quinta-feira, 4 de abril de 2019

Governu timoroan sei husu inkéritu ba hospital tanba tratamentu aat hasoru defisiente ho LGBTI


Ministru hosi Reforma Lejislativu ho Asuntu Parlamentar timoroan nian hatete, iha loron-tersa ne'e, katak sei husu inkéritu ida hasoru kesar sira kona-ba tratamentu aat hasoru sidadaun defisiente sira no hosi komunidade LGBTI (Lésbika, Gay, Biseksual, Travestis, Transeksual ka Transjéneru sira) iha hospital nasional iha Díli.

"Lei barbáriku sira ho tratamentu diskriminatóriu sira hosi grupu marjinalizadu sira tenki hotu", hatete hosi Fidelis Magalhães iha deklarasaun sira ba ajénsia Lusa.

Ministru refere ba kesar sira ne'ebé halo, iha loron-tersa ne'e, iha parlamentu hosi deputada na'in rua kona-ba sidadaun defisiente sira ne'ebé maka hetan tratamentu ne'ebé ladi'ak iha hospital no ema transjéneru sira ne'ebé maka la hetan tratamentu sira.

"Ne'e labele aseita. Ha'u sei foti kestaun ne'e iha Konsellu Ministru sira loron-kuarta no husu ba ministra Saúde hodi hahú prosesu inkéritu ida hodi hatene saida maka akontese no hafoin ne'e bele foti medida sira", nia refere.

Durante plenáriu loron-tersa ne'e, deputada na'in rua ko'alia kona-ba kazu sira ba tratamentu ladi'ak iha atendimentu hospital nian, inklui feto ida ne'ebé matan-delek ne'ebé maka besik tuur-ahi.

"Nia besik tuur-ahi no hetan tratamentu ne'ebé ladi'ak iha hospital ho ema balun ne'ebé maka serbisu hatete katak señora ne'e tanba matan-delek tuir loloos labele sai nu'udar inan", esplika hosi ministru.

"No sira refere mós kazu sira hosi membru balun hosi komunidade LGBTI, liuliu transjéneru sira, ne'ebé maka ema rekuza fó tratamentu iha hospital", nia refere.

Fidelis Magalhães hatete katak ne'e hanesan dezafiu "sistemátiku" balun ne'ebé maka nasaun hasoru, maibé iha kazu ne'e no ho baze hosi nia gravidade - tanba iha ligasaun ho kestaun sira hosi tratamentu médiku nian - presiza lalais asaun.

"Hanesan urjente tanba kestaun kona-ba tratamentu ba ema sira ne'ebé maka presiza liu. Iha asuntu balun ne'ebé ho karáter urjente ne'ebé maka tenki halo, liuliu kona-ba pasiente sira no prinsipal liu ba ema sira ne'ebé presiza tebes, sira ne'ebé maka hanesan marjinalizadu", nia hatete.

"Responsável sira hosi instituisaun sira tenki muda sira nia mentalidade no maneira hodi haree no ita labele tolera nafatin tratamentu aat ne'ebé maka sidadaun balun simu iha hospital sira", nia afirma.

Estudu sira hatudu katak maioria hosi komunidade LGBTI iha Timor-Leste hetan violénsia no abuzu psikolójiku no fíziku, inklui obriga kaben no violasaun hodi "koriji" identidade seksual.

Relatóriu ida hosi tinan 2017 dokumentu sasin oioin hosi abuzu psikolójiku no fíziku, inklui violénsia doméstika, kazamentu ne'ebé obriga no tentativa sira, hosi membru sira família nian, muda orientasaun seksual ho identidade hosi jéneru hosi ema sira nian.

Lusa | iha Sapo TL

Sem comentários: