sexta-feira, 5 de abril de 2019

Fernanda Borges: Diversifika Ekonomia, TL Presiza Sistema Interligadu


DILI, (TATOLI) – Eis Koordenadora Komisaun Reforma Fiskál (KRF), Fernanda Borges, hatete investimentu ne’ebé tenke halo lalais bainhira lori gazodutu mai hodi diversifika ekonomia Nasaun maka presiza sistema interligadu hodi kobra, limita risku no aumenta reseita doméstika.

“Tinan ne’e presiza halo, tanba lori tempu atu halo prosesu aprovizionamentu, lori tempu atu forma ema, tenke iha mós alterasaun iha estrutura (iha Autoridade Aduaneira no Tributária) nian”, katak Fernanda Borges iha Sentru Kulturál Portugés, embaixada Portugál, ohin hafoin ko’alia Sistema Jestaun Finansa Públika iha Timor-Leste no Programa Reforma Fiskál iha ámbitu semináriu valorizasaun “As Instituição Superiores de Controlo e o Estado de Direito Democrático“ O Papel da Comunicação Social”.

Nia hatutan: “Ita hahú ho estrutura (Autoridade Aduaneira no Tributária) dezde 2000 maka ema nafatin halo serbisu iha ne’ebá to’o agora, tenke iha korajen atu halo ida ne’e. Ha’u espera Governu bele toma desizaun lalais uitoan tanba ita-nia rai presiza”.

Relasiona ho relatóriu KRF, Borges hatete kompleta ona lei no diploma 33, liuliu lei tributária, prosedimentu tributáriu, lei impostu valór akresentadu (IVA), no padraun prosedimentu operasionál (SOP, sigla iha inglés) sia ba alfándega (Autoridade Aduaneira) ne’ebé importante tebes atu Governu aprova.

“Se Governu bele lalais aprova kuadru jurídiku ne’e ho mós prosedimentu sira liuliu ba Alfándega ou Impostu, ita bele iha ona fundasaun ida ne’ebé di’ak para programa ita-nia sistema Asycuda World di’ak liután hodi kobra reseita loloos no ita mós bele sosa ita-nia sistema ne’ebé urjente ba Autoridade Tributária, tanba sistema atuál ne’e labele atu kobra reseita ho efisiénsia, efikásia”, Fernanda afirma tan.

Eis-deputada ne’e hatutan halo rotasaun ba ema, kuandu koleta osan labele ema ne’e maka iha fatin serbisu tinan ba tinan, tenke muda ema, kria dinámika iha estrutura, hatama ema foun, raan foun, ema ho matenek foun hodi bele halo serbisu, tanba ne’e iha rai ne’ebé de’it sempre aumenta iha kapasidade iha rekursu umanu.

“Ita iha ona ema foun ne’ebé kualifikadu, ne’ebé bele tama serbisu sira ne’e hodi kobra di’ak liután, tanba ita presiza aumenta reseita. Ita-nia reseita lato’o para halo dezenvolvimentu ida sustentavel, ita labele fiar de’it ba fundu Mina-rai”, katak.

Atu nune’e iha mínimu bele atinje milliaun $450 iha 2023 no ida ne’e la’ós fasil atu halo maibé ne’e posivel, mas ne’e presiza serbisu maka’as.


Jornalista: Maria Auxiliadora | Editora: Rita Almeida  

Imajen: Eis-Koordenadora Reforma Fiskál, Fernanda Borges. Imajen António Goncalves

Sem comentários: