quarta-feira, 21 de março de 2018

FMSS La Diskrimina Difisiente Alito Pinto

DILI, (TATOLI) – Fakuldade Medisina no Siénsia Saúde (FMSS), Universidade Nasionál Timor Lorosa’e (UNTL) la halo diskriminasaun ba estudante Alito Pinto maibé só husu atu muda kursu ne’ebé kondiz ho nia kondisaun fízika. 

“Ami FMSS fó oportunidade ba Alito atu hili kursu farmásia ou nutrisaun ou siénsia biomédika no laboratóriu ne’ebé sei nakloke nafatin ba nia. Alende kursu tolu ne’e, estudante ne’e mós iha direitu asesu ba kursu 33 iha fakuldade ualu seluk iha UNTL”, hateten dekanu FMSS, João Martins, liuhusi konferénsia imprensa iha kampus FMSS, Kaikoli, ohin.

Dekanu ne’e reforsa FMSS mós respeitu direitu ema hotu nian atu tama foti kursu iha área medisina no siénsia saúde iha UNTL.

FMSS mós respeita prinsípiu inkluzividade iha sosiedade timorense, maibé inkluzividade la’ós ba área hothotu, kada área iha ninia rekizitu espesífiku no dezafiu durante formasaun.

“Husu ba públiku atu respeita rekizitu espesífiku no espesifidade kada kursu”, sujere dekanu FMSS.

Dekanu João Martins mós informa bazea ba regulamentu FMSS artigu 13 (rekizitu admisaun estudante foun), iha rekizitu tolu; rekizitu jerál, rekizitu akadémika no rekizitu saúde fíziku no psikolojiku.

Estudante Alito kumpri rekizitu rua hanesan rekizitu jerál no rekizitu akadémika no la kumpri rekizitu saúde fíziku no psikolojiku ne’ebé hateten; o candidato deve possuir um estado de saúde física e mental.

“Estudante ho defisiénsia fíziku la permite foti kursu iha área saúde nian liliu ba medisina jerál, enfermajen no parteira tanba sira-nia serbisu liga diretamente kuidadu klíniku pasiente sira ne’ebé dalabarak ezije asaun sertu no rápidu sein impedimentu fíziku atu salva pasienta sira-nia vida”, reforsa dekanu FMSS, João Martins.

Nia haktuir estudante Alito Pinto, tama mai UNTL liuhusi réjime espesiál ho númeru rejistu 46 no indikadu ba kursu enfermajen.

Prosesu rejistu iha FMSS nota katak iha estudante ne’e ho kondisaun difisiente maibé la konsege ko’alia ho nia. Iha 15 to’o 17 fevereiru 2018 iha orientasaun akadémika iha kampus Lahane maka identifika katak estudante ho kondisaun difisiente.

Iha 19 fevereiru 2018, estrutura enfermajen halo kontaktu ho estudante refere atu aprezenta aan iha eskola enfermajen no fakuldade hodi esklarese ninia situasaun ne’e no husu estudante ne’e atu mud aba kursu farmásia, nutrisaun ou ba kursu siénsia biomédika no laboratóriu tanba kondisaun difisiente.

Prosesu aprosimasaun kuaze la’o semana haat no to’o iha 12 marsu 2018 iha enkontru ho estrutura FMSS, estudante ne’e la konkorda nafatin atu muda kursu tolu ne’e ne’ebé fakuldade sujere ba nia.

“Tanba rejeisaun ba opsaun tolu ne’ebé ami fó ba estudante refere, estrutura FMSS haruka fila fali estudante ne’e ba reitória no husu magnífiku reitór UNTL [Francisco Miguel Martins] maka atu hal desizaun ikus ba nia”, esplika dekanu.

Iha biban ne’e, dekanu FMSS, João Martins, mós fó autorizasun ba eskola superioria ida-idak iha fakuldade ne’e hodi esplika kona-ba mekanizmu no prosesu sira iha sistema saúde, iha ensinu superiór sira.

Nune’e, Diretora Eskola Superiór Enfermajen, Enfermeira Teresa Vaz Cabral, hateten etudante Alito Pinto nia prosesu bainhira mai halo inskrisaun iha departamentu, nia akompaña ho di’ak iha tempu ne’ebá, identifika no bolu nia atu ba hasoru sira maibé tanba tempu badak nia tenke kumpleta nia dokumentu sira seluk entaun la konsege.

Iha data, tempu orientasaun, iha segundu dia antes enseramentu, nia ho vise-diretór ho vise-dekanu akadémiku fakuldade bolu estudante refere no esplika ba nia [Alito Pinto].

“Ha’u dehan, alin, ita-boot nia kondisaun la kondiz ho área ne’ebé ita-boot hili, ne’ebé, ita-boot bele hili fali área seluk, nia hatan mai ha’u (diretora), ha’u hakarak mak área saúde, entaun ha’u hato’o ba nia, di’ak, iha fakuldade ida ne’e iha departamentu ne’en, iha departamentu tolu mak ita-boot nia kondisaun labele”, hatutan diretora eskola superiór enfermajen, Enfermeira Teresa Vaz Cabral.

Tanba rekizitu, bainhira hakarak tama iha eskola tolu ne’e, tenke iha saudável fíziku, mentalidade para atu atende ema ne’ebé mai ho problema fíziku, problema mentál. Ida ne’e mak sira hato’o ba nia, ami kontinua nia prosesu iha fakuldade nu’udar dekanu sira-nia lideransa másimu fakuldade ida ne’e atu bele foti desizaun.

“Dala ida tan hato’o ba ita-boot sira hotu, ba komunidade Timor laran tomak katak ema ne’ebé liña primeiru atu salva vida nia tenke saudável iha fíziku, saudável iha mentalidade para atu bele serbi ema ne’ebé ho problema fíziku nomós problema mentalidade”,  diretora eskola superiór enfermajen, Enfermeira Teresa Vaz Cabral hato’o.

“Iha eskola ne’ebé de’it iha mundu tomak iha área enfermajen, ema ne’ebé atu tama mai (saúde), iha kritériu rua ne’ebé prienxe lai mak bele tama iha eskola (enfermajen-red) ida ne’e”, nia reforsa tan.

Tuir mai, Diretora Eskola Superiór Parteira, Parteira Etelevina José Tilman, esplika nia mós akompaña situasaun ida ne’e, forma pesoál ne’ebé mak agora forma dadaun atu bele la’o ba oin.

Klaru iha rekizitu balun ne’ebé tenke hato’o katak primeiru bazea ba valór, segundu bazea mós ba kondisaun fíziku no mentál katak tenke saudável mak depois mak ita bele prontu hodi bele ajuda mós maluk sira ne’ebé presiza tulun.

Rekizitu sira ne’e dehan katak labele cacat (difisiente), liman fuan tenke kumpletu, liliu ba parteira sira. Liman fuan tenke kumpletu hodi oinsá bele atende ba inan sira.

Segundu, karik, iha Poliomelitus hanesan kazu ne’ebé mak ita akompaña dadaun; oinsá atu bele fásil ba nia atu bele halo movimentu para bele ajuda inan sira iha kondisaun ne’ebé mak emerjénsia.

Terseiru katak matan labele kle’uk, se matan kle’uk karik, oinsá atu atende ba inan sira ne’ebé mak atu bele mai asesu iha sentru saúde, liliu ba saúde inan ho oan.

Kuartu, haree ba, karik iha buta warna (defisiénsia ba  matan eh kór), sira ne’e mós rekizitu seluk ne’ebé mak labele halo ema atu sai nu’udar pesoál ba saúde i labele badak liu, nia aas ne’e maizumenus tenke 1,45 ba leten, se menus husi ida ne’e mós labele.

Ema ne’ebé mós mentál laduun di’ak, iha depresaun ruma mós labele; presiza ema ne’ebé mak saudável tebes atu bele ajuda inan sira.

Agora, liliu atu sai ba parteira, tenke mesak feto de’it tanba hanesan ita hotu kuñese katak feto sira mak hatene liu no iha sentimentu nu’udar inan, hatene mós sentimentu nu’udar feto, bainhira bele hasoru ba iha prosesu partus sira rasik.

“Entaun sira-nia serbisu hanusa? Bainhira tama ne’e, primeiru iha teória, iha kuñesimentu, depois prátika; prátika ne’e la’ós prátika ida de’it, prátika ne’e mak iha estájiu um to’ocinco (1-5)”, akresenta.

Diretora ne’e esplika, estájiu Primeiru ho segundu, laduun difísil, maibé ba iha estájiu terseiru sira tenke atinji ba iha sira-niai target (alvu), purezemplu tenke atende ba inan, cuidados grávida tenke 20, kuidadu ba inan ne’e post-partum, nifas ne’e 20.

Cuidados baneo-natal, cuidados ba iha partus tenke 30, la fásil atu hatete ida ne’e i la’ós de’it iha Díli maibé bele mós ba to’o iha munisípiu, ba to’o iha suku, tuun sa’e remota, oinsá mak atu bele bele atende se nia rasik la saúde?

Entaun ba tan fali iha estájiu kuatru, ne’e atu haree ba kazu emerjénsia liliu ba inan sira, purezemplu ba inan sira ne’ebé mai ho hemorargia, oinsá mak nia bele prontu atu bele ajuda lalais.

Inan ne’ebé mai ho tensaun, kazu ne’ebé akontese bebeik iha ospitál, iha klínika, ema sempre kestiona katak ne’e atendimentu pesoál saúde nian, maibé ita haree oinsá bele lalais, atende, salva inan no oan nia vida? Tenke presiza ema ne’ebé lalais para nune’e bele ajuda inan i mós atinji sira-nia alvu.

Iha prátika cinco, prátika komunidade ne’ebé sira tenke la’o mós ba to’o iha suku, ba to’o iha aldeia, sa’e tuun foho hodi bele moris ho komunidade oin nusa para depois eskola hotu atu sira bele implementa iha sira-nia fatin, ne’ebé mak sira serbisu ba.

Tanba sira ne’ebé mak agora eskola hotu la’ós de’it iha Díli laran, ita haree ba ita-nia kondisaun, dezenvolvimentu, sira tenke ba iha área rurál.

“Ida ne’e mak ita iha rekizitu idaidak ne’ebé mak tenke iha kondisaun ne’ebé mak saudavél fizikamente i mentalmente para depois bele ajuda inan sira. Ha’u hanoin kondisaun sira ne’e ita presiza atu haree para ita bele implementa nafatin ita-nia rekizitu hodi nune’e, ba futuru, bele di’ak liutan bele ajuda ita-nia populasaun sira ho di’ak,” nia esplika.

Eis-diretora parteira no Eis-prezidente Asosiasaun Parteira Timor-Leste (APTL), Lídia Gomes kumpleta liutan katak hanesan profisionál saúde, kritéria ne’ebé mak foti ona iha fakuldade ne’e la’ós iha Timor de’it maibé globalmente kritéria ba saúde ne’e, hothotu hanesan.

Tenke prienxe kritéria fízika, psikolojika nomós mentál tanba pesoál saúde ne’e ejize liu serbisu ne’ebé mak lais atu bele atende moras sira ou fó tratamentu ba moras sira.

Haree mós fila fali ba sistema saúde, pesoál saúide tenke serbisu iha klínika no dalaruma sira sai husi klínika.

Sira sai husi klínika, ita liga fila fali ba ita-nia infra-estrutura iha área rurál presiza tebes ema ne’ebé mak isin saudável hodi bele sa’e foho, tuun foho, dalaruma hakuur mota ba iha komunidade sira-nia uma.

“Tanba ne’e  mak kritéria ne’e maka’as tebes atu bele tama iha eskola saúde nomós la’ós halo diskriminasaun ba alin Alito maibé tanba haree ba nia kondisaun fízika ne’e, ne’e mak labele duni atu bele, nia hodi tama iha eskola ida ne’e,”

“Maibé, iha ne’e (FMSS) fó dalan nia atu bele ba fali iha eskola ka departamentu seluk ne’ebé mak la liga diretamente ho ema moras”, reforsa eis prezidente APTL, Lídia Gomes, ne’e.

Entretantu, durante rekrutamentu estudante foun, FMSS rekuñese katak la envolve iha prosesu ne’e maibé husi Ministériu Edukasaun (ME).


Jornalista: Rafy Belo | Editora: Rita Almeida

Imajen: Dekanu FMSS, João Martins. Foto Tatoli: Egas Cristovão

Sem comentários: