segunda-feira, 1 de outubro de 2018

Promulga OJE 2018, PR Lú Olo husu Governu rigor iha ezekusaun


Prezidente Repúlika (PR), Francisco Guterres “Lú Olo”, Kinta (27/9/2018), promulga ona Orsamentu Jerál Estadu (OJE) tinan fiscal 2018 ho montante Billiaun US$1.277,4.

Ho promulgasaun ne’e, hatudu katak, Prezidenti Republika hakotu duni ona aplikasaun rejime duodésimál ne’ebé mai husi Orsamentu Jerál Estadu tinan kotuk, ho ninia karater temporáriu no exesionál.

Liu husi konferensia imprensa ne’ebé halao iha Palacio Presidensial, Dili, PR Lú Olo, lia tuun hodi husu atu Governu atu  hatudu rigor iha ezekusaun despeza públika, liu-liu iha tempu ezekusaun ida ne’ebe badak tebes, provolta fulan tolu nia laran deit, tanba to’o Dezembru, tinan ne’e, hahuu fali ona ho politika OJE 2019.

PR Lú Olo mos husu atu previzoens sira makro-ekonómiku nian halo ho diak no loloos tuir realidade no liga ho mudansa iha estrutura ekonomia.  Ho nune’e, nia husu mos atu lalika mai ho númeru oi-oin atu justifika deit Orsamentu Jeral Estadu ida ne’ebe boot no ikus mai la konsege ezekuta to’o 100%.

“Karik orsamentu ida ne’e atu selu kotu tusan ne’ebé la konsege selu tanba limitasaun orsamental iha rejime duodesimál. Iha futuru ita la bele monu tan iha tusan sira hanesan ne’e tanba ita la selu iha ninia tempu rasik,” hateten PR Lú Olo.

Prezidenti Republika mos husu atu Parlamentu Nasional, harii ona Komisaun Inkeritu Parlamentar atu fiskaliza projetu sira molok halo pagamentu. Nune’e, prosesamentu pagamentu hotu bele tuir dalan ne’ebé loos ho transparénsia no rigor.

Lú Olo hateten, Governu no Parlamentu Nasional bele konsidera oinsa hadiak kestoens normativas ka regulamentar sira hodi artikula diak liu-tan dispozisoens hosi Lei Fundu Minarai no Lei Orsamentu no Jestaun Finanseiru ne’ebé liga ho reseitas ba finansiamentu Orsamentu Jeral Estadu, inklui fo fila osan sira ne’ebe Estadu kobra liu tiha ona.

Prezidenti Repubika promulga Lei Orsamentu Jerál Estadu ba tinan 2018, bazeia ba kompeténsia ne’ebé Konstituisaun RDTL fo iha artigu 85º, alínea a.

Xefi Estado simu Diploma Lejislativu kona ba Lei Orsamentu Jerál Estadu ba tinan 2018 husi Prezidente Parlamentu Nasional, Tersa (11/9/2018), no tuir Artigu 85º, alínea a no c konjugadu ho artigu 88 º, pontu 1 Konstituisaun Repúblika nian, fo prazu loron 30 nia laran ba  Prezidenti Repúblika atu promulga ka veta diploma legislativu ne’ebé simu husi Parlamentu Nasional.

PR Lú Olo argumenta katak, analiza no promulgasaun Lei Orsamentu Jeral Estadu ne’e funsaun ida Prezidente Repúblika nian ne’ebe bele halo iha rai laran ka iha rai liur durante viajem ofisial ka viajem trabalhu ruma, tanba ohin loron iha meius modernu komunikasaun hodi hala’o servisu iha fatin ne’ebe deit. Nune’e, importante atu lalika uza argumentasaun ne’ebe buka ignora ka distorsa realidade ida ne’e. Promulgasaun Lei Orsamentu Jeral Estadu ida ne’e akontese iha kontestu ida ne’ebe ita nia ekonomia nasionál atravesa hela faze ida difisil tebes.

“Ho promulgasaun ida ne’e, ita hakat ona ba Orsamentu Jeral Estadu ba tinan ida nian. Preparasaun ba Orsamentu Jeral Estadu ida ne’e halo tuir Lei Orsamentu no Jestaun Finanseira no aplika mos Lei Fundu Minarai nian, liu-liu kona ba autorizasaun reseitas orsamental ne’ebé mai husi Fundu Minarai. Bele dehan katak Orsamentu Jeral Estadu ida ne’e, tuir  ona prosesu no norma sira Konstituisaun Repúblika  nian  no mos Rejimentu Parlamentu  Nasional ne’ebe vigora hela,” hateten PR Lú Olo.

Nia lia tun mos katak, , OJE 2018 ho montante Billiaun US$1.277,4 atu kobre despeza no reseita tomak ba tinan tomak ida nian, hahu husi loron 1 fulan Janeiru to’o loron 31 fulan Dezembru tinan 2018.

“Hau promulga Lei Orsamentu Jeral Estadu ba tinan 2018 ida ne’e ho razaun katak, bazeia ba análiza hatudu katak laiha fundamentu ruma atu halo pedidu fiskalizasaun preventiva konstitusionalidade no legalidade,” afirma PR Lú Olo.

OJE 2018 ida ne’e ninia objetivu mak atu selu empreza sira atu nune’e sira bele kria tan kampu servisu no bele hetan dezempeñu ekonómiku maka’as liu tan, iha nível rai-laran.

OJE 2018 ida ne’e, tuir PR Lú Olo, atu fasilita Estadu tama iha ezekusaun orsamental normal, atu nune’e Estadu bele kumpri ninia obrigasoens prioritárias no liu-liu obrigasoens sira liga ba grupu sidadaun vulnerável sira, veteranus, bolsa da Mãe, rezolve tusan ho ospitál sira iha rai-liur, selu tusan mina ba jeradór sira.

Maski Prezidenti Republika promulga ona maibe Xefi Estado fiar katak sei hasoru dezafiu durante ezekusaun tanba kapasidade ki’ik ba  ezekuta Orsamentu ida ne’e, liu-liu tanba tempu ida ne’ebé limitadu tebes.

Nia hateten mos, efetivamente Orsamentu sira hotu tenke ezekuta to’o 100%, atu bele kumpre lei no ersperensia hatudu ona katak, iha tinan 2012 to’o tinan 2017, taxa médiu ezekusaun orsamental kuaze 79%  deit.

OJE 2018 ida ne’e, Lú Olo esplika, tau osan barak liu iha infra-estruturas no ladun tau osan ba edukasaun no saúde. Ita kontinua haree osan tau makas iha projetu Tasi Mane ne’ebá maski ita rasik seidauk hatene loloos saída mak sei akontese ho Greater Sunrise. OJE 2018 ida ne’e bo’ot tebes, karik ezekusaun durante fulan tolu ikus liu tinan ida ne’e nian, hanesan ho taxa ezekusaun orsamentál, iha rejime duodesimál,  iha fulan ualu nian laran, maka montante global Orsamentu Estadu ba tinan 2018 tuir loloos biliaun ida rihun atus ida deit,” dehan Nia.

Xefi Estado sublinha, karik mak OJE la liu biliaun ida rihun atus ida, maka transferénsia husi Fundu Minarai liu Rendimentu Sustentável Estimadu sei ladun aas no ita-nia osan iha Fundu Minarai bele dura ba tempu naruk liu tan. Ita presiza toman-an gasta ho kuidadu no husik tiha prátika sira ne’ebe ita halo horihuluk, iha tinan barak nia laran. Fundu Minarai ne’e ita-nia fundu soberanu mesak ida deit. Nune’e ita tenke asegura katak benefísiu laos deit ba jerasaun ohin ninian maibe tenke hato’o mos ba jerasaun sira sei tuir mai, no asegura nafatin kapasidade finanseiru Estadu nian wainhira enfrenta dezafiu oioin iha futuru.

Prezidenti Repúblika halo apela, atu orsamentu sira ba tinan sira oin mai tenke buka halo ekilíbriu diak liu tan, katak alokasaun osan justu liu entre dezenvolvimentu umanu no dezenvolvimentu fíziku no gradualmente despeza labele boot liu reseitas. Atu investimentu sira hotu ne’ebe finansia husi OJE bazeia ba kritériu retornu sosiál no ekonómiku ida aas ba beibeik. Atu orsamentu sira ba tinan sira oin mai, tenke bazeia ba prinsípiu sustentabilidade Estadu no sosiedade rasik, katak persentajem finansiamentu bo’ot liu hahu mai husi reseitas laos minarai, ne’ebe aumenta ba beibeik, husi ekonomia diversifikadu no produtivu liu. Atu alkansa nível reseitas doméstikas ida ne’ebe bele redúz gradualmente dependénsia finansiamentu OJE husi osan Fundu Minarai, mak Governu tenke aselera prosesu preparasaun no implementasaun reforma fiskál. mia

GMN TV | Grupo Média Nacional

Sem comentários: