internasional iha De Haia maibe seim esplikasaun ruma bainhira Tribunal atu foti ona desizaun Timor-Leste dada sai fali kazu ne’ebe sira rasik maka hatama kontra Australia relasiona mos ba asuntus rezultadu negosiasaun Tasi Timor.

“Durante fulan sanulu-resin-ualu Timor-Leste konsistentemente iha intensaun di’ak hodi diskute ho Austrália kona-ba interpretasaun signifikadu husi Artigu 8 (b), no rekoñese natureza jurisdisaun partillada iha Tratadu Tasi Timor ne’ebe estabelese nu’udar parte kompromísiu nesesáriu hodi alkansa solusaun temporarária ne’ebé permiti parte rua ne’e hodi benefisia husi esplorasaun rekursu iha área disputa Tasi Timor. Bazeia ba ida ne’e, Timor-Leste konvida konsultasaun iha parte ida-idak nia jurisdikasaun atu determina iha ne’ebé maka bele partilla, ne’ebé eskluzivu ba Australia no Timor-Leste, no iha ne’ebé maka seidauk determina”, Governu Timor-Leste relata.

Governu Timor-Leste hateten, “Infelizmente, esforsu tomak ne’ebé halo hodi hetan entendimentu ida ne’e la-hetan susesu”.

“Haree ba inkapasidade hodi diskute natureza no ámbitu juridisaun iha área disputa, Timor-Leste konsidera dalan úniku hodi rezolve disputa ida ne’e maka liuhusi submete kestaun ida ne’e ba Tribunal Arbitrasaun ida tuir artigu 13 Tratadu Tasi Timor. Inisiasaun arbitrasaun ne’e sei fó biban ba kada parte hodi aprezenta
sira nia pozisaun, ne’ebé suporta ho faktu no lei,” Governu Dili esplika.

Iha loron Sexta Feira (25/09), Australia ninia Ministra ba Negosiu Estranjeiru, Julie Bishop MP ho Australia ninia Prokurador Jeral, Senadór George Brandis QC, hasai deklarasaun liu husi komunikadu de imprensa konjunta ida hodi informa Australia ninia lamentasaun hasoru sira ninia vijinu Timor-Leste.

“Governu Austrália lamenta katak Governu Timor-Leste inisia tiha ona prosesu arbitrajen hasoru Austrália, hodi disputa ami nia direitu eskluzivu iha lei internasionál atu simu impostu husi oleodutu (kadoras ba mina) ba Darwin husi kampu gas Bayu‑Undan iha Área Konjunta ba Dezenvolvimentu Petrolíferu (JPDA),” dehan iha komunikadu ne’ebe redasaun Tempo Timor simu.

Governu Australia haktuir dehan, “Austrália no Timor-Leste halo ona konsultasaun amigavel hodi tenta rezolve disputa ne’e liu-husi dalan diálogu, duke asaun legál. Austrália prefere nafatin dalan diálogu”.

“Governu Austrália no Timor-Leste servisu tiha ona iha Tasi Timor bazeia ba konsiderasaun katak Austrália iha jurizdisaun esklusivu ba oleodutu, inklui ba objetivu impostu ninian, konsistente ho Tratadu Tasi Timor 2002. Tratadu Tasi Timor Artigu 8 (b) klaru katak: “Oleodutu ne’ebé dada mai iha Timor tenke iha jurizdisaun Timor-Leste nia okos. Oleodutu ne’ebé dada ba iha Austrália tenke iha jurizdisaun Austrália nia okos.”

“Tuir konkordansia ne’ebé foti entre reprezentativus Austrália no Timor-Leste, envezde Timor-Leste simu impostu husi oleodutu, Timor-Leste simu osan dolar miliaun 8 husi Austrália tinan-tinan desde oleodutu komesa la’o iha tinan 2006,” Australia fo lembra fali Timor-Leste.

Liu tan Governu Australia dehan, “Maske nune’e, iha tinan 2012 Timor-Leste komesa husu pagamentu impostu ba kompañia sira ne’ebé uza oleodutu (inkluindu iha pasadu). Timor-Leste nia pozisaun foun kontra ita nia akordu no mos kontra regulamentu estabelesidu ba kompañia sira ne’ebé servisu iha Tasi Timor”.

Australia promete dehan, “Austrália sei defende maka’as ida ne’e no asaun arbitrajen sira seluk ne’ebé hahú husi Timor-Leste”.

Tempo Semanal - Eis PM Xanana Gusmao fo komprimenta ho hakuak metin ba Australia nia Minitsra Negosiu Estranjeiru, Julie Bishop MP, ne'ebe hetan hamnasa ho kontente husi embaixador Timor-Leste ba Australia, Abel Guterres mak hamriik iha liman karuk (Foto Online SMH)

Sem comentários: