segunda-feira, 21 de setembro de 2015

PN HEIN APROVA LEI HAMENUS KOMISARIU CNE


DILI - Proposta lei hosi governu ne’ebé hakarak atu hamenus númeru membru Komisariu Comisaun Nasionál Eleisaun (CNE) remata ona diskusaun iha Komisaun A Parlmentu Nasionál (PN) no hein deit atu halo aprovasaun final global iha Plenaria.

Vise Prezidente Komisaun A (trata asuntu Konstituisaun, Justisa, Administrasaun Públika, Poder Lokal no Anti Korrupsaun), deputadu Arão Noe de Jesus rekoñese iha duni proposta lei ida mai hosi governu ne’ebé husu atu Parlamentu Nasionál altera lei orgaun eleitorais.

Arão dehan proposta lei hosi governu ne’e Komisaun A análiza no haree mós ba realidade ne’ebé iha. Depois halo estudu no análiza katak organizasaun eleitoral iha nasaun sira iha mundo tomak.

No iha análiza ne’e hetan katak nasaun sira hosi rejiaun Azía, Afrika, Europa inklui Amerika Latina, no entre nasaun sira ne’ebé maka iha orgaun CNE ne’e barak liu maka nasaun ki’ik no kiak sira.

Arão esplika, normalmente iha nasaun bo’ot no riku sira ne’ebé iha orgaun CNE, nia membru Komisariu barak liu maka ema na’in hitu (7), balun na’in lima (5) no nasaun balun iha deit komisariu na’in tolu (3).

“Depois ho análiza no estudu sira ne’e haree katak la’os razaun Timor-Leste hanesan nasaun ki’ik iha membru Komisariu na’in 15. Se iha Komisariu na’in 7 ne’e normal. Tanba funsaun CNE nian ne’e servisu periodíku ida katak iha tempu eleisaun deit maka CNE funsiona para atu halo monitorizasaun,” deputadu Arão hatete ba Timor Post iha PN, Sesta (18/9).

Kestaun ne’e tanba Konstituisaun RDTL fó mandatu ba CNE maka atu halo deit monitorizasaun ba aktu eleitorais, tanba la’os CNE maka hala’o eleisaun, edukasaun votantes no seluk tan ne’e Servisu Tekníku Administrasaun Eleitioral (STAE) nia kompetensia.

Tanba ne’e maka CNE atu halo deit aktu eleitoral para monitoriza, kontrola no fiskaliza aktu eleitorais, entaun só funsiona ne’e iha tempu ne’ebé besik tama ba periodu eleisaun no depois eleisaun.

“Eleisaun hotu ona lalika iha membru barak demais. Tanba ne’e maka ami hanoin redus tiha membru Komisariu hosi na’in 15 ba na’in 7, no depois kaundu iha vespra de eleisaun CNE bele hili ka nomeia delegadu atu delegadu ida-ida superviziona munisípiu ida, depois fulan tolu kuandu eleisaun hotu ona ka rezultadu eleisaun aprova ona iha Tribunál, anunsia ona rezultadu official, entaun delegadu sira ne’e mós para ona sira nia funsaun, hala’o fali sira nia servisu hanesan bai-bain, atu nune’e ita hamenus kustu ba gastus ne’ebé maka lapresiza. Por ezemplu se ita haree agora Komisariu CNE na’in 15, iha kareta 15, iha telephone no seluk tan. Maibé Komisariu sira nia servisu ne’e só temporariu deit,”  Arão, dehan.

Tanba ne’e la’os razoavel kuandu CNE iha membru Komisariu ida barak demais, mas servisu ne’e só para halo deit observasaun no kontrolu ba aktu eleitoral, durante eleisaun laiha servisu Komisariu sira nian mós laiha funsaun ida, tanba ne’e maka PN no Governu hanoin presiza atu hamenus membru Komisariu CNE nian.

Deputadu Arão deklara, proposta lei hosi governu nian ne’ebé husu atu hamenus númeru membru Komisariu CNE nian ne’e deskute no aprova ona iha Komisaun A.

“Lei ne’e Komisaun A aprova ona iha espesialidade, no agora submete ona ba iha Plenaria para atu halo aprovasaun final global,”esplika deputadu Arão.

Iha prosesu diskusaun ba proposta lei ne’e, Komisaun A aprova ona hodi hamenus númeru membru Komisaun CNE hosi na’in 15 ba na’in 7, hosi  komisariu na’in 7 ne’e iha na’in 2 maka permanente no na’in 5 seluk ne’e só marka prezensa deit kaundu iha reuniaun ruma.

“Só Prezidente no Sekretaríu Jerál maka hela permanente para atu servisu iha CNE. Membru na’in 5 seluk mantein servisu iha sira nia fatin no sira mai prezensa deit kuandu iha konvite ba reuniaun CNE nian. mas agora proposta lei ne’e hein aprovasaun final global iha Plenaria maka foin bele haruka ba Prezidente Repúblika atu promulga,”nia deklara.

Maske besik ona tempu eleisaun no mandatu Komisariu CNE nian seidauk remata, maibé PN no Governu hakarak hamenus númeru sira ne’e, tanba tuir deputadu Arão esplika opsaun governu no estadu nian, tanba tenke halo reforma no hadia kedas ona sasan sira ne’ebé maka ladun diak no lajustu.

Entertantu ho polítika PN no Governu nian ne’ebé hakarak redus membru Komisariu nian konsidera hanesan intervensaun no tendensia polítika, maibé Vise Prezidente Komisaun A dehan, ne’e opsaun CNE nian.

Tanba Arão dehan, tuir Parlamentu Nasionál nia vizaun haree katak nesesariu, kuandu membru Komisariu barak liu no ho funsaun ida la’os permanente.(tay)

Timor Post

Sem comentários: