sábado, 18 de maio de 2019

Isu Remodelasaun, AMP “La Nakdoko"


DILI: Iha loron hirak ikus ne’e, públiku hakfodak ho informasaun balun ne’ebé espalla iha media sosial Facebook kona-ba koligasaun CNRT ho FRETILIN no mosu mós lista governu sombra bainhira koligasaun ne’e realiza duni.

Iha lista ne’ebé fó sai iha naran rua ba kargu Primeiru Ministru, ida mak Taur Matan Ruak, no ida seluk Rui Maria de Araujo. Iha lista ne’e mós iha naran husi Sekretariu Jeral FRETILIN Mari Alkatiri ne’ebé sai nu’udar Ministru Estadu Konseleiru Primeiru Ministru ba asuntu Finansa no Ekonomia.

Aleinde ne’e, eis Prezidente Repúblika José Ramos Horta mós tama iha lista ne’e nu’udar Ministru Estadu Konseleiru Primeiru Ministru ba asuntu Negosiu Estranjeiru, no atual Prezidente CNRT Kay Rala Xanana Gusmão sai nu’udar Ministru Estadu Konseleiru Primeiru Ministru ba asuntu Seguransa no Sosial.

Ba lista ne’e, Xefe Bankada CNRT Duarte Nunes konsidera hanesan informasaun falsu.

Tan ne’e, nia husu atu públiku, liu-liu militante no simpatizante husi partidu ne’ebé envolve aan iha bloku AMP, atu labele fiar.

“Governu sombra ne’ebé ema lansa iha públiku ne’e hanesan informasaun falsu tanba ne’e labele fiar, nune’e mós informasaun ne’e sei la prezudika unidade AMP nian,” dehan nia.

Jacinto Xavier | Independente

Prezidente Repúblika Sei Hamenus Kastigu Tinan Ida Ba Dadur Sira


DILI, 18 maiu 2019 (TATOLI) – Xefe Estadu, Francisco Guterres Lú Olo, sei halo desizaun liuhosi dekretu Prezidente Repúblika hodi hamenus tempu kastigu tinan ida ba dadur sira ne’ebé governu submete liuhosi Ministériu Justisa, hodi hetan perdaun iha ámbitu komemorasaun loron restaurasaun independensia ba dala-17.

Atu hatene kle’an razaun ne’e, tuir mai TATOLI, I.P hatun mensajen kompletu hosi Prezidente Repúblika ne’ebé redasaun simu hosi mídia PR, ohin.

MENSAJEN HUSI PREZIDENTE REPÚBLIKA KONA-BA  FÓ INDULTU KA PERDAUN BA SIDADAUN KONDENADU SIRA

Inan aman sira,

Maun-bin-alin sira

Sidadaun moris iha  Timor-Leste tomak no namokari iha tasi-balun

Prezidente Repúblika deside ona katak sei ezerse ninia kompeténsia fó indultu no hamenus kastigu dala rua tinan ida. Data ida mak 20 maiu, loron ne’ebé ita selebra restaurasaun independensia ba ita-nia Pátria doben. Tanba  data ne’e  importante loos ba Nasaun Timorense, Xefe Estadu bele fó perdaun tuir lei haruka. Perdaun ne‘e hanesan atu justisa ida,  ne’ebé ita-nia sistema  iha. Maibé,  Prezidente de’it mak bele fó  ba sidadaun ida ne’ebé hetan ona kondenasaun final husi juís no kumpre hela kastigu iha kadeia.

Bainhira Prezidente Repúblika deside fó indultu katak hakotu kastigu, prizioneru ida ne’e  hetan perdaun ba krimi ne’ebé nia uluk hetan kastigu,  ka hamenus de’it kastigu ida ne’ebé nia simu ona husi tribunal.

Nune’e, ninia rejistu nu‘udar kriminozu no nia kastigu hamoos kedas hanesan saída mak hatete iha desizaun Prezidente Repúblika nian ka foti medida seluk ida atu substitui kastigu iha kadeia.

Artigu 85, alínea i) husi Konstituisaun Repúblika dehan katak Prezidente Repúblika  de’it mak bele fó indultu ka hamenus kastigu, hafoin rona Governu. Artigu 95, n°2, alínea e) husi Konstiituisaun dehan mós katak Parlamentu Nasional de’ it mak iha kbiit atu halo lei kona-ba direitus, liberdades no garantias ba ema ida-idak.

Kódigu Penál (KP), ne’ebé aprova ho Dekretu-Lei n. 19/ 2009, 8 abril, mak define saída mak indultu no saída mak hamenus kastigu. Lei n. 5/2016, promulgadu iha 17 maiu no publikadu  iha  25 maiu¸  iha tinan 2016, mak regula kondisaun no prosedimentu atu fó indultu ka hamenus kastigu.

Nune’e, Prezidente Repúblika de’it mak  bele deside tuir ninia kompeténsia ida ne’e no bainhira mak fó indultu ka hamenus kastigu ba pedidu ida-idak ne’ebé hato’o tuir lei haruka.

Maibé, bainhira halao kompeténsia ida ne’e, Prezidente Repúblika  tenke respeita kondisaun legál sira ne’ebé aplika ba indultu no hamenus ba kastigu no mós haree ba kondenadu ida-idak ninia situasaun rasik.

Lei dehan katak bainhira iha razaun umanitária, ne’ebé afeta kondenadu ka iha relasaun ho kondenadu,  hafoin autoridade sira komprova ona, Prezidente Repúblika bele karik fó perdaun ka hamenus kastigu tuir  ninia konxiénsia rasik kona-ba saída mak justu ba kazu ida-idak.

Prezidente Repúblika bele mós fó indultu ka hamenus kastigu ba kazu balu, ne’ebé lei fó dalan, hafoin hatene loloos katak  sidadaun kondenadu siara kumpre tiha ona, pelu menus, tempu kastigu tersu ida,  iha komportamentu di’ak  enkuantu dadur hela no bele  integra fali  iha sosiedade, sei la sai ameasa ba sosiedade no sosiedade sei simu ho di’ak.

Bainhira iha razaun umanitária ne’ebé autoridade sira komprova ona, Prezidente Repúblika bele fó perdaun ka hamenus kastigu tuir  ninia konxiénsia rasik kona-ba saída mak justu ba kazu ida-idak.

Maibé, se la iha razaun umanitária ida,  artigu 4 husi Lei n. 5/2016, 25 maiu, la fó dalan ba Prezidente Repúblika atu fó indultu ka hamenus kastigu  ba krimi sériu no perigozu tebetebes ba ita-nia sosiedade.

Krimi sira ne’e mak: terrorismu, organizasaun terrorista ka asosiasaun kriminoza; oho ema ka hakanek ema ka afeta liberdade ema nian no sentensa tama prizaun bele to’o  ka liu tinan ualo;  tráfiku grave ba droga,  ba ema no ba armamentu, korrupsaun,  pekulatu, brankeamentu kapitais, hariku-an ilejitimu; krime violentu ka organizadu ne’ebé halo mudansa ba Estadu-de-Direitu, koasaun hasoru órgaun konstitusional sira, hala’ o servisu ka kolabora ho forsa armada inimiga, halo sabotajen hasoru defeza nasional, viola segredu Estadu no traisaun diplomátika, bainhira halo sala sira ne’e ho violénsia.  Krime sira ne’e tama iha kategoria ne’ebé Lei la fó dalan atu hetan indultu ka comutação da pena.  Maibé bele hetan ho razoens umanitárias.

Tuir lei haruka, pedidu ba indultu ka ba atu hamenus kastigu tenke dirije ba Prezidente Repúblika maibé  tenke hato’o uluk ba Ministériu Justisa.

Bainhira pedidu ida refere ba sidadaun kondenadu siara ida, pedidu ida ne’e tenke hatama uluk iha sekretaria prizaun ne’ebé nia kumpre hela sentensa. Nune’e, Ministru Justisa mak fó despaxu atu halo prosedimentu instrusaun tuir kedas ba pedidu ida ne’ebé mak tama ona iha servisu relevante.

Prosesu ida-idak tenke iha opiniaun husi diretor prizaun, relatóriu husi servisu reinsersaun sosial, informasaun kona-ba  situasaun pesoál, familiar no sosial sidadaun kondenadu siara nian, opiniaun husi Ministeriu Públiku no prosesu husi Tribunal kompetente.

Hafoin simu ona dokumentu hotu-hotu  ba kazu ida-idak, Ministru Justisa, nu’udar reprezentante Governu,  hato’o prosesu  ne’e, pureskritu, ba Prezidente Repúblika.

Maun, bin, alin sira

Ema balun bele hanoin katak fó  perdaun ba sidadaun kondenadu siara ida signifika ita halakon ona  justisa. La´ós asuntu simples hanesan ne’e.

Se ita haree klean ba  justisa nia objetivu, fó indultu ka hamenus kastigu ida bele halo ita  sai justu, justu liu.  Bainhira sidadaun kondenadu siara ida kumpre kastigu ida husi tribunál bele mosu situasaun ida ne’ebé presiza hadi’ak liután justisa nia hahalok.

Ida ne’e atu kombina di’ak liután kastigu ho rekuperasaun atu sidadaun integra di’ak liután iha sosiedade. Kastigu iha kadeia la’ós dalan mesak atu atinje objetivus hanesan ne’e.

Tanba ita-nia justisa haree ba ema, lei mós fó dalan katak, bainhira iha razaun umanitária komprovadu, Prezidente Repúblika bele fó indultu. Haree mós ba objetivu rekupera ema, lei fó mós dalan atu ita-nia sistema justisa haree mós sá medida mak di’ak liu atu kontinua  halo justisa ba  kondenadu ida-idak.

Nu’udar Prezidente Repúblika, ha‘u garante ba Povu tomak katak,  molok ha’u fó indultu ka hamenus tempu kastigu, ha’u halo tuir Lei no ha’u-nia konxiénsia rasik,  no tuir mós análize klean ne’ebé ha’u rasik halo  ba prosesu ida-idak ne’ebé ha’u simu.

Ba kazu ida-idak, ha’u sei haree ba objetivu, kondisaun no prosedimentu sira, tuir lei haruka. Prezidente Repúblika fó kada indultu ka hamenus kada kastigu ho konxiénsia katak kada perdaun iha objetivu atu halo justisa no hatuir saída mak lei hatete no mós mak justu liu ba kondenadu ida-idak ne’ebé iha pedidu perdaun.

Nune’e, Prezidente deside hamenus tempu kastigu tinan ida  ba dadur lubuk ida ne’ebé sei remete sira-nia naran ba Ministériu Justisa liuhusi Dekretu Prezidente Repúblika.

Ikus liu, Prezidente Repúblika apela ba Povu tomak no nai-ulun sira hotu atu buka hatene loloos saída mak indultu no comutação da pena! Nia prosesu ne’e  oinsá, bele estuda, haree no tetu liu husi Konstituisaun RDTL no lei n°5/2016, hafoin ita ko‘alia no fó idéias ba malu.

Obrigadu

Palásiu Prezidente Repúblika, 18  Maiu 2019

Orgullu ho TL Nia Diversidade Kulturál


DILI, 17 maiu 2019 (TATOLI) - Maski Timor-Leste nu’udar nasaun ki’ik, maibé orgullu ho nia diversidade kulturál ne’ebé mai hosi influénsia barak durante tempu naruk. Nune’e, grupu étniku oioin, prodús diversidade únika ne’ebé reprezenta hosi língua, dansa, múzika, arkitetura, artezanatu, no to’o timoroan nian fé (fiar).

“Ita nu’udar povu ida ho tradisaun ne’ebé mai kedas hosi tempu bei-ala sira-nia no fiar ba lulik sira ne’ebé sai nu’udar parte importante ida hosi kultura timoroan nian, no ne’ebé tuir mai asosia ba eransa koloniál portugés ho fiar sarani no lian portugés, no resente liu tan ba ita-nia istória rezisténsia nian, luta libertasaun nasionál nian”, Ministru Estadu Prezidénsia Konsellu Ministru no Ministru Turizmu, Komérsiu no Indústria iha ezersísiu, Hermenegildo Augusto Cabral Pereira (Agio Pereira), hatete iha konferénsia internasionál kona-ba destinu turístiku emerjente sira ho tópiku “Pás, Armonia no Fraternidade: Dezenvolve Turizmu Relijiozu no Peregrinasaun Timor-Leste, ohin, iha Sentru Konvensaun Dili (CCD-siglaportugés).

Ministru Agio Pereira dehan, labele ko’alia kona-ba dezenvolvimentu turizmu nasionál sein temi infraestrutura sira hosi apoiu no importánsia hadi’a servisu báziku sira tuir padraun internasionál hodi investe maka’as liu iha edukasaun atu fó servisu bá área ida ne’e la’ós de’it ba iha nivel ensinu superiór, maibé liuliu ba nivel vokasionál.

Tanba ne’e, tuir Ministru Agio Pereira, tenke investe duni ba foin-sa’e sira hodi asegura formasaun téknika no ne’ebé orienta ba atividade turístika oioin, hanesan kazu turizmu relijiozu nian.

Aléinde ne’e iha buat barak mós mak Timór tenke halo kona-ba asesibilidade, tantu ba transporte aéreu sira ka bá mós asesu via terrestre ba pontu turístiku sira hotu, liuliu, iha área rurál sira. Asesu ba teknolojia no informasaun sira, internet no rede movel di’ak daudaun ona, maibé sei iha mós dezafiu barak ba operadór turístiku no ba servisu ein jerál.

“Governu Konstitusionál Daualuk sei kontinua servisu maka’as hodi hadi’a asesibilidade no kontinua investe nafatin iha área hirak ne’e”, afirma Ministru Agio Pereira.

Agio Pereira dehan, turizmu relijiozu mosu atu fó ksolok espirituál, maibé bainhira ema halo peregrinasaun, turizmu relijiozu bele mós tanba razaun sira kona-ba orden kulturál ka antropolójika no nu’udar segmentu turizmu importante ida ne’ebé kuaze atu hanesan ho turizmu kulturál.

Tuir nia, turizmu relijiozu lahanesan ho turizmu kulturál tanba inklui vizita bá fatin kultu nian ka partisipasaun iha eventu relijiozu, nu’udar ezemplu mak peregrinasaun relijioza bá Santuáriu Maria Virjen Ramelau.

Aléinde ne’e, Timor-Leste iha priviléjiu tanba iha mós komunidade relijioza seluk hanesan protestante, musulmanu, kristaun, indú, no konfisaun relijioza seluk ne’ebé sei kontribui ativu ba dezenvolvimentu no promosaun fatin kultu, edifísiu no ninia sasán sira ne’ebé lulik.

Maioria hosi turista sira ne’ebé vizita fatin relijiozu halo parte mós iha programa kulturál sira. Nune’e, Ministru Agio Pereira, salienta tan,  importante atu servisu iha programa kona-ba atu hatene fatin relijiozu nian, tantu ba turista fiar-na’in ka turista komún sira.

“Objetivu hosi tipu turizmu ne’e mak atu promove diálogu entre ema no kultura hodi bele sustenta iha turizmu ida solidáriu hodi apoia dezenvolvimentu sustentavel ba komunidade lokál sira. Ida ne’e sai hanesan ferramenta ida ne’ebé permite diálogu entre kultura no relijiaun, liuhosi koñesimentu prátika, krensa no rituál sira hodi promove toleránsia no fraternidade entre povu”, hateten Agio Pereira, hodi dehan mós katak, importante estabelese inisiativa, estratéjia no ekipamentu komplementár sira ne’ebé bele esplika arkitetura no arte iha komponente hotu-hotu, funsionál, litúrjika no simbólika sira.

Governu hatudu ona prova hosi nia esforsu ba área emerjente ida ne’e, iha nivel globál turizmu nian bainhira estabelese iha Planu Estratéjiku Dezenvolvimentu ba períodu 2011-2030 katak turizmu relijiozu nu’udar objetivu prioritáriu ida hosi Polítika Nasionál Turizmu nian.

Timor-Leste kontinua kria oportunidade barak, nune’e mós iha dezafiu sira. Oportunidade sira atu hatene oinsá aproveita esperiénsia no kapitál rejiaun nian tanba jeografikamente hola parte ba Sudeste Aziátiku no dezafiu sira tanba tenke investe ho sériu iha rekursu umanu no iha dezenvolvimentu infraestrutura atu nune’e bele kompete ho viziñu sira iha rejiaun ne’e, hodi kria segmentu merkadu nian ne’ebé bele dada investimentu no negósiu, ne’ebé importante tebes ba Timor-Leste nia diversifikasaun ekonómika.

Biban ne’e, Diretora Ajénsia Estadu Unidu ba Dezenvolvimentu (USAID), Diana B. Putman, dehan, tuir relatóriu 2011 hosi Organizasaun Turizmu Mundiál hatudu katak viajen espirituál no relijiaun hamutuk millaun 6000 iha mundu, porsentu 40 iha Europa, maibé metade porsentu 50 iha Ázia. Iha Timor-Leste, ohin, iha grupu lider polítiku no relijiozu ne’ebé prontu ba servisu iha armonia ba dezenvolve turizmu fiar nian iha país.

“No ne’e la’ós de’it di’ak, ne’e matenek tanba merkadu turizmu globál fiar nian ho biliaun $18 kada tinan. Timor-Leste na’in ba fatin barak inklui Kristu Rei, estátua Saun João Paulo II iha Tasi-Tolu no foho Ramelau, entre sira ne’e bele forma dalan ba turizmu fiar nian”.

Diana dehan, Estadu Unidu kontente nu’udar parseiru forte ho Timor-Leste ba dudu diversifikasaun ekonomia liuhosi turizmu.

“Dezenvolve turizmu fiar nian sai papél importante ba ajuda Governu atinje ninia meta ekonomia”, afirma Diana B. Putman.

Jornalista: Maria Auxiliadora | Editór: Francisco Simões

Imajen: Ministru Estadu Prezidénsia Konsellu Ministrus no Ministru Turizmu Komersiu Industria ein ezersísiu, Hermenegildo Augusto Cabral Pereira. Imajen/Egas Cristovão

Ex-embaixador Lopes da Cruz continua a defender integração de Timor-Leste na Indonésia


Jacarta, 18 mai 2019 (Lusa) -- O timorense que foi embaixador Indonésio, Lopes da Cruz, está entre os derrotados do referendo de 1999 em Timor-Leste - em que uma ampla maioria escolheu a independência - mas, 20 anos depois, continua a defender a sua posição.

"Eu acho que, defendi algo para o bem de Timor. Não só dos que estão a favor da independência, mas dos que estão a favor da integração. Acho que em 1999, se a autonomia ganhasse, também seria uma solução boa", conta Lopes da Cruz, numa conversa alargada com a Lusa na sua casa em Jacarta.

"Seria uma autonomia especial, como Macau sobre China. Foi pelo que lutámos nas nações unidades, foi o que defendi nas Nações Unidas", argumenta, recordando o seu papel, ao longo de décadas, de defesa da ocupação indonésia de Timor-Leste que terminou, faz este ano duas décadas.

Uma postura em que mantém a defesa da ação da Indonésia, em que continua a justificar a invasão e a atribuir a culpa da violência aos timorenses, mesmo perante os factos que mostram o envolvimento claro da política, militares e resto do Estado indonésio.

"Quando Portugal nos deixou bem sequer tínhamos 10 pessoas formadas. Depois da presença da indonésia eram 2.000 pessoas formadas. E a própria língua: acho que nem sequer 30% dos timorenses falam português, mas mais de 80% falam indonésio", afirmou.

"Os militares [indonésios] não têm culpa. Acho que o Governo tem muita responsabilidade nisso e devia ter controlado mais os militares. Mas se formos a ver, há mais mortandade entre timorenses do que entre os timorenses e a tropa indonésia", insiste.

Para saltar depois para a guerra civil em Timor-Leste em que, diz "só em Aileu morreram 800 pessoas".

"Eu pessoalmente perdi dois irmãos. Perdi dois irmãos não na Indonésia, mas às mãos dos nossos irmãos da Fretilin que os mandaram matar. Acho que a Indonésia não conhecia a situação em Timor. Como há conflitos entre os timorenses, os timorenses aproveitaram-se da situação para tirar vinganças", afirmou.

"Morreu bastante gente. Mais entre os timorenses do que mortos pela tropa indonésia. E acredito nisso. Quando a indonésia entrou em Timor-Leste não sabia quem era Fretilin ou da UDT. Os timorenses é que começaram a dizer, este é da Fretilin, este é da UDT: nós é que apontamos o dedo a esta gente", afirmou.

Mesmo hoje, quase 20 anos depois do referendo em que os timorenses escolheram a independência, e 17 anos depois da restauração da independência, Lopes da Cruz mantém a linha que defende desde 1975.

Uma defesa da presença indonésia em Timor-Leste, ou pelo menos da autonomia sob controlo indonésio, posição que o tornou, ao lado do já falecido ministro dos Negócios Estrangeiros Ali Alatas, uma das principais vozes de Jacarta sobre questões timorenses.

Como muitos outros timorenses que mantiveram fidelidade a Jacarta, Lopes da Cruz é funcionário público (agora na reforma), visita Portugal de vez em quando, mas não sabe ao certo quando regressará a Timor-Leste, onde não vai "há uns anos".

Da Cruz - como diz que o ex-Presidente indonésio Suharto o chamava -, diz que se tem que "começar do principio", quando ainda era líder da União Democrática Timorense (UDT), o partido que, explica, "queria uma independência, mas por etapas, sempre com uma ajuda especial de Portugal mas também da Indonésia e da Austrália".

Argumenta que as tendências "comunistas" de alguns no seio da Fretilin -- partido que viria a declarar a independência em 1975 -, "não caiam muito bem aos grandes" países, e que por isso a "UDT queria mostrar ao mundo que os timorenses não eram comunistas".

Lopes da Cruz diz que defendeu a "integração" como uma "tábua de salvação" perante a "atitude agressiva de invasão de Timor-Leste" que era, na altura, "um navio prestes a fundar".

Sobre se a Indonésia deve pedir desculpa, Lopes da Cruz é claro: "se for para pedir desculpa Portugal tem que pedir desculpa primeiro, porque foi Portugal que abandonou Timor em 1975".

ASP // PJA 

Presidente timorense vai conceder comutação de um ano de pena de prisão a 15 pessoas


Díli, 18 mai 2019 (Lusa) -- O Presidente da República timorense, Francisco Guterres Lu-Olo, vai conceder na segunda-feira uma comutação de pena de um ano a 15 pessoas atualmente presas nas cadeias de Timor-Leste, adiantou à Lusa fonte da Presidência.

A mesma fonte confirmou que Lu-Olo não concederá qualquer indulto e que entre a lista das pessoas a quem vai ser comutada a pena "não está qualquer ex-membro do Governo".

O chefe da Casa Civil, Francisco Vasconcelos, leu hoje uma mensagem do chefe de Estado sobre o assunto, sem revelar a lista dos nomes que verá as suas penas comutadas, depois de publicado o decreto sobre essa decisão no Jornal da República.

"Asseguro-vos, como Presidente da República, que ao decidir indultar um crime ou comutar uma pena atuo de acordo com a minha consciência de justiça e em função da análise que faço pessoalmente de cada caso individual, devidamente instruído e que me tenha sido apresentado", afirmou.

"Na decisão de cada caso sempre atenderei os fins, pressupostos, e procedimentos definidas por lei. O Presidente da República profere cada indulto ou comuta cada pena sempre consciente de que se trata de um ato de clemência cujo propósito é o de fazer justiça, agindo no cumprimento da lei e sendo justo na situação concreta e individual de cada condenado", disse ainda.

Na mensagem, o chefe de Estado recordou os contornos legais destes atos de "clemência", que são competência do Presidente da República, como define a Constituição, o código penal e outros diplomas.

"É o Presidente da República e só o Presidente da República que decide se exerce e quando a competência de indultar e comutar penas e se concede ou não um indulto ou comuta ou não uma certa pena, que lhe foi pedido nos termos legais", refere-se no texto.

"Mas, o Presidente da República tem de, no exercício desta competência, respeitar os as condições legais aplicáveis ao indulto e à comutação da pena, bem como as circunstâncias próprias do condenado", acrescentou.

Dirigindo-se à sociedade, Lu-Olo disse que a clemência pode contribuir para um "reequilíbrio entre os fins punitivo e da reintegração social" ainda que possa parecer a algumas pessoas que "perdoar o cumprimento de uma pena, em parte ou no seu todo, seja contrário à realização da justiça".

"A realidade não é assim tão linear. Se analisarmos bem os modos de realização da justiça no caso concreto, o indulto e a comutação da pena permitem que sejamos justos, mais justos", disse.

"Estes fins da justiça podem ser realizados por outra forma que não seja, por exemplo, pelo mero cumprimento na totalidade do tempo da pena sentenciada", afirmou.

Aproveitando o aniversário da restauração da independência de Timor-Leste, que se comemora na segunda-feira -- dia em que, como define a lei, o Presidente pode anunciar indultos ou comutações de pena - várias entidades e pessoas apresentaram pedidos nesse sentido.

Entre os pedidos conta-se uma lista de cerca de 60 pessoas, entre eles o ex-secretário de Estado das Obras Públicas, Domingos Caeiro, a que o Ministério da Justiça solicitou o indulto ou comutação de pena.

Manuel Cáceres da Costa explicou que os prisioneiros propostos foram escolhidos com base nos critérios previstos na lei.

Os dados das autoridades timorenses indicam que no fim de abril estavam nas cadeias timorenses de Becora (Díli), Suai e Gleno (Ermera) mais de 780 presos.

Na segunda-feira o Presidente da República disse que a lei impedia que o indulto fosse concedido a arguidos que tenham sido condenados por envolvimento em crime organizado, crimes transnacionais, terrorismo, tráfico humano e corrupção ativa.

"É da competência do Presidente da República conceder indultos, mas dentro dos limites da lei", explicou aos jornalistas.

Francisco Guterres Lu-Olo explicou ainda que a concessão do indulto requer o cumprimento de um terço da duração da pena e que pode ser concedida liberdade condicional se for cumprida metade da duração da pena.

Excetuam-se os crimes leves e a concessão de indulto por razões humanitárias.

Podem requerer o indulto os familiares do recluso ou o seu representante legal através do Ministério da Justiça.

Desde o início do seu mandato, o Presidente da República Francisco Guterres Lu-Olo concedeu um indulto em 2018.

ASP // JMC

Ministru Defeza Husu Tetu Didi’ak Sosa Pistola Ba PCIC


DILI, 17 maui 2019 (TATOLI) - Ministru Defeza no Ministru Interiór Interinu, Filomeno da Paixão de Jesus, husu ba Ministériu Justisa atu tetu didi’ak desizaun sosa pistola ba Polícia Ciêntífica de Investigação Criminal (PCIC).

Tuir opiniaun hosi Ministru Defeza Filomeno katak seidauk iha nesesáriu atu sosa pistola ba PCIC, tanba tenki tetu didi’ak desizaun hotu haree ba situasaun jerál iha Timor-Leste liga ba defeza no siguransa rai laran.

Nia dehan, iha situasaun Timor-Leste agora dalaruma oknum membru Polísia Nasionál Timor-Leste (PNTL) inklui FALINTIL-Forsa Defeza Timor-Leste (F-FDTL) balun ne’ebé treinadu no iha dixiplina maka’as, maibé monu ba tentasaun aat, ikus mai lori pistola ka kilat la dixiplina hodi tiru tún sa’e fali iha povu nia leet.

“Ha’u mós preokupadu. Forsa dalaruma halo azineira. Polísia mós halo azineira. Ba tan ema sivíl entaun nia cowboy tiha de’it ona. Tan ne’e, ita apela ba Ministru Justisa atu haree kuidadu teb-tebes para proposta ne’e sa’e mai ba Konsellu Ministru no órgaun Estadu sira seluk ita tetu didi’ak atu fó kilat,” tenik Filomeno ba Agência Tatoli iha edifísiu Ministériu Defeza, Fatuhada, Dili, ohin.

Nia hatutan, haree ba situasaun Timor-Leste tuir Konstituisaun RDTL artigu 146 no artigu 144 fó kompetensia ba F-FDTL no PNTL atu garantia estabilidade nasionál.

“Ha’u hanoin iha ita-nia konstituisaun hateten ona katak só F-FDTL no PNTL mak bele kaer kilat. Agora PCIC la hanesan ho Polísia Nasionál Serbisu Investigasaun Kriminál (PNSIK) PNTL nian. Nia (PNSIK) iha nível aas haree ba krime sofistifikadu (krime avansadu),” nia esplika.

Ministru mós husu ba Governu Timor-Leste atu hatúr didi’ak kna’ar PCIC tuir lei hodi haree liu-ba serbisu saida maka nia bele halo atu reforsa Ministériu Públiku no serbisu ne’ebé iha ligasaun ho krime organizadu no krime komplikadu di’ak liuhosi PNSIK mak ba investiga de’it, tanba PNSIK iha rekursu sufisiente.

“Se krime balun ne’ebé sofistifikadu liu, di’ak liu husu PNSIK ba investiga, tanba sira iha ekipamentu kompletu no sira iha rekursu umanu kompletu,” governante ne’e sujere.

Ministru Paixão husu atu Ministériu Públiku no Ministériu Justisa atu haree natureza serbisu saida maka PCIC bele halo hodi organiza serbisu labele soke malu fali ho serbisu PNSIK nian.

Jornalista: Eugénio Pereira | Editór: Xisto Freitas

Imajen: Ministru Defeza, Filomeno da Paixão de Jesus. Imajen/António Gonçalves

Analiza risku no benefisiu pipeline gas kampu Greater Sunrise mai Timor Leste



Minarai no gas sai faktor importante ba ekonomia TL iha tempu agora no futuru. Timoroan inkluindu governu TL insiste makas pipeline tenke mai TL tamba sei fo benefisiu independente ekonomia. Iha parte seluk, pipeline mai TL iha risku ou dejafius hanesan tuir mai:

I. Risku ba pipeline. Pipeline mak pipa nebee uja hodi transfer gas husi kampu greater sunrise (GS) mai mai beasu ho distansia 233 km no tasi nia klean 2.800 metru. Pipa tenke dejeinu didiak tuir standarte internasional no bele atasi presaun husi tasi ben no tasi klean bele fo impaktu negativu ba tempu no difikulta fundus. Ho ida nee, pipeline tenke buka rute ida nebee besik liu para bele hamenus pipa, tenke dok husi laloran tasi, konstrusaun pipa tenke dok husi area tasi nebee fasil longsor. Wainhira determina rute pipeline, presija tebes estudu seismiku, peskija topografiku iha tasi laran (bathymetric) nebee klaru para asegura no determina rute pipa no tasi nia klean nebee akurat.

II. Risku no ameasa husi enviromentu no natureza: gempa bumi, angin topan, badai, tsunami ou inundasaun bele kauja dejastre ba infrastruktura fasilidade planta LNG no pipeline. Planta LNG mak atu likifika gas ba faze liquidu hodi uza ba produtu oin-oin. Ho ida nee, selesaun ba fatin ou enviromentu fasilidade planta LNG tenke hare didiak no hadok husi insidenti geofisika nebee ekstrim. Tamba nee presija tebes estudu sensitivitas LNG para hare didiak no hili fatin nebee akurat. Nasaun Timor Leste nia rai tuir seismik aktivu hela tamba mosu husi lempeng tektonika India-Australia no Eurasia nebee nafatin halai kuaje 7 cm kada anum. Inklui risku ba fatin protejidu: fatin fasilidade planta LNG tenke hadok husi rai nebee protezidu, stratejiku no sensitivu ho rajaun para nafatin konserva enviromentu nebee naturalmente diak, kultura no ekonomia.

III. Risku husi strutura rai: fatin fasilidade planta LNG besik iha tasi presija strutura rai nebee bele retain equipamentus no todan durante tempu naruk no permukaan rai la bele tun ou la bele iha mudansa ba rai. Inklui fatin fasilidade LNG tenke hetan asesu diak husi tanker-tanker LNG ho nia naruk 300 meter ho tasi nia klean minimal 15-20 meter para ro bele sadere. Inklui risku ba selesaun fatin atu hari fasilidade LNG tamba planta LNG depende ba medida no montante equipamentus, presija rai ho luan kuaje to’o 1-2 km2 nunee bele tau sasan no equipamentus mekaniku, tanki-tanki akumulasaun gas, jenerator no equipamentus seluk tan. Fatin ba fasilidade refere tenke besik ba tasi para hamenus distansia supply gas ba ro tanker.

IV. Risku finanseiru tamba aumenta tusan ou debe ba TL. Fundu petrolifera (FP) agora dadaun rai iha Banku Federal U.S hela deit $ 16.98 billioens dollars, enkuantu tusan ba nasaun aumenta ba bei-beik, TL nia debe hamutuk $ 452 millioens hodi konstrui estrada iha teritoriu TL. Iha parte seluk receitas domestika TL nia sei kiik tebes. Dadus hatudu 2018 ita nia receitas domestika kobra deit $ 198 millioens dollar amerikanu. Tamba nee karik OJE kada anum mak kontinua sae to'o $ 1.4 billioens dollars mak estimasaun FP bele hotu iha tinan 12 ou 13 nia laran. Risku tusan sei mai husi tan imprestimu nebee Timor Gap halo hodi investa ba projeitu pipeline no hari planta LNG. Ho partisipasaun TL via Timor Gap 56.56% iha kampu GS, TL tenke garante: tusan atu lori kadoras mai TL, tusan selu kompanya operador woodside, kompanya joint venture kompanya Osaka no parseria seluk, inklui fundu kontijensia ba seluk risku tomak 56.56%, fundu manutensaun no ect. Apakah ida nemak ita hanaran risku investimentu ba TL?. Se nunee, alternativu no dalang stratejiku no diak tuir pratika industria minarai mak governu TL via Timor Gap bele negosia fali ho international oil company (IOC) ruma para investa iha upstream, midstream no downstream nunee bele minimize no share risku. Tuir informasaun husi Timor Gap, governu TL sei evita no la uja fundu petrolifera (FP) nebee agora hela deit ona $ 16.98 billioens dollars nudar oxigeniu ba vida nasaun TL. Enkuantu tuir estudu husi Timor Gap investimentu ba upstream, midstream no downstream kustu purvolta $ 10.5 billioens to’o $ 12 billioens dollars nunee Timor Gap sei la uja FP hodi halo investimentu. Nunee investimentu bele mai husi partnership ou debe (loan). Nunee kompanya no partnership mak sei investa EPC (Engineering, Procurement and Construction) plus finance. EPC plus finance signifika kompanya mai sei investa osan no konstrui projeitu intermu investimentu iha pipeline, marine no surface facilities. Kompanya operador, joint venture no Timor Gap bele halo impretimu hodi halo investimentu no sira sei hetan fali osan wainhira hahu halo produsaun ba kampu Greater Sunrise ho potensia rezerva gas 7.7 tcf (trillion cubic feet) no mina 300 MMbbls kondensadu no LPG. Kompanya sei rekopera osan via profit share, cost recovery (CR), internal rate of return (IRR), ho insentiva seluk.

V. Risku ambiental. Mega projeitu sei lori impaktu negativu ba ambiental, projeitu nee sei kria potensia ba emisaun karbon ba atmosfir no sei kria material polusaun hanesan hydrogen sulfide, mina, lisu, be foer no lisu seluk ho kuantidade boot nebee bele estraga kondisaun enviromentu. Ezemplu risku ba biodiversidade tasi nebe akontese iha dezastre Deepwater Horizon mina nakfakar estraga animal no rikusoin iha tasi laran. Husi nee hakarak fo rekomendasaun ba governu: katak presija tenke reve lei konaba Analisis Dampak Lingkungan (AMDAL) no presija dezenvolve modul nebee komprehensivu hodi hala’o AMDAL ba projeitu. AMDAL tenke kompostu planu jere eviromentu nebee detailu esplika konaba jere no atuasaun polusaun, jestaun planu ba dejastre no mekanismu hodi kontrola no minimija impaktu negativu tantu kultura no sosial. Objektivu reve lei hodi kontrola polusaun no difini klaru konaba konstrain ba zat-zat polusaun, inklui CO2, gas, no material kimika nebee estraga tasi ben, kualidade be no estruktura rai, inkui isu konaba polusaun sunu gas. Lei mos tenke define klaru sobre dezvantelasaun projeitu no konstrusaun depois de perioudu operasaun hodi asegura katak labele husik hela foer, material kimika no poizon sira seluk nebee bele hafoer no estraga rikusoin sira iha teritoriu TL. Rekomendasaun seluk kada lei nebe halo tenke esplika klaru konaba nia sensaun, nunee karik kompanya ou empregador kontra lei bele submete an ba justisa no kumpri tuir lei nebe vigor.

VI. Risku ba isu sosial no kultura. Maske projeitu planta LNG no refinaria lori implikasaun pozitivu, maibe nia mos lori impaktu negativu ba povu TL tamba projeitu refere sei fo “ameasa” ba ema sira nebee nain ba rai, fo risku ba sira nia vida loron-loron no bele estraga fatin sagradu nebee reprezenta valor tradisional. Inklui prejensa empregador no kompanya husi estranjeiru sei fo ameasa ba ekonomia lokal hanesan aktividades peskas no agrikultura, no sei hasa’e numeru vulnerabilidade ba sirklu feto, idouzu no labarik foin sae. Husi nee hakarak fo rekomendasaun ba governu: katak direitu ba rai nain no propriadade seluk tenke define klaru, ho rekonesementu no direitu ba rai kada pessoa inklui sistema nain tradisional. Ho ida nee, presija revizaun ba lei konaba rai no lei ba area protejidu. Desijaun saida deit konaba fatin projeitu tenke hahu uluk ho analija no kordenasaun kompostu husi tradisaun, sosial, kultura, fatin sagradu, rai no faktores seluk nebee integra iha rekomendasaun para ikus mai bele atasi impaktu negative ba projeitu. Tamba nee presija involvimentu aktivu husi sosiadade sivil no lokal. Iha parte seluk, rekuirementu kontraktual kompanya tenke konstitui ho arbitrase nebee sei mosu tamba influensia husi empregador estranjeiru no liu-liu empregador husi estranjeiru sira tenke respeitu no valorija valor no kultura lokal, inklui iha obrigasaun tenke hakruk ba tribunal no lei nebee vigor iha TL. Ho ida nee, bele minimize konflitu entre empregador lokal no internasional. Rekomendasaun seluk, entidade governu tenke tau atensaun didiak ba isu jeneru para la bele kria diskriminasaun iha servisu fatin.

VII. Risku seluk mak sei laiha rendementu ba taxa ne’ebe signifikante, dependente maka’as ba industria petroleum, kuaze servisu hotu fo ba ema estranjeiru bele prejudika vida sosial no estabilidade, estraga meiu ambiente, muda ema husi sira nia rain-rasik no projeitu sei okupa rai no tasi hodi limite to’os nain no peskadores sira hodi kaer ikan no ect, asidente katastrofiku, violasaun ba diretus humanu no komunidade bele prejudika impresaun seguransa no politika, projetu enklave sei la rekruta ema Timor-oan ka aumenta infrastrutura lokal ka industria. Konsekuensia sira ne’e tipiku tebes ba projetu petroleu iha nasaun barak no akontese nunee. Tamba nee presija antesipa no tenke iha planu integradu hodi kombate risku hirak nee.  Skenariu hirak temi ona iha leten sei la akontese, depende ba asaun no boa vontade husi entidade nasaun nia tenke involve no partisipa aktivu komesa husi governu, kompanya minarai, lideransa no autoridade lokal, lideransa adat, igreija, forsa FFDTL, PNTL, populasaun sipil no kada individu tenke preparadu kontribui no promove paz, dame, estabilidade no unidade nasional hodi simu no kontribui ba projeitu pipeline, hari fasilidade planta LNG, refinaria no industria derivative seluk para asegura katak mega projeitu refere sei lori benefisiu no oportunidade boot ba ekonomia TL.

VIII. Pra duga katak iha risku seguransa no politika interna no externa karik TL la fahe receitas ho Australia. Maibe tamba TL fahe receitas 30% ba Australia tuir akordu fronteira maritime asina iha 06 marsu 2018. Signifika Australia mos sei tulun diminui impresaun seguransa no politika interna no externa tamba Australia hetan benefisiu no sei ajuda hodi halo kontrolasaun no seguransa ba vida kampu greater sunrise, nunee mos Australia sei fo seguransa no kontrolasaun util pipeline mai TL. Fahe 30% ba Australia hodi garantia ratifikasaun ba Fronteira maritime, inklui garante kondisaun equivalente, asegura relasaun bilateral nasaun rua nian, diplomasia, seguransa, politika no futuru koperasaun iha rejiaun nee.

IX. Risku ba equipamentus pipeline, fasilidades planta LNG no refinaria. Refinaria mak fabrika ou fasilidade industria hodi produs mina (crude oil) sai produtu petroleum nebee bele uja direitamente ou produtu oin-oin nebee sai nesesidade baziku ba industria petrokimika. Produtu refinaria mak gasoline, combustivel diesel, kerosene, elpije, mina nafta, no produtu seluk. Planu governu TL refinaria sei hari iha Betanu. Enkuantu suai supply base signifika fatin lojistiku ou apoiu lojistiku ba aktividades industria nebe opera iha teritoriu TL, tantu aktividade industria iha tasi laran nomos iha rai maran. Risku ba equipamentus pipeline, fasilidades planta LNG no refinaria signifika katak iha industria mina no gas nafatin hare ba efektividade kustu projeitu (cost effective) no investimentu projeitu to’o tempu naruk (long investment). Tamba nee identifikasaun ba rezervatoriu mina no gas (proven reserve) importante tebes hodi optimiza no garantia kontinuidade operasaun fasilidades planta LNG to’o tempu naruk. Wainhira kampu greater sunrise produs besik remata, presija tebes identifikasaun kampu petroleum seluk hodi asegura kontinuidade operasaun equipamentus no fasilidades planta LNG.  Tamba rekursu mina no gas nebee limitadu no hotu sei prejudika equipametus planta LNG sai frujen, barailu, at, ikus mai abandona. Tamba nee bain-bain iha pratika real industria minarai, presija tebes investimentu massiva ba aktividades explorasaun (aktividades sira nebee ligadu ho buka mina no gas) ikus mai hatene TL nia proven reserve mina no gas hodi asegura kontinuidade no sustentabilidades industria petrolifera.

X. Risku no oportunidade merkadu LNG (demand and bayer market). Saida mak LNG?. LNG mak abreviasaun husi Liquefied Natural Gas. LNG hetan husi pemampatan no cooling gas natural to’o pontu kiik liu (due poit) ho aproximasaun -1600C (-2600F). Natural gas signifika gas nebee fasil atu sunu, komponentes importante nebee eziste iha natural gas mak husi metana ho volume liu 80%, inklui komponente etana, propane, butane, nitrogen no helium. Produtu helium importante tebes uja ba seitor defeza. Gas natural mosu iha rai nia okos no dala ruma mistura ho mina. Benefisiu husi gas natural mak bele uja hanesan kobustivel no bele produs produtu ou various sasan kimika. Korea, China, Japan, no ect, nudar nasaun importador gas. Agora dadaun gas nebee produs iha kampu Bayu Undun supply tuir pipa ba Darwin LNG, depois liquifika molok faan ba Jepan. Merkadu mundial konaba LNG sei kontinua dezenvolve tebes. Tuir data husi BP Statistical Review of World Energy hatudu aktividades komersiu LNG internasional ho montante negosiu hamutuk 211 billioens metru kubiku. Montante ida nee kuaze 7% husi natural gas equivalente nebee konsumu iha global no restu 93% seluk supply tuir pipa ba konsumedor sira. Husi gas natural nebee uja iha mundu, 15,4% mak konsumedor maioria iha nasaun asia-pasifiku no numeru konsumudor kada tinan sempre aumenta 7% (BP Statistical Review of World Energy, 2007). Data hatudu tinan 2020 nasaun Amerika sei sai nasaun terseiru eksportir LNG boot iha mundu tuir Energy Information Administration/EIA. Amerika nia kapasidade eksportasaun LNG liu Malaysia. Maibe iha tinan rua liu Australia ho Qatar mak eksporta LNG boot liu Amerika. Data hatudu exportasaun LNG Amerika atinji 1,94 milliaun kubiku feet kada loron iha tinan 2017. Eksportasaun LNG husi Amerika kuaze ba 25 nasaun. Amerika nia LNG exporta ba nasaun konsumedores: Meksiko (20%), Korea Selatan (18%), no China (15%). Iha tinan 2 mai Amerika sei dezenvolve tan projeitu LNG iha Georgia, Louisiana no Texas.

Tuir estudu no prediksaun global 2025 sei iha flooding LNG, tamba nasaun barak mak agora dezenvolve LNG. Nasaun hirak nebee agora LNG makas mak Qatar, Australia, Amerika, Nigeria, Rusia, Norwey, Filipina, Singapore, Indonesia, libya, no ect. Nasaun sira nebee agora presija LNG makas mak Jepan, Korea, Cina, no ect. Iha futuru mak flooding LNG signifika sei iha surplus ba merkadu nunee bele kauza presu LNG la estabil ou monu (BP & Pertamina, 2018). Iha parte seluk, nasaun barak agora dezenvolve reservoir uncoventional hanesan CBM, shale gas, no ect. Hodi responde ba sira nia ekonomia no energia rai laran, nunee sira hahu redus importasaun mina husi nasaun estranjeiru. Iha Amerika agora dadaun sira revitalija ratusan posu mina nebee uluk abandona agora produs hotu hodi responde ba nesesidade energia rai laran. Data hatudu Amerika nia mina husi shale oil, CBM, no ect bele responde ba Amerika nia nesesidade kobre to'o tinan 100 ba leten. Nunee Amerika agora la depende importasaun mina husi timur tengah, lybia, nigeria no ect. Iha parte seluk nasaun barak agora dezenvolve industria bateria hodi responde ba sira nia nesesidade energia rai laran no hamenus dependensia ba mina. Industria batrea ekonomia kustu baratu, numeru konsumidor barak, kria polusaun ba environmentu ki'ik kompara ho mina no gas. Presija tebes hare didiak isu global no antesipa antes para buka solusaun diak ba dezenvolvimentu mina no gas iha ita nia rai TL.

Enkuantu iha Indonesia investimentu ba LNG dominante liu investimentu ba mina. Indonesia potensia ho rekursu gas natural. Data 2015 hatudu Indonesia nia rezerva provadu gas (proven reserve) total 98 tcf (trillion cubic feet). Iha asia Indonesia sai nasaun rangkin terseiru eksportir LNG depois Australia no Qatar. Indonesia nia LNG mai husi kampu Arun, Bontang no Tangguh. Sira nia LNG faan ba China, Korea selatan, Taiwan, Jepan no ect. Signifika demanda LNG sei massiva. Nasaun barak mak sei presija tebes LNG tamba nesidade no ekonomia rai laran, elektrisidade, transportasaun, gas ba nesesidade uma laran hodi tein, hotel, restaurante, no ect. Inklui nasaun sira eropa mos sai konsumedor ba LNG. Signifika futuru mai presu LNG autentikamente sei sae makas. Nunee nesesidade merkadu LNG sei massiva. Hare ba demanda no kresimentu nesesidade LNG fo certeza no posibilija TL hodi produs kampu gas GS nebe ho potensia rezervatoriu gas 7.7 tcf (trillion cubic feet) no mina 300 MMbbls (kondensadu no LPG) ho kampu gas seluk nebee identifikadu ho rezerva gas produs hodi asegura sustentabilidade receitas ba kofre estadu. Wainhira TL produs ona LNG, ita bele faan ba nasaun seluk, nunee mos bele utilija ba nesesidade rai laran para tulun dudu ekonomia rai laran no redus importasaun gas husi nasaun seluk. Presija intende katak iha industria minarai sempre inherente ho risku, maibe industria nemos mai ho nia metodu rasik hodi identifika risku, mitiga risku hodi optimiza projeitu. Estudu, dadus, konhesementu, siensia no teknolojia nebee sophistikadu sei asegura sucessu ba projeitu pipeline no hari TLNG.

Benefisiu ou vantajem pipeline gas kampu greater sunrise mai TL

Iha mos benefisiu ou vantajem direita no indireita pipeline gas kampu greater sunrise mai TL no hari fasilidade planta LNG: benefisiu sei mai husi rendementu taxa, bele loke kampu servisu ba Timor-oan, kria subkontratu ba emprezariu lokal, tulun dezenvolve infrastrutura, stimula no hamoris motor dezenvolvementu ekonomia, no fasilita industria sekundariu ou derivativa seluk, inklui vantajem fiskal.

I. Pipeline gas mai TL, harii konstruksaun planta LNG no refinaria sei kria kampu serbisu ba timor oan barak bele to’o mil ba pozisaun tekniku no non-tekniku. Esperiensia hatudu iha nasaun seluk bele absorve kampu serbisu ba ema hamutuk 12000 tantu ema husi estudu area minarai no non-minarai. Tuir informasaun husi Timor Gap ep., Eng. Francisco Monteiro, pipeline gas mai TL sei kria kampu servisu bele kobre to’o 10.000 pessoas (Fontes informasaun; Timor Gap ep., Eng. Francisco Monteiro deklarasaun iha noticias gmntv.tl, edisaun 12 maio 2019).

II. Vantajem ekonomia rai laran: vantajem premeiru mosu kedan wainhira komesa hari konstrusaun ba projeitu, konstrusaun pipeline nebee dada husi tasi laran to’o mai rai maran inklui aktividade seluk. Aktividade hirak nee sei konsume fundus billioens dollar amerikanu. Montante hirak mak ekonomia timor nia sei hetan tulun hadia povu nia moris. Osan ba emprejariu lokal no osan ba empregador timor oan rasik hodi hadia rendimentu iha sira nia moris. Vantajem seluk hetan husi jasa-jasa durante konstrusaun projeitu no sosa sasan husi rekursu lokal. Maneira seluk nebee fasil hodi tulun dudu ekonomia lokal wainhira projeitu hahu mak emprejariu no povu TL prepara hahan no uma ba empregador no kompanya husi estranjeiru hodi aluga ou hola uma, hotel, modo, hahan iha restaurante no nesesidade loron-loron nebee produs no prepara husi negosiu lokal. Ikus mai sei estimula ekonomia rai laran no tulun hadia povu nia moris.

III. Vantajem taxa ba governu: vantajem fijiku nebee hetan husi dezenvolvimentu projeitu mak vantajem taxa. Vantajem taxa mak rendimentu nebee governu TL hetan husi empregador no emprejariu tantu nasional no internasional. Taxa nebee emprejariu no empregador sei selu ba governu, inklui aktividades ekonomia nebee iha posibilidade sei mosu durante periodu konstrusaun no operasaun projeitu. Konsekuensia taxa husi aktividade projeitu upstream no downstream depende kondisaun taxa nebe governu TL prepara. Apakah sei kria taxa iha rai laran?, apakah sei halo regulamentu foun konaba taxa ba fasilidade?, no etc.

IV. Benefisiu direita husi mina no gas natural mak bele uja hanesan kobustivel no bele produs produtu ou sasan kimika hanesan pupuk, sepatu, roupa, lem, triplex, tinta, plastiku, roda, bola, CD, tasu, oklu, paying, pasta, mangeira, fiu eletrisidade, fatin cos ahi (terminal ahi), metro, pinsel, sasan halimar ba labarik kiik, supeita, kadeira, butyl ou fatin mina morin, camera dijital, no ect. Sasan ou equipamentus sira nee hotu produs husi mina.

V. Benefisiu seluk mak bele estimula no garantia sustentabilidade industria petroleum ate futuru. Fasilidade planta LNG nebee sei harii iha beasu laos deit produs ou likifika gas husi kampu greater sunrise (GS) ho potensia rezervatoriu 7.7 tcf (trillion cubic feet), maibe mos sei produs kampu seluk lokaliza iha tasi Timor identifikadu ho rezervatoriu gas mak kampu gas Chuditch ho rezerva 0.7 tcf, kampu gas Kelp Deep ho estimasaun rezerva 8.4 – 13.6 tcf, no potensia gas em jeral iha teritoriu TL (Fontes informasaun: ANPM). Tuir informasaun husi Timor Gas ep., Eng. Francisco Monteiro, potensia mina TL emjeral inklui kampu greater sunrise ho potensia mina equivalente 6,3 billioens barel petroleum nebee bele produs to’o 50 anos ho valor osan $ 378 billioens dollars. Potensia nee bele reprezenta fundu explorasaun nebee sei konsume $ 223 billioens dollars ba nesesidades sira hanesan kestaun teknika, dezenvolvimentu, manutensaun, operasaun no benefisiu fiskal no rendimentu publiku liu $ 47 billioens dollars (Fontes informasaun; Timor Gap ep., Eng. Francisco Monteiro deklarasaun iha noticias sapo.tl, edisaun 18 abril 2019, horas 19:12).

VI. Benefisiu husi profit rezultadu faan mina no gas kampu GS. Komersialidade kampu GS depende ba rezerva mina no gas, presu no demanda gas iha merkadu. Investimentu kustu ba projeitu pipeline, explorasaun, produsaun, no fatin prosesaun produtu ate to'o marketing purvolta $ 10.5 billioens to'o 12 billioens dollars. Maibe wainhira hahu halo produsaun inisiu ba kampu GS kustu rekoperasaun nebee sei hetan premeiru bele to'o $ 28 ate $ 54 billioens dollars amerikanu, nunee fo certeza boot ba TL no atrai international oil company (IOC) hodi investa no halo produsaun hodi asegura fundu petroleum ba jerasaun agora no future (Fontes informasaun; Timor Gap ep., Eng. Francisco Monteiro deklarasaun iha noticias gmntv.tl, edisaun 12 maio 2019).

VII. Benefisiu adisional husi planta LNG no refinaria mak uja fasilidades laos deit likifika gas ou produs mina husi rai laran, maibe mos bele importa mina no gas husi nasaun seluk hodi halo prosesamentu molok hodi ba merkadu. Ikus mai TLNG sei tulun diversifika rendimentu ba estadu, hamosu multiplier effect boot ba ekonomia nasaun, transfer teknolojia, konhesementu, no skills ba jovem no foin sae sira, hamoris investimentu seitor privadu, hamoris investimentu iha area turismu, hotelaria, infrastruktura, emprendedorismu, no ect. Ikus mai expanda TL nia ekonomia sai independente no berdikari.

VIII. Benefisiu intermu fahe produsaun iha kampu greater sunrise (GS). Profit indikator nebee bain-bain uja iha industria minarai mak; NPV, IRR, B/C, no POT. Kompanya sempre investa wainhira valor internal rate of return (IRR) boot liu minimum actractive of return (MARR). Analizasaun project economics nudar sasukat ba companya operador, joint venture no host country foti desijaun ba dezenvolvimentu projeitu kampu GS. Ho realijasaun fronteira maritima (FM) hamosu regime espesial foun iha kampu GS, maibe fo vantajem boot ba TL. Tuir akordu FM preve katak pipeline gas mai TL sei fahe rendimentu 70% mai TL no 30% ba Australia. Redimentu husi royalty 10% (5% ba governu no 5% ba kontraktores). Husi 5% ba governu sei fahe tutan ba governu TL no Australia ho percentajem 70%:30%. Enkuantu 5% seluk ba kontraktores. Rendimentu seluk TL sei hetan husi investimentu kustu kapital. Kustu kapital mak tuir kontratu hare liu ba kustu peskijas hotu nebee hahu husi explorasaun geolojia, seismiku, ou buka minarai no gas husi inisiu to'o hetan petroleum ou deskobre mina no gas. Kustu kapital tuir maneira kontratu nebee iha kuandu wainhira kompanya investa osan ona hodi buka mina no gas, estadu tenke selu 100% hafoin aumenta tan 127% hanesan kreditu investimentu (investment credit ou IC). Nee maneira kontratu uja hodi atrai ekonomikamente ba kontraktores sira hodi halo investementu iha ita nia rai. Ho partisipasaun 56.56% TL nia iha dezenvolvimentu kampu GS, signifika TL mos sei benefisia husi instrumentu IC 100 + 127%.

IX. Benefisiu regime kontratu iha kampu greater sunrise (GS) depois de Fronteira Maritima (FM). Rendimentu upstream pipeline gas mai TL rejultadu sei fahe 70% ba TL no 30% ba Australia. Downstream exceptu karik IOC ruma hakarak investa entaun konserteja 100% mai TL. Fahe lukru iha kampu GS tuir kontratu sei fahe 50% ba governu (husi 50% nee sei fahe 70% ba TL no 30% ba Australia) no 50% seluk ba kontraktores. Kontratu fahe rezultadu sei aplika mos ba produsaun produtu liquidu no gas iha kampu GS. Nemak lalaok regime kontratu iha kampu GS depois de FM asina. Ho partisipasaun TL iha kampu GS sei hetan benefisiu dobru liu tan ba receitas TL. Rendimentu ba TL iha GS sei mai husi royalty, lukru, impostu, no reimbolsa ba kustu capital, domestic market obligation (DMO) no ect. Enkuantu kompanya sei hetan benefisiu husi profit share, cost recovery (CR), internal rate of return (IRR), no instrumentus fiskal seluk.

Ikus mai TL mak maioria sei benefisia entermu de fahe rezultadu ou rendimentu, royalty, impostu, reimbolsa kustu kapital 100 + 127%, fornesementu bem servisu 90% sei mai husi TL ou sujeita liu husi TL, fornesementu equipamentus no apoiu lojistika, karantina sei liu husi TL, nunee ikus mai TL mak sei sai benefisiariu wainhira pipeline gas mai TL. God bless TL.
________________

Referensia:
[1] ABC News (2007). “Minister upbeat about Greater Sunrise prospects” 30 May 2007. Asesu iha dia 23 Oktober 2007 di http://www.abc.net.au/news/stories/2007/05/30/1938192.htm
[3] Atlantic LNG (2005). “Train Four Starts Up.” Web: http://www.atlanticlng.com/news_releases.aspx
[4] Internet web:http://web.anpm.tl/
[5] California Energy Commission. “Liquefied Natural Gas Safety.” Asesu dia 15 Oktober 2007, web:http://www.energy.ca.gov/lng/safety.html
 [6] Timor Sea Designated Authority (TSDA), (2007). “Expression of Interest called for enhanced oil recovery of Elang-Kakatua-Kakatua North.” Konferense pers nebee anunsia iha dia 3 Oktober 2007. [6] AFP (2003). “Norway’s Statoil gets new boss amid corruption scandal,” 1 November 2003, web: http://www.petroleumworld.com/story2794.htm.
[7] Andrews, Edmund L. (2006). “U.S. Royalty Plan to Give Windfall to Oil Companies.” The New York Times, 14 February 2006.
[8] Andrews, Edmund L. (2007). “U.S. to Raise Royalty Rates for Oil and Gas Leases in the Gulf.” The New York Times, 10 January 2007.
[9] Internet web:http://www.tatoli.tl/2019/05/31-marsu-2019-fundu-pertoleu-sae-ba-biliaun-us1698/
 [10] ACIL Consulting (2002). “Development Options for Timor Sea Gas: Analysis of Implications for Australia.” Relatoriu konsultan ba governu Northern Territory, Februari 2002.
[11] Internet web:https://www.youtube.com/watch?v=mHUb01eKH0E
[12] TVTL, GMNTV no Radio (8 Dezembru 2018): “Semináriu nasional kona-ba asuntus relasionadus ho fronteiras marítimas no nia impaktu ba atividades petrolíferas.”, Sentru Konvensaun Dili (CCD).
[13] Abrash, Abigail (2002). “Human Rights Abuses by Freeport in Indonesia” Publika husi RFK Memorial Center for Human Rights, July 2002. Asesu iha dia 24 Oktober 2007 web: http://www.mpi.org.au/…/r…/human_rights_abuse_freeport_indo/
 [14] ADB (2004). “Power Sector Development Plan for Timor-Leste.” Pacific Department, Asian Development Bank, September 2004, quatasaun numeru husi sektor Investment Plan.
[15] TVTL, GMNTV no Radio (8 Janeiru 2019): “Aprezentasaun husi Chefi negosiador, ANPM, Timor Gap ep., kona-ba asuntus relasionadus ho fronteiras marítimas no sosa asoens conocophillips no shell energy.”, Parlamentu Nasional (PN).
[16] Internet web:https://www.facebook.com/TimorSeaBoundary/
 [17] Atlantic LNG (2007). Web: http://www.atlanticlng.com/
[18] Audley-Charles, M.G. (1968). “The Geology of Portuguese Timor.” Memoirs of the Geological Society of London N. 4.
[19] Bechtel Corporation. Image on website courtesy of ConocoPhillips Darwin LNG. Asesu dia 24 Oktober 2007. Web: http://www.hydrocarbons-technology.com/…/darwin/darwin3.html
[20] BP (2007). “Statistical Review of World Energy, June 2007.” Accessed December 2007 at http://www.bp.com/productlanding.do…
[21] Internet web:https://www.timorgap.com/databases/website.nsf/vwall/home
[22] Choudry, Aziz (2003). “Blood, Oil, Guns and Bullets.” Znet. Asesu dia 24 Oktober 2007, Web: http://www.countercurrents.org/us-choudry281103.htm
[23] Cockcroft, Peter (2007). “Integrated development of Greater Sunrise Gas: The Timor-Leste National Interest Case.” Apresentasi iha Dili, 13 April 2007.
[24] ConocoPhillips (2007). “The Darwin LNG Plant – Pioneering Aeroderivative Turbines for LNG Refrigeration Service.” Aprezenta iha oin GE Oil and Gas Conference, Florence Italia, 29-30 Januari 2007. Web: http://lnglicensing.conocophillips.com/…/0B574590-6124-462D… A5F092BC4FC2/0/DarwinLNGGEOilandGasConference.ppt
[25] East Timor Land Law Program (2004). “Report on Research Findings, Policy Options and Recommendations for a Law on Land Rights and Land Restitution.” Written by ARD, ho ajuda husi CNIC, Direktora teras no Propriadade RDTL, USAID, Juli 2004.
[26] Fay, James A. (2003a). “Model of Spills and Fires from LNG and Oil Tankers” Journal of Hazardous Materials, B96-2003, 171-188, 2003. Abstraksi iha web: http://www.ncbi.nlm.nih.gov/sites/entrez…
[27] Fay, James A. (2003b). “Spills and Fires from LNG Tankers in Fall River (MA).” Asesu dia 10 Desember 2007 di http://www.greenfutures.org/projects/LNG/Fay.html
[28] Foss, Michelle M. (2003a). “An Introduction to LNG.” Center for Energy Economics, The University of Texas at Austin, January 2003.
[29] Foss, Michelle M. (2003b) “LNG Safety and Security.” Center for Energy Economics, The University of Texas at Austin, October 2003. No Ghazvinian, J. (2007). “Untapped: The Scramble for Africa’s Oil.” Publika husi Harcourt, Inc.
[30] Global Witness (2005). “Paying for Protection: The Freeport mine and the Indonesian security forces,” July 2005.
[31] Government of India. (2005). “Economic Survey.” Ministry of Finance, 27 February 2005. Asesu dia 13 Desember 2007. Web: http://indiabudget.nic.in/es2005-06/esmain.htm
[32] Gusmão, Amandio (2006). “An Overview of Timor-Leste’s Resources.” Direktora Nasional ba Mina dan Gas RDTL.
[33] Hightower, M. and Luketa-Hanlin, A. (2006a). “Guidance on Safety and Risk Management of Large Liquefied Natural Gas (LNG) Spills Over Water.” Aprezentasaun PowerPoint, U.S. Department of Energy LNG Forums 2006.
[34] Hightower, M., Gritzo, L., Luketa-Hanlin, A., Covan, J., Tieszen, S., Wellman, G., Irwin, M., Kaneshige, M., Melof, B., Morrow, C., Ragland, D. (2006b). “Guidance on Risk Analysis and Safety Implications of a Large Liquefied Natural Gas (LNG) Spill Over Water.” Sandia National Laboratories. Sandia Report SAND2004-6258. Albuquerque, New Mexico 87185 and Livermore, California 94550. Asesu dia 12 Desember 2007 di http://www.fossil.energy.gov/…/stor…/lng/sandia_lng_1204.pdf
[35] Hoffman, Nicholas (2007). APrezentasaun no diskusaun iha Meja bundar LNG di Dili, 13 April 2007. No ect.
[36] internet web; http://gmntv.tl/en/economia/2019/05/explorasaun-kampu-gs-sei-fo-servisu-ba-timor-oan-10-000/?fbclid=IwAR0gzQUKbZh6zxMHkabdjdZiQSVp5SFc2SKkhTn8HsxbtPrtYSnfKhQZX2g