domingo, 26 de junho de 2016

ORSAMENTU RETIFIKATIVU….!!!


Jornal Nacional, editorial

Primeiru Ministru interino kinta feira nee apresenta orsamentu retifikativu tinan fiskal 2016 nebe Konsellu Ministru aprova ba Presidente Republika, Taur Matan Ruak atu analiza rasik prosesu nee.

Orsamentu retifikativu nee apresenta husi Ministeriu Finansas no Ministeriu Planeamentu Investementu Estratejiku atu selu projetu infrastruktura sei finaliza iha tinan fiksal 2016 nia nee hodi labele fo tusan ba governu foun nebe sei mai.

Antes nee jornal sira publika ona katak orsamentu retifikativu nee atu ba selu projetu suai supplay base miliau 150 USD, projetu portu Tibar miliaun 130 USD no projetu drainazen iha kapital Dili miliaun 24 USD.

Orsamentu retifikativu nee normal iha vida governativa, wainhira ezekusaun orsamentu jeral estadu, osan la too atu governu selu projetu sira nebe kontraktor sira finaliza ona mak governu tenki husu ba parlamentu atu aumenta osan hodi selu projetu sira nee.

Governu husu parlamentu nasional aumenta osan ‘ orsamentu retifikativu’ nee atu lakohi iha tusan ho kompanhia sira, no mos o OJE ba tinan oin mai nee menus tan nee projetu hotu nebe finaliza antese Desembru 2016, tenki selu hotu atu nunee labele fo tanda fila fali ba OJE 2017 nian.

“tinan foun mai ne’e, tinan eleisaun ninian, ita halo reflesaun kona-ba 2012 ne’e, ezekusaun orsamentu badak, ita sei iha eleisaun Prezidensial no ita sei iha eleisaun jeral legislative, ne’eduni  Governu hatene katak, sei iha konstrajimentus ba ezekusaun orsamental, inves hein 2017 sa’e ba US$ 1.2 biloens, antisipa ona infraestrutura sira ne’e, halo retifikativu hahú ona, hodi momentu ida konstrusaun ho konkluzaun projetu sira ne’ebé balu hala’o tiha ona, ita hodi asegura susesu ne’e, i orsamentu 2017 ne’e hatu’un tiha,” Agio Perreira.

Los duni senhor, tinan oin mai nee sei iha eleisaun presidensial no lejislativu nian tan tempo ezekusaun orsamentu nee badak,  tan nee servisu nebe tenki finaliza iha tinan ida nee tenki finaliza duni labele hein too tinan oin.

Agora orsamentu retifikativu nee mos governu tenki ezekuta duni, governu labele repete erru sira nebe hanesan iha tinan hirak liu ba katak projetu sira finaliza ona maibe pagamentu mak sempre tarde.

Nebe orsamentu retifikativu nee  tenki uza duni tuir ba nesesidade governu nian, tenki selu duni projetu sira nebe finaliza ona ka sei finaliza iha fulan hirak mai molok tinan orsamentu 2016 nian taka.

Importante iha nee orsamentu retifikativu nee labele uza sala, li-liu tamba eleisaun besik ona tan nee fahe projetu ba kompanhia sira, kolega sira ka fahe projetu ba militante sira ka aslera desenvolvimentu nee lalais iha fulan hirak nia laran hodi hatudu katak governu nee badinas duni no governu nee mak halo desenvolvimentu, maibe depois de eleisaun buat hotu hotu lalao tuir povu nia hakarak.

Ne’ebe karik governu presiza duni osan hodi halo desenvolvimentu, parlamentu no Presidente Republika labele impede tamba desenvolvimentu hotu hotu ninia finalidade nee ba povu nia diak.*

Lee mos iha opiniaun Jornal Nacional

XANANA: UMA BEBAK IHA KARETA


Eis Primeiru Ministru (PM) atual Ministru Planeamentu no Investimentu Estratejiku (MPIE), Kayrala Xanana Gusmão, rekonhese katak, estrada Dili agora kloot ba bei-beik, tanba kareta barak liu ona. Emprezariu sira hetan osan oituan sosa maka kareta. Balun fali hela iha uma bebak mas kareta maka para iha uma oin.

“Ohin loron estrada iha Dili klo’ot oituan, hot-hotu iha osan oitoan sosa deit kareta, ita halai tuir kareta ne’e nia ba tama iha uma, uma bebak, ne’e mos situasaun ida ne’ebe sosial mosu iha ita nia ra’in kuandu ita sei iha faze ida ne’e,” hateten Xanana Gusmão, bainhira debate pakote lei ordenamentu teritorial iha plenaria, Parlamentu Nasional (PN), Kinta (23/06/2016).

 Xanana  hateten, wainhira ema seluk hare ninia vizinho iha ona kareta no  nia hela kedas iha foho tutun, maibe kuandu tun mai iha Dili nia mos hakarak iha Prado ida.  Tanba ne’e, Xanana konsidera problemas sosiais sira ne’e mosu maka tenke muda mentalidade, tanba joven sira lakohi buka serbisu, no sira buka serbisu kuandu tur, tenke tur ho komputador, mais ho buat seluk susar.

Xanana hateten, dezenvlvimentu iha Timor la’o ho diak bainhira Timor oan mos muda nia mentalidade. Xanana rekonhese katak, sosiedade seidauk iha karater serbisu maka’as, maioria serbisu halimar no tur mak barak tebes bainhira hala’o hela serbisu ruma.

“Buat ida karater serbisu maka’as nian ne’e maka ita nia sosiedade seidauk iha, ida ne’e maka ami kria setor pribadu hodi dudu responsabilidade ba sira, tanba atu halo didiak obra sira ne’e, ita nia emprezario sira prefere mak Indonesios no Cineses, serbisu maka’as, ita nian ba serbisu fuma mak barak,” akresenta eis Xefi Governu. Tanba ne’e maka papel husi entidade hot-hotu atu muda mentalidade sosiedade nian. mia

Jornal Nacional

RAMOS HORTA: EKONOMIA TL HO PORTUGAL DI’AK LIU


Eis Prezidenti Repúblika, José Ramos Horta hateten katak, nasaun sia (9) ne’ebé agora sai hanesan membru Comunidade dos Países da Língua Portuguesa (CPLP), nasaun rua de’it (Portugal ho Timor Leste (TL) mak sira nia lala’ok ekonomia ne’e di’ak, kompara ho nasaun sira seluk.

“Iha CPLP nia laran, ita haree rai rua ke la’o mais ou menus di’ak liu mak Timor ho Portugal. Maski seidauk 100 porsentu” dehan Ramos Horta ba jornalista sira iha Palácio Prezidensia Aitarak Laran Dili, Kinta (23/06), hafoin hasoru malu ho Prezidenti Repúblika Taur Matan Ruak.

Ramos Horta dehan, iha Brazil, uluk mós situasaun polítika ekonomia susar lós, maibé agora komesa normal fali ona.

Horta dehan, Portugal uluk krize bo’ot, krize ne’e seida’uk 100%, maibé ekonomia komesa bo’ok-an ona.

Nia hatutan, iha TL, polítikamente la’o di’ak, seguransa laiha problema, i ekonomia mós bo’ok-an nafatin.

“Ita haree afinal iha CPLP nia laran, iha rai rua ke la’o di’ak, Timor ho Portugal. Ha’u sei halo knferensia ida iha loron 8-9 Jullu iha Portugal, kona-ba CPLP nia situasaun ekonomia polítika i seguransa,” tenik Horta.

Ramos Horta dehan, rai hotu iha Europa oras ne’e dada’uk infrenta difikuldade oi-oin, tanba problema laiha solusaun.

Eis Prezidenti Repúblika ne’e haktuir, iha mundu agora dada’uk ne’e, úniku nasaun ne’ebé mak konsege hadi’a ona ninia ekonómia mak Estadus Unidus América (EUA).cos

Jornal Nacional

XANANA HAHU “FUNU FOUN” HUSI OECUSSE


Komandante Supremu das FALINTIL, Kay Rala Xanana Gusmão, atual Xefi Negosiador  Fronteira Maritima no nudar mos Ministru Planeamentu no Investimentu Estratejiku (MPIE), hahu  dau-daun “funu foun” husi Oecusse atu bele rezolve lalais fronteira terrestres no maritima ho Indonesia no Australia.

“Uluk hau kaer funu ne’e, hahu husi Tutuala ba Oe-cusse, agora funu foun ne’ebe atu haree ba fronteira maritima tenki husi duni Oecusse mak ba Tutuala,” afirma Xanana Gusmão, bainhira debate pakote lei ordenamentu teritoria iha Parlamentu Nasional (PN), Kinta (23/06/2016).

Lider karismatiku ne’e afirma tan katak, negosiasaun  fronteira maritima ho Indonesia tenki hahu husi Oecusse,  Batugade, Atauro too iha Tutuala hodi defende soberania Timor Leste nian hanesan nasaun.

Iha fatin hanesan Vise Prezidenti Bankada FRETILIN,  Francisco Miranda Branco, alerta katak, kna’ar ne’ebe Estadu Timor-Leste fo fiar ba Xanana Gusmão, importante tebes atu sai negosiador prinsipal ba fronteira maritima entre Timor-Leste ho nasaun Vizinu hanesan Australia no Indonesia.

“Xefi negosiador Xanana Gusmão hakarak fo mensagen ba ita hotu, tanba ita sei falta 5% ho Indonesia atu determina fronteira rai maran ita nian ho Indonesia,” hateten Francisco Branco.

Reprezentante povu iha uma fukun PN ne’e argumenta  katak, negosiasaun ne’e presiza Timor oan hotu nia luta ba direitu hodi termina limitasaun fronteira maritima ho nasaun vizinu.

Kona-ba konseitu  negosiasaun fronteira nudar ‘funu foun’ ba Timor, Deputadu Francisco Branco hateten, negosiasaun ne’ebe iha hanesan esforsu hodi termina fronteira maritima, tanba negosiasaun fronteira la fasil.

Vise Prezidente Komisaun A PN Arão Noe de Jesus, sublinha mos katak,  negosiasaun fronteira hahu husi Oecusse, tanba iha Oecusse fronteira rai maran seidauk konklui iha pontu rua hanesan Naktuka ho Pasabe.

“Ita koalia negosiasaun fronteira tasi tenki mai husi parte ida ne’e mak iha Oecusse nune’e ita bele la’o to’o iha Tutuala tan ne’e hau konkorda,” dehan deputado Arão.

Deputado bankada CNRT ne’e sublinha tan katak, Oecusse hanesan pontu inisial hodi hahu halo negosiasaun, tanba fronteira Terestre seidauk  termina, maibe negosiasaun ne’e lafasil nune’e sei lori tempu. mia

Jornal Nacional

FAKTURA TT BARAK DUPLA


Vise Prezidenti Komisaun A Parlamentu Nasional (PN) Arão Noe de Jeus, hateten katak, nota dividas Timnor Telecom (TT) nian ba Estadu barak dupla.

“Tuir informasaun ikus ne’ebe hau rona katak, relatorio ne’ebe mak aprezenta husi TT katak, dividas sira ne’e balu repetitivu katak balu selu tiha mais nafatin tau iha faktura ka nota,” hateten deputado Arão Noe ba Jornalista sira iha uma fukun PN, Sesta (24/06/2016).

Reprezentante povu ne’e haktuir katak, kuandu selu dividas ida, tenke iha faktus, ne’ebe Timor Telecom mak tenke identifika nune’e ne’ebe dehan $ 9 milhoens resin ne’e los ka lae? Tanba atu los ne’e depende ba ninia faktura ne’ebe ujus.

Tanba ne’e maka Governu sei duvida, neebe oras ne’e dadauk Governu forma komisaun ida husi ministeriu Finansas hodi halo avaliasaun ba faktura sira ne’ebe mak aprejenta husi TT katak los duni ka lae, mais tuir dadus katak buat ne’ebe mak selu ona, mas repetetivu.

“Governu la’os atu la selu, to’o loron ida sei selu, mais selu buat ne’e maka Governu uja duni, labele selu dokumentu ne’ebe dupla, tanba Governu tenke iha responsabiliza ba Orsamentu Estado nian ne’e ba povu, tanba ne’e maka tenke selu buat ne’e merese selu duni, mais labele selu tuir buat ne’ebe mak ema hakarak,” afirma Arão Noe.

Nia dehan tan, dividas ne’ebe mak TT kuandu aprejenta ba Governu sempre ho montante boot, tanba ne’e tuir deputado Arão Noe katak, ida ne’e maka sai problema, tanba ne’e maka husu ba Governu kria sistema ida oinsa para bele kontrola uju telefone, tanba sira uja livre depois mak konta deit, ne’ebe kuandu ikus jai dividas ho montante boot inpaktu ba orsmentu.

Tuir deputado katak, kuandu iha dividas ona tenke selu, ne’e dever Estado nian, se lae kompanhia bele hodi ba tribunal. mia

Jornal Nacional

MANUEL TILMAN: TURISMU KONTINUA MARKA PASU


Eis Deputadu bankada Partidu KOTA, iha asembleia konstituente to’o Parlamentu terseiru lejislatura, Manuel Tilman hateten katak, tinan hira ona área turismu nian la’o marka pasu de’it iha fatin, tanba FRETILIN ho CNRT kong kali kong.

“FRETILIN ho CNRT kong kali kong ne’e mak Governu ne’e la la’o, turismu ne’e la la’o”, hateten Manuel Tilman ba jornalista sira iha nia kna’ar fatin Hotel Beach Garden Dili horseik.

Manuel Tilman afirma katak, Ministru Turismu Kalbuadi Lay nia programa ne’e, lahatene atu tau turista ne’e husi China ka África, mak hodi halo turismu ne’e sai hanesan ne’e.

Tanba tuir Manuel Tilman katak, atu la’o di’ak ne’e, buat hot-hotu tenki iha definisaun, tanba definisaun turismu ne’e, kapítulu espesial ida iha lei ida ne’ebé aprova tiha ona iha planu estratéjiku ne’e.

Tilman hatutan, turismu atu la’o ka la la’o ne’e, eis Primeiru Ministru, Kay Rala Xanana Gusmão mak hili Francisco Kalbuadi Lay ba Ministru Turismu.

Eis deputadu husi partidu KOTA ne’e afirma, turismu ne’e, tenki defini uluk tiha lai iha polítika jeral ida ne’ebé mak planu estratéjika hateten ona, depois mak foin dezenvolve liu husi polítika sektorial.

Nia haktuir, uluk Xanana Gusmão atu tau eskola turismu nian iha Lospalos, no atu harii portu peskas nian iha Manatuto i eskola téknika naval atu halo formasaun ba peskador sira, depois hatutan fali ho reparasaun naval iha Suai.

“Buat sira ne’e hotu, Xanana Gusmão planu metin ona, maibé ema sira ne’ebé mak atu hala’o ne’e failla”, Manuel Tilman esklarese.

Nia hatutan, definisaun turismu ne’e, tenki kahur hanesan Xanana Gusmão nia planu ne’eduni, foho ho tasi.cos

Jornal Nacional

ATU ASEGURA PAIZAJEN DÍLI, KOMUNIDADE TENKI KUIDADU JARDIN


Administrsaun munisípiu Díli (AMD) husu komunidade hotu ne’ebé hela iha kapital Díli atu asegura jardin sira ne’ebé maka Governu estabelese ona, tanbá ho komunidade ninia kontribuisaun maka bele kuida naran di’ak no paizajen Díli ba nasaun seluk.

“Ha’u hanoin jardin sira ne’e Estadu investe osan hodi dezenvolve iha Díli laran, ne’ebé ita husi munisípiu Díli no autoridade munisípiu Díli ninian ne’e sempre husu nafatin ba komunidade sira iha Díli, sé Díli ne’e ita hotu ninian inan-aman no joventude mai ita hotu hadomi no istima ita nia sidade hanesan sidade ida ne’ebé maka sai hanesan naroman ba Timor-Leste (TL) iha mundu seluk nia matan,” Adjuntu AMD, Jeca Smith ba Jornalista sira iha ninia knaar fatin Matadouru-Díli, Sesta (24/06/2016).

Nia apela katak, nune’e komunidade hotu-hotu tenki halo limpeza no kuida infraestrutura ne’ebé maka monta iha area jardin ninian, i kondisaun ne’ebé estabelese iha ne’ebá ne’e tenki kuidadu no labele estraga.

“Tanbá ita hare’e katak jardin hirak ne’e dalaruma labarik sira uja fali ba fatin tebe bola ninian, ida ne’e signifika ita maluk sira ne’ebé maka hela besik jardin sira ne’e la hatene halo adaptasaun ba kondisaun ne’ebé maka ita nia Gvernu estabelese tiha ona,” dehan Adjuntu AMD.

Nia esklarese katak, nuudar Timoroan tenki senti katak jardin hotu-hotu iha teritoriu TL ne’e Timoroan ninian, liu-liu tenki tau Díli ne’e iha ida-idak ninian fuan katak Díli ne’e kapital nasaun ninian, nune’e hotu-hotu tenki hadomi, kuidadu no tenki istima para ema husi nasaun seluk bele hare’e katak Timoroan hadomi duni ninia ambiente no iha seriedade kuida Díli.

“Tanbá ha’u hanoin ita bo’ot sira hatene depois de orsamentu 2016 Ministeriu Turizmu Arte no Kultura (MTAK) entrega hotu jardin iha Díli laran mai hotu munisípiu Díli ninia responsabilidade, maibé sira entrega de’it fizika, sira entrega infraestrutura bazika hanesan jardin sira ne’e maibé rekursu seluk hanesan pesoal traballu no finanseiru sira la entrega, tanbá ne’e maka ami tenki asumi responsabilidade atu asegura hijiene,” tenik Jeca Smith.

Nia haktuir, nune’e durante ne’e AMD so resposabiliza halo limpeza de’it liu husi Pesoal Hamoos Esgotu (PHE) suku ninian hodi responde limpeza hijiene ba jardin iha kapital Díli ninian.

“Konaba preparasaun manutensaun no kondisoens infraestrutura bazika ne’e munisípiu Díli foin halo levantamentu ba Governu atu responde jardin hotu-hotu iha kapital Díli ninian, hanesan projetu manutensaun ninian karik saida-saida maka presija, ne’ebé ami nia enjiñeiru ba foti ona levantamentu dadus, depois hein de’it halo planu para hare’e to’ok osan para bele tau hodi halo manutensaun,” hateten Adjuntu AMD. ves

Jornal Nacional

ESTUDANTE TENKI ESTUDA MAKAS


Reitor  interino  Universidade  de  Dili  (UNDIL)  Andre  da  Costa  Belo “L4” husu  estudante  atu fo ulun hodi aprende, tamba  estuda  laos  hateke  los  de’it  ba  livru, maibé  tenki  debate  halo públiku, analiza  no  kritika  hodi  defende  riku  soi  Timor  nian  iha  futuru.

“Hau  husu  ba  estudante  UNDIL  sira  tenki  fó  ulun  hodi  aprende,tamba  ita  estuda  laos  hateke   los  de’it  ba  livru,maibé  debate  públiku  sira  hanesan  mak  ita  aprende  buat  barak,”husu Reitor UNDIL,  Andre  da  Costa  Belo  alias  “L4” ba estudantes iha  kampus  UNDIL  Maskarinhas  Dili, Sesta  (24/6).

Nia kontinua, nudar ema akademiku tenki  iha  koñesementu  kona-bá  riku  soi  Timor  Leste  ninia, tamba  uluk  luta  nain  sira  funu  ba  rai  doben  ida  ne’e  no  mós  funu  ba  riku  soi  nasaun  ne’e  nian.

Aliende  tenki  tau  iha  ulun  kona-bá  programa  no  planu  Governu  nian  hodi  kurize  ba  buat  balun  ne’ebé  diak  hodi  ba  oin  no  mós  balun  ne’ebé  mak   la  la’o  tenki  kritíka.

Nia esplika, Timor  oan  tenki  esforsu  ho  konsiensia  katak, rai  doben  Timor  ne’e  hanesan  be  ida  karik  labele  fakar no  mós  labarik  ida  karik  tenki  kuidadu  didiak, tamba  Timor  ukun  an  hari’i  ho  ran  no  ruin  nia  leten.

 “Tamba  ne’e  hau  hatete  bebeik  ba  estudante  UNDIL  sira  katak, hau  ema  katuas  ona, hau  nia  vida  mak  ba  funu laos  hau  nia  vida  ne’e  iha  edukasaun, maibé  hau  hakarak  mós  tama  edukasaun  atu  hau  mós  aprende  oituan, maske  hau  nia  idade  bele  katuas  maibé  hau  tenki  aprende,”nia  realsa.

Iha  fatin  hanesan  Ministru  Petroleo  e  Rekursu  Minerais  Alfredo  Pires sekunda, tekniku  ministeriu  petroleo  no  rekursu minerais  marka  prezensa  iha  UNDIL  atu  fó  informasaun  no  konesementu  kona-bá  rekursu  naturais  nian.

Ministru  Petroleo  e  Rekursu  Minerais  Alfredo  Pires, esplika  mini  debate  públiku  nivel  akademia  ne’e  ho  nia  topiku  potensialidade  rekursu  naturais  Timor  Leste  no  distribuisaun  rendementu  ba  sustentabilidade  fiskal.

Tantu debate ne’e, Ministeriu  Petroleo  e  Rekursu  Minerais  hala’o  tiha  ona  iha  Universidade  Nasional  Timor  Lorosa’e  (UNTL), Dili  Institute of Technology (DIT) no  Universidade  de  Dili  (UNDIL).Tos

Jornal Nacional