quarta-feira, 20 de dezembro de 2017

Kreximentu Ekonómiku 2017 Negativu

DILI, (TATOLI) - Ministru Planu no Finansa (MPF), Rui Gomes, fó sai katak kreximentu Ekonómiku tinan 2017 negativu tanba ne’e sétimu governu hamosu Orsamentu Retifikativu (OR) hanesan kontrasaun iha kreximentu ekonómiku atu labele monu maka’as liu.

“Orsamentu Retifikativu lá mosu hanesan atu polítiku ida maibé iha nia lójika ekonómika no kontabilístika no lójika ekonómika husi OR mak kontrasaun iha kreximentu ekonómiku labele maka’as liu no ezersísiu ne’ebé ekipa téknika husi MPF halo hatudu katak kreximentu ekonómiku iha tinan 2017 sei negativu,” Rui Gomes esplika iha Parlamentu Nasionál, horisehik antes halo votasaun ba rekursu opozisaun AMP hasoru OR.

Nia dehan iha tinan ida ne’e kreximentu ekonómiku negativu tanba bazeia ba ezersísiu ne’ebé ekipa téknika husi MPF halo ho ida ne’e mak orsamentu Retifikativu (OR) halo kontempla ho preokupasaun ida atu kreximentu ekonómiku labele monu maka’as liu tan.

“Kuandu sirkulasaun osan millaun 100 iha ekonomia maka nia efeitu bele porsentu 1.5 kreximentu ekonómiku. Tanba ne’e hetok menus osan iha ekonomia, hetok menus mós kreximentu ekonomia”, Rui Gomes fó sasukat ne’ebé MPF uza hodi sukat kreximentu ekonómiku ba deputadu sira.

Tuir ministru Rui Gomes, kontestu Timor-Leste nian, Estadu iha papél importante tebes iha ekonomia tanba Estadu iha responsabilidade atu disponibiliza bens e serviços ba sidadaun tomak nó mós ba empreza sira no sei depende maka’as ba Fundu Mina rai nó mós Estadu nia papél desizivu atu kria kondisaun nune’e kreximentu ekonómiku no diversifikasaun ekonómika bele akontese.

Maibé, iha faze atuál dezenvolvimentu ekonómiku nian, servisu saúde, edukasaun, bee-moos, eletrisidade responsabilidade tomak Estadu nian. Garante disponibilidade servisu ida ne’e no hadi’a kualidade servisu sira importante tebes, la’ós de’it ba efisiénsia ekonómika nasaun nian maibé mós ba moris di’ak família sira-nia.

Ritmu kreximentu ekonómiku iha korrelasaun maka’as ho despeza públika no iha tinan hirak liubá mós akontese tanba espansaun husi servisu merkanteis hanesan administrasaun polítika no transferénsia ba família sira ho mós investimentu públiku.

Nune’e mós iha parte seluk Timor nia setór privadu fó de’it servisu ba um décimopopulasaun sira ne’ebé ativu, ne’e signifika katak 60 mil empregu ne’e setór privadu, sei ki’ikoan tebes. Barak liu husi 60 mil ne’e porsentu 40 servisu iha setór konstrusaun no liga ba ida ne’e mak setór transportasaun. Iha kuadru ne’e kuandu iha oxilasaun ruma iha despeza públika signifika katak ekonomia ne’e tun-sa’e de’it, ida ne’e mak governu tenta atu mantein.

Hatán ba kapasidade ezekusaun governu nian iha Orsamentu Retifikativu ne’ebé mak kestiona hosi deputadu sira Ministru ne’e dehan, bainhira atu salva-guarda interese Estadu atu kredibilidade Estadu labele monu no oinsá atu estimula kreximentu no diversifikasaun ekonómiku liuhusi polítika fiskál tanba iha de’it instrumentu ida maka aspetu tékniku la’ós razaun fundamentál atu labele ezekuta orsamentu ida.

Nia kompara, Orsamentu sira iha tinan sira kotuk liubá mós aprova tiha ona maibé pagamentu ne’e halo to’o Marsu, Abríl no Juñu. “Prátika ne’e ita halo hela maski iha tempu normál no la’ós iha tempu ida hanesan daudaun ne’e.”

Hanesan informasaun ba Deputadu sira, MPF iha Outubru ekipa tékniku halo ezersísiu hodi prepara OR, bainhira ezersísiu la’o hela liña ministeriál sira identifika katak orsamentu lato’o nafatin no labele kobre husi orsamentu orijinál no tenta halo ezersísiu seluk, maibé ministériu barak ultrapasa porsentu 20 no barak mak kumpre ona no iha nivela insufisiente ba iha nivel kategoria sira hodi selu despeza ne’ebé kompromete tiha ona.

Ho ida ne’e mak Ministériu Planu no Finansa iha de’it kompeténsia autoriza tuir limite ne’ebé lei autoriza no labele ultrapasa tuir lei determina. Nune’e mós iha loron 15 Novembru balansu orsamentál hamutuk millaun 249, ohin (horisehik-read) balansau ida ne’e millaun 174. Husi montante ne’e millaun 86 hela de’it millaun 64 mak bele halo tanba barak ultrasa pasa barreira to’o porsentu 50. Husi rezerva kontinjénsia ne’ebé sentraliza iha Dotação Todo Governo ne’ebé ministériu Finansa iha responsabilidade atu jere ho montante alokadu millaun 8.5, hela de’it mil 500.

Osan sira ne’e mak aloka ba universidade internasionál haat ho montante mil 480 mil bazeia ba memorandu ne’ebé asina tiha ona ho Governu. Dolar mil 500 ba Dili International Marathon, millaun 1.5 ba doasaun vítima inséndiu nian. Mil 340 ba apoiu jurídiku no despeza sira ne’ebé liga ho atividade delimitasaun fronteira marítima. Milaun 2 ba kuidadu pasiente sira no nia família iha rai-li’ur tanba doente sira ne’e dala barak família akompaña nó mós aluga aviaun MAF atu tula pasiente sira husi distritu.

Millaun ida ba ekipamentu médiku hanesan atu sosa reajente vidru, fase raan no ai moruk no seluk tan. Ho orgánika ne’ebé sétimu Governu adota ezije ajustamentu iha klasifikasaun orgánika despeza sira no ida ne’e tenke liu duni husi aprovasaun lejizlativa nian. Orgánika sétimu Governu presiza osan mil 394 atu selu saláriu no vensimentu ba ema sira ne’ebé serbisu no despeza sira seluk.

Ministru mós hato’o lista seluk tanba sá OJE 2017 lá konsege kontempla no ida ne’e normal tanba iha orsamentu tanba kualkér orsamentu ne’ebé prevee até fin anu sempre iha estimativa aproximada, nunka iha estimativa kálkulu ne’ebé di’ak tanba ne’e mak retifikativu ne’e ezersísiu normal ida iha kontabilidade.

Nune’e ministru fó ezemplu ba buat ne’ebé presiza selu mak millaun 5.3 atu selu ospitál sira iha Singapura, Malázia no Indonézia. Millaun 37.8 atu selu kombustivel sentrál elétrika Hera, Betanu, kustu operasionál, manutensaun jeradór sira bazeia ba kontratu ne’ebé Estadu asina tiha ona.

Kuaze millaun ida atu selu kustu alugér fatin sira nó mós traballadór sira ne’ebé serbisu iha konsuladu ho embaixada sira iha rai-li’ur, se ita laselu ema duni sai ita-nia ema. Mil 330 atu selu tusan ne’ebé mai husi eleisaun 2016. Millaun 4.9 atu kobre TL Cement, ida ne’e tanba kompromisu Estadu nia. Millaun 13.7 ba servisu legais ne’ebé empreza boot sira presta mai Timór. Millaun 2 selu Timor Telecom, ne’e desizaun husi Konsellu Ministru tanba ita-nia tusan boot, tanba ne’e mak ita selu tusan ne’e ho fazeadamente.

Nune’e mós millaun 6.7 atu selu saláriu retroativu profesór sira-nian no hafahe millaun 4.5 selu saláriu retroativu tanba profesór sira hetan ona promosaun husi 2011 to’o agora seidauk hetan selu no millaun 2.2 selu saláriu désimu terseiru. Mil 423 selu saláriu no promosaun PNTL, mil 487 selu despeza ai-han ho subsídiu sira iha F-FDTL, mil 608 atu selu ospitál Guido Valadares tanba sira-nia tusan ho empreza, eletrisidade no seluk tan.

Mil 150 ba Komisaun Funsaun Públika selu sistema ne’ebé sira tenke implementa lalais tanba temi katak funsionáriu mate klamar barak. Mil 192 mós atu selu ba INAP tanba sira iha tusan barak. Ida ne’e mesak tusan de’it atu selu la’ós buat foun.

Nune’e aprezentasaun OR sai hanesan nesesidade inkontornavel no lei rasik mós impoin obrigasaun iha ezekutivu nia kabas atu aprezenta OR bainhira sirkunstánsia justifika atu halo entantu OR rejeitadu.

Jornalista: Maria Auxiliadora | Editór: Manuel Pinto

Imajen: Ministru Planu no Finansa, Rui Augusto Gomes. Foto/Egas Cristovão

Sem comentários: