quinta-feira, 27 de agosto de 2015

FRONTEIRA MARITIMA, TERESTE HO ASEAN SAI PRIORIEDADE

Jornal Nacional, editorial

Depois de Timor Leste sai nasaun independente no soberano pasca referendum 99, governu Timor Leste ho governu republika indonesia tenki resolve problema fronterira tereste no maritima entre país rua nee, atu nunee país ida idak hatene ninia direitu teritorial rai maran no tasi ninian.

Durante nee país rua nee konsege resolve ona fronteria tereste kuaze 98 porcento no seidauk iha demarkasaun ba fronteira maritima nian, foin mak inisia prosesu ba demarkasaun tasi ninian. Maske seidauk konkului demaraksaun rai maran no tasi nian maibe nasaun rua nee kontinua moris iha harmonia, respeita malu hodi nunee populasaun rai rua nee lao ba mai laiha problema.

Timor Leste ho indonesia iha historia pasadu nebe ladiak ‘ invasaun’ depois de timor leste sai nasaun independente no soberano, Timor Leste ho Indonesia hatudu ezemplu uniku ba mundo katak moris pasadu ladiak maibe parte rua aseita haluha pasadu hodi moris nudar país vizinu diak ida.

Nunee mos Indonesia nudar nasaun ida membru Assosiation South East Nation (ASEAN) mak fo suporta makaas ba politika Timor Leste nian atu adere ba membru ASEAN maske nasaun membru seluk sei duivida ba kapasidade Timor Leste nian ba rekezitus sira nebe presiza iha membership.

Tamba Prosesu hotu seidauk konklui, hahu husi demarkasaun fronteira rai maran, demarkasaun tasi ninian no apoiu Indonesia ba Timor Leste atu tama ASEAN, tan nee mak, xefi governu Timor Leste nian ho Presidente Republika indonesia sei koalia iha sorumutu durante visita xefi governu timor leste nian iha indonesia.

Difinisaun ba demrkasaun fronteria tasi no rai maran nian nudar parte ida importante ba soberania nasaun ida idak nian tan nee enkotru xefi governu timor leste nian, Rui Maria de Araújo ho presidente Republika Indonesia, Jokowi bele loris mudansa positivu iha sira nian governasaun hodi solusiona faltas nebe seidauk resolve.

Ohin loron povu rai ria nee espera ba lideransa JOKOWI no Xefi Governu Timor Leste, Rui Maria de Asraujo atu bele iha ekontru nebe sei halao iha lorron hirak tuir mai iha Indonesia nee bele lori anin fresku ba solusiona problema demoarkasaun rai maran, tasi nian no ajuda Timor Leste nia mehi tama ba ASEAN. Indonesia nasaun ida nebe iha influensia boot iha Sudestasiatiku, intermos politika, siguransa no ekonomia. Timor Leste barak liu depende país vizinu nee, intermos ekonomia. tamba kuaze 80 konsumi pais nee mai husi Indonesia tan nee aseves ema barak koalia, Politikamente Timor Leste ukun an maibe ekonomikamete, Timor Leste depende liu ba Indonesia.

Hakarak lakohi nee mak vida nasaun nian, maske pasadu haree malu ladiak maibe tenki simu malu, ajuda malu, lao hamutuk tamba Timor Leste ho Indoensia nudar país vizinu nee sempre presiza malu. Neebe los duni katak konseptu ida dehan katak amigu nee bele buka maibe vizinu nee viznu nafatin. Neebe enkontru xefi governu, Rui Maria ho xefi estadu, Jokowi bele loke dalan liu tan no hafaisl liu tan ba solusiona problema fronteria rai maran, tasi nian no konkretiza apoia Timor Leste tama mebru ASEAN.*

Sem comentários: