quinta-feira, 15 de dezembro de 2016

Timor-Leste hakotu tinan ho otimista kona-ba negosiasaun fronteirisa ho Austrália

Timor-Leste termina 2016  oinsa hahú  2017, ho otimizmu relasiona ba prosesu negosiasaun kona-ba  fronteira marítima ho Austrália hafoin tinan barak iha polémiku, hahú iha tinan ne’e iha ninia avansu boot.

Otimizmu mosu liliu hafoin  reuniaun konfidensiál ronda ikus ne’ebé hala’o iha outubru entre Timor-Leste  no Austrália iha ámbitu Komisaun Konsiliasaun Nasoins Unidas nian, kria tanba pedidu  Díli nian, ne’ebé sei rona nasaun rua.

Komisaun ne’e rasik  hato’o  otimizmu ho sinál liuhosi  klima ne’ebé " produtivu tebes" ho diálogu bele mantein iha ronda tuir mai, prevé ba meadu fulan- janeiru tinan oin.

Peter Taksoe-Jense, prezidente Komisaun Konsiliasaun, sente " satisfeitu tebes" hodi dehan " vontade ida nakloke iha parte rua atu hakbesik ba malu liuhosi espíritu kooperasaun" no vontade  ba diálogu.
"Parabéns ba parte rua hotu tanba hakarak atu hakat liu aléinde diferensa iha tempu uluk ho serbisu maka’as atu kria kondisaun favorável hodi alkansa akordu ida ne’e,  hanesan  moos estabilidade ba parte interessadu sira seluk iha Tasi Timor", nia afirma.

Delimitasaun fronteira hanesan assuntu ida ne’ebé klaru liu maka  domina atensaun Timor-Leste nian iha 2016, ho Governu timoroan  hahú halo kampaña boot ida, nasionál no internasionál, ho inklui lori  assuntu ne’e ba Nasoins Unidas.

Otimizmu mosu iha  reuniaun dahuluk  hanesan  sinál pozitivu ida ba Díli bele signifika avansu iha aspirasaun polítiku antigu: konklui delimitasaun fronteira hanesan  hakat  ida hodi afirma totalidade soberania nasionál nasaun nian ne’ebé  rekonkista ninia independénsia tinan 14 ona.

Enkontru outubru nian mosu hafoin vitória dahuluk ba Timor-Leste, iha agostu, bainhira  komisaun deklara kompetente atu kontinua ho prosedimentu konsiliasaun entre Timor-Leste no Austrália, rejeita ho nune’e kontestasaun Camberra ba prosesu ne’e.

"Desizaun kona-ba Kompeténsia Jurisdisionál" hanesan  derrota dahuluk Austrália nian iha prosesu ne’e, maka kontesta kompeténsia komisaun nian iha loron  29 agostu liubá, bainhira realiza sesaun abertura, iha Haia.

Timor-Leste hahú Prosedimentu Konsiliasaun  Obrigatória (PCO), tuir  termu Anexo V Konvensaun  Nasoins Unidas  kona-ba  Direit ba Tasi, tanba  konsidera maski iha akordu temporáriu fahe rekursu Tasi Timor nafatin  laiha fronteira permanente entre nasaun rua.

Díli kontesta  moos tuir faktu  katak  Austrália hases-an hosi prosedimentu  rezolusaun internasionál, ne’ebé limita " meius Timor-Leste nian atu kumpre sira nia direitu tuir direitu internasionál".

Ba  Timor-Leste delimitasaun fronteira marítima hanesan pasu ida  essensiál atu halakon inserteza, ho nune’e loke oda-matan ba  investimentu foun iha Tasi Timor no liliu iha kampu Greater Sunrise.

Ho  rezerva ne’ebé  estima trillion 5.1 kúbiku ho gás, Greater Sunrise iha, potensiál, hanesan kampu ida ne’ebé boot liu moos iha rejiaun maibé ninia dezenvolvimentu hetan atrazadu tanba impasse ida iha definisaun fronteira marítima entre Timor-Leste no Austrália.

Iinvestidór sira nia hanoin iha moos disputa kona-ba modelu dezenvolvimentu no refinasaun, hosi bee ka rai, iha sul Timor-Leste ka iha Austrália.

Presu petróleu ne’ebé monu fó impaktu ba  potensia investimentu iha projetu ne’e maibé, ba Díli,  Sunrise assume importánsia boot liu hodi hatutan destinu  futuru sustentabilidade nasaun nian  entre tinan 10 no 15 bele hotu reseita petrolíferu ne’ebé agora hetan - finansia besik 90 ba 95% hosi gastu públiku.

Realiadade , pelumenus, australianu sira parese kompreende situasaun ne’ebé hasoru hosi Timor-Leste iha matéria ne’e no iha estudu ida foin lalais ne’e hatudu katak  maioria australianu sira defende negosiasaun  ho Timor-Leste hodi konklui definisaun  permanente ba fronteira entre nasaun rua.

Estudu iida hosi ReachTEL ba Australia Institute  hatudu katak  56,5% hosi ema kuaze 10.300 sondadu defende katak  fronteira tenki delimitada respeita direitu internasionál, fó ba  timoroan kuantidadade ida boot hosi  rekursu Tasi Timor nian.

SAPO TL ho Lusa

Sem comentários: