sábado, 18 de julho de 2015

NEGOSIANTES CHINES VIOLA LEI INVESTIMENTU


Prezensa negosiantes estranjeirus hanesan Chines, Nepal, Pakistaun ho Indonesia, ne’ebe maka mai loke kios, fa’an nesesidades bazikas, fa’an martabak, loke tailor no loke warung iha merkadu lokal no nasional, viola Lei investimentu estranjeirus maka vigora iha rai ida ne’e. Ironia tebes, Lei investimentu ne’e rasik la iha kbi’it atu aplika ba negosiantes hirak ne’e.

Prezidenti Asembleia Jeral Camara Comerçio no Industria Timor Leste (CCI-TL), Julio Fernandes, hateten, negosiantes local husi Distritu Liquiça ne’ebe kondena negosiantes estranjeirus sira, liu-liu Chines sira ne’e iha razaun fundamentu, tanba negosiantes Chines sira ne’e viola Lei Investimentu Estranjeiru.

“Negosiantes Chines sira brani halao atividade negosiu iha ita nia rai laran, tanba ita la tau importansia ba ita nia Lei Investimentu Estranjeirus. At liu tan, ita nia Governu la halo kontrolu ne’ebe pro-ativu hodi evita negosiantes estranjeirus sira halo atividades negosiu ki’ik iha ita nia rai laran,” afirma Julio Fernandes ba jornalista iha Dili, Kuarta (15/7/2015).

Julio Fernandes esklarese katak, alem de Chines sira la kumpri Lei Investimentu Estranjeirus ne’ebe vigora iha rai ida ne’e, Governu ho seitor privadu nasionais la iha kordenasaun masimu atu tau matan ba atividade “illegal” sira nune’e, maske Governu hasai ona rezolusaun hodi fo kbi’it ba CCI-TL liu husi Dekretu Lei No.17/2012, hodi konsidera CCI-TL hanesan parseiru principal Governu nian no sentru principal ba asuntus ekonomiku.

Atu kontrolu atividade negosiantes estranjeirus nian iha rai laran, tuir Julio Fernandes, fasil tebes, hodi bazeia deit ba Lei Investimentu  Estranjeirus artigu 10 kapitulu 2, ne’ebe mensiona katak, investor estranjeirus mai halao atividade investimentu iha Timor Leste tenke ho kapital minimu miloens 1.5 USD.

Nia hatutan, tanba la iha klasifikasaun ba capital investimentu nasional ho internasional iha rai ne’e, maka fo espasu ba ema estranjeirus sira mai okupa merkadu nasional to’o merkadu tradisional.

“Hau la hatetene, Chines sira ne’ebe loke atividades negosiu iha ne’e, Governu klasifika sira investor ka saida. At liu tan, Chines sira fa’an produtu ne’ebe la iha kualidade no halo violasaun boot ba direitu konsumedores nian,” afirma Julio Fernandes.

Foin lalais ne’e, komunidade Munisipiu Liquiça foti ona kestaun hodi fo tempu semana ida ba negosiantes Chines hodi hamamuk merkadu Liquiça. Tanba prezensa Chines sira nia iha merkadu local hamate negosiantes rai laran ne’ebe maka aproveita oportunidade iha merkadu hodi buka moris.

Komunidade Liquiça sira ‘ameas’ se Chines sira maka la hamamuk merkadu Liquiça tuir tempu ne’ebe termina ona, maka Liquiça oan sira sei hamrik no halo asaun hodi sunu hotu Chines sira nia sasan negosiu. mia

Jornal Nacional

Sem comentários: