terça-feira, 17 de abril de 2018

Prevalénsia Moras Fuan Remátiku Aas iha TL


DILI, (TATOLI) – Peskiza ne’ebé East Timor Hearts, ONG ida hosi Austrália, fó sai katak Timor-Leste (TL) nu’udar nasaun ida ne’ebé iha prevalénsia moras fuan remátiku (RHD) aas tebes iha mundu kompara ho nasaun sira seluk.

Deskoberta ne’e sai hosi peskiza majór ne’ebe involve labarik eskola na’in 1400, no hala’o hosi ONG Australianu, ho apoiu hosi parseiru timorense, inklui Ospitál Nasionál Guido Valadares.

Peskiza refere nu’udar primeiru iha rai laran ne’ebe sukat prevalénsia moras fuan remátiku (RHD) iha Timor-Leste.

Peskiza deskobre katak prevalénsia RHD iha Timor-Leste sai iguál ho nasaun sira ne’ebé sofre hosi prevalénsia ás liu iha mundu. Nu’udar ezemplu, Timor- Leste-nia prevalénsia to’o kazu 35 kada populasaun 1000 (tantu kazu grave no mós kazu ‘kmaan’ ka ‘kazu ne’ebe kuaze la kualifika nu’udar RHD’.)

Prevalénsia ne’e aas tebes kompara ho kazu ne’ebé mosu iha komunidade rai-na’in aboriginál iha Austrália ne’ebé to’o de’it na’in 25 kada populasaun na’in 1000.

Peskiza mós hato’o katak deskoberta ne’ebé mosu hosi peskiza ‘konservadór’ ka ‘kapazde la inklui prevalénsia loloos’, tanba labarik sira ne’ebé moras demais no la tuir ona eskola loro-loron labele inklui iha peskiza-nia programa teste médiku ne’ebé hala’o iha fulan outubru tinan 2017.

“Deskoberta hirak ne’e triste demais. Lahó asaun urjente, dezastre bele mosu ba ita-nia viziñu sira iha Timor- Leste”, Stuart Thomson, Xefe Ezekutivu ONG East Timor Hearts Fund-nian, liuhusi komunikadu ne’ebé Tatoli asesu, segunda ne’e.

“Moras RHD oho joven sira ne’ebe la simu tratamentu iha sira-nia idade ideál ba kontribui ba nasaun (idade hosi tinan 20 to’o 30) nune’e na’ok tiha Nasaun-nia kbiit no matenek, ho rezultadu katak tristeza ne’e da’et ba beibeik”, Thomson hatutan.

Nia dehan East Timor Hearts Fund kontribui rasik orsamentu ba peskiza, ho apoiu hosi parseiru projetu-nian inklui Menzies School of Health Research ho Telethon Kids Institute, nomós organizasaun saúde Timor-nian, atu ezije asaun efikás liu tan kontra moras RHD.

East Timor Hearts Fund buka hetan fundu sufisiente atu harii peskiza ne’ebe haree kle’an ba deskoberta ne’ebe sai hosi peskiza foin daudauk; katak moras RHD kona liu labarik feto duke labarik mane. Labarik feto-nia prevalénsia porsentu lima, kompara ho prevalénsia labarik mane porsentu rua.

Moras RHD nu’udar moras fuan ne’ebé bele prevene no kura, ne’ebé afeta ema na’in millaun 32 iha mundu klaran, no oho na’in rihun 275 kada tinan, tuir dadus hosi World Heart Foundation.

RHD sai ativu iha pasiente bainhira pasiente kona episódiu febre remátiku agudu ne’ebé, kauza hosi bateria ‘strep’ iha kulit ka kakorok-laran.

Entretantu, peskiza-nia lider no asesór ba East Timor Hearts Fund, Doutór Josh Francis, apoia asaun prevensaun.

Dr. Josh Francis husu netik asaun urjente atu hasoru prevalénsia RHD aas iha ema feto tantu adultu ho labarik iha Timor-Leste.

“RHD nu’udar risku boot tebes ba inan-feto no bebé, no mós ba feto isin-rua. Tan ne’e, problema ne’e tenke fó prioridade urjente tebetebes”, tenik.

Jornalista: Xisto Freitas

Imajen: Peskizadór hosi East Timor Hearts koko labarik estudante ida nia saúde. Imajen espesiál.

Sem comentários: