domingo, 12 de agosto de 2018

PR prontu partisipa reuniaun Asembleia Jeral ONU


Ministru Negosiu Estranjeiru no Kooperasaun (MNEK), Dionísio Babo Soares, hatete,  Prezidenti Repúblika (PR), Francisco Guterres ‘Lú Olo’ prontu atu aranka ba Estadu Unidu Amerika  (EUA)  iha loron 20, fulan   Setembru, tinan ne’e, hodi partisipa reuniaun asembleia jeral ONU iha  Nova Iorque.

“Ami informa ba Prezidenti konsulta mos liu liu preparasaun Prezidenti Repúblika nian, atu bele partisipa iha reuniaun asembelia jeral Nasoens  Unidas nian  ba dala  73, iha Nova Iorque, ne’ebé hala’o iha fulan Setembru, tinan ne’e entre dia 24 to’o 27,” dehan Dionísio Babo Soares ba jornalista sira Sesta  (10/08/2018) iha Palasiu  Prezidensial Nicolau Lobato, Bairo Pite, Dili.

Nia afirma katak,  hanesan ema hotu hatene, loron  27, Fulan Setembru, tinana ne’e, nu’udar Timor Leste nia loron adere  formalmente ba Nasoens Unidas, tamba ne’e nia hasoru  Prezidenti hodi fo relatóriu preparasaun ne’ebé mak Ministériu Negosiu Estranjeiru  halo hamutuk ekipa divizaun asuntu internasional Prezidenti Repúblika nian,  kona-ba preparative ninian.

“Ha’u hatene katak ita nu’udar País ida tenki tau importansia tebes, hanesan País ida ne’ebé atu reprezenta ita-nia País  iha nivel internasional, la’os iha vizibilidade deit, maibe  hanesan membru ativu ida Nasoens Unidas nian , ba kontribuisaun paz no estabilidade mundu nian,” dehan Dionísio babo.

Nia hatutan, husi enkontru  ho Prezidenti Repúblika konaba preprasavizita ba vizita ba EUA hodi partisipa asembleia jeral ONU prezidenti hatan katak, nia preparadu no prontu atu reprezenta nasaun Timor Leste iha Nasoens Unidas.

“Ita hatene muito bem katak ita-nia situasaun ne’ebé akontese problema iha ita-nia rai problema internu  ita nian ne’e, hanesan Ministru Negosiu Estranjeiru  ha’u epsera katak, ne’e la impede partisipasuan Prezidenti Repúblika nian iha Nova Iorque, para la’os ba deit  reprezenta nasaun, maibe ba reprezenta mos nasaun ida ne’ebé ema mundu  hanoin no haree hanesan nasaun ida ne’ebé iha susesu atu bele kontribui ba dezenvolvimentu paz no estabilidade mundu nian,” esklarese Dionísio. Oly

GMN TV | Grupo Média Nacional

Veteranu RAEOA husu PM Taur hapara urjenti Alkatiri husi Oe-cusse


Antigu kuadru rejistensia, no  veteranu libertasaun nasional, Rejiaun Administrativa Espesial Oe-cusse Ambeno (RAEOA), husu ba Primeiru Ministru (PM), Taur Matan Ruak, atu hapara Prezidenti Autoridade Oe-cusse, Mari Alkatiri ho nia estrutura tomak husi Oe-cusse urjenti, tanba durante Alkatiri nia prezensa tinan hira ona iha Oe-cusse, halo povu atoni tristi no sai vítima ba nia desizaun sira hotu.

Veteranu Oe-cusse mós ezije ba Primeiru Ministru Taur Matan Ruak atu halo investigasaun ba Sekretáriu Rejional Terras no Propriadade Ordenamentu Teritóriu OE-cusse, Pedro Xavier de Sousa, kona ba plantasaun no komunidade, ba indemnizasaun komunidade afetadu husi projetu ZEESM Oe-cusse.

Ami  abaixu asinadu nu’udar antigu kuadru  rezistensia no veteranu libertasaun nasional, no mós responsavel ba kaixa klandestina, husu ba Primeiru Ministru atu hapara imediatamente funsaun sira ne’ebé Mari Bin Amude Alkatiri okupa iha Rejiaun Administrativa Espesial Oe-cusse Ambeno (RAEOA), no Zona Espesial Ekonomia Sosial Merkadu (ZESSM), hodi loke dalan ba auditoria ida independente, justu no kredível. Husu mós auditoria ida husi instituisaun internasional ruma, embora ho kustu bo’ot hodi investiga iregularidade ne’ebé povu Oe-cusse hasoru iha nia rain rasik,” katak veteran Antoninho da Cunha ba jornlista liu husi konferensia Imprensa ne’ebé hala’o iha Suku Costa, RAEOA, Kinta (09/08).

Veteranu Oe-cusse sira husu atu halo auditoria ba ZEESM Oe-cusse, tanba formasaun autoridade RAEOA, kompostu husi  Sekretáriu Rejional nain 7, ne’ebé maioria husi partidu FRETILIN, no nain ida husi partidu CNRT, maske CNRT mak partidu Governamental.

Veteranu sira ne’e dehan, durante Alkatiri nia prezensa iha Oe-cusse, hapara kargu diresaun no xefia sira, maske sira-nia mandatu seidauk hotu. Alende ne’e, falta konsiderasaun ba despaixu no termu posse husi Prezidenti Komisaun Funsaun Públika, nomeia fali ema foun hodi priense kargu sira ne’e, tan de’it tau interese partidu nian aas liu interese nasaun no povu.

Prezidenti Autoridade RAEOA no ZEESM, durante nia mandatu, seidauk kria lei orgánika atu implementa lei númeru 3/2014, maibé Mari Alkatiri uza nia poder hodi orienta no fó instrusaun ba nia estrutura tomak iha RAEOA tuir nia hakarak.

“Suspende pagamentu pensaun ba veteranu 156, ne’ebé liu ona prosesu verifikasaun, no hetan ona aprovasaun husi Komisaun Omenajen, bazeia ba lei númeru 3/2006, 12 Abril. Halo transferensia ba funsionáriu públiku, tanba odio no vingansa, tanba veteranu sira iha Oe-cusse asina karta protesta ida antes,”dehan Antoninho.

Nia haktuir, halo rekrutamentu ba funsionáriu kontratadu iha RAEOA la tuir lei númeru 8/2004, kona ba estatutu funsaun públika. Forma konsellu konsultivu husi partidu FRETILIN de’it, implementasaun dekretu lei númeru 25/2016 ba kargu diresaun no Xefi sira la tuir prosediamentu, tanba involve ema ne’ebé la’os funsionáriu públiku.

“Ami husu ba Primeiru Ministru, atu hapara prosesu rekrutamentu foun ba funsionáriu kontradu iha instituisaun SAS, Edukasaun, Portu Marítima, Aeroportu, no instituisaun seluk ne’ebé iha RAEOA hahú iha loron 1/08/2018, tanba objetivu husi rekrutamentu ida ne’e hodi reforsa propaganda polítika partidu FRETILIN nian, tanba sira fiar katak, sei iha tan segundu eleisaun antesipada iha tinan ne’e,”dehan Antoninho.

Veteranu Oe-cusse sira mós husu ba PM Taur Matan Ruak atu investiga diretor sira ne’ebé hamutuk halo koru iha Oe-cusse hanesan trio MaLeoBa (Mari, Leonia Bano), hodi hanehan nia konteranus Atoni iha sira-nia rain rasik.

“Ami mós husu ba Primeiru Ministru atu investiga Pedro Xavier de Sousa, Sekretáriu Rejional Terras no Propriadade no Ordenamentu Teritóriu, kona ba indemnizasaun ba rai, plantasaun no uma komunidade, tanba hetan afetasaun husi projetu ZEESM,” dehan Antoninho.

Bainhira jornalista sira tenta atu konfirma ho Prezidenti RAEOA, Mari Alkatiri, nia Sekretária hateten katak, dadauk ne’e Mari Alkatiri,  laiha tempu atu hasoru jornalista hodi fó resposta, tanba okupadu ho servisu, maibé Alkatiri sei responde ida ne’e liu husi komunikadu ida ba media hotu. Cos

GMN TV | Grupo Média Nacional

Diskute OJE Tenke Iha Lei Orgániku Governu


DILI, (TATOLI) – Premiadu Nobel ba Pás, José Ramos Horta, hatete Lei Orgánika Governu oras ne’e iha Prezidente Repúblika nia liman ho esperansa bele promulga molok diskusaun ba Orsamentu Jerál Estadu (OJE) 2018.

Horta hato’o asuntu ne’e ba jornalista sira iha Palásiu Prezidente Nicolau Lobato, Bairru Pité, kinta (9/8), hafoin rona Prezidente Repúblika, Francisco Guterres Lú Olo, nia opiniaun kona-ba impase polítika rai-laran.

Tuir eis Prezidente-Repúblika ne’e atu hahú debate kona-ba OJE, tenke iha Lei Orgánika Governu, tanba lei ne’e maka bele defini kna’ar kada ministru ne’ebé responsabiliza ba ministériu sira iha atuál Governu.

Nia hatutan diálogu entre Xefe-Estadu no Xefe-Governu kontinua la’o para hetan solusaun ba problema balun ne’ebé maka pendente, maibé nia lakohi komenta liu-tan, tanba ne’e kna’ar hosi Prezidente no Primeiru-Ministru.

“Ha’u bele iha opiniaun ruma oinsá maka atu rezolve problema ne’ebé maka pendente (lista kandidatu membru Governu) para bele hetan dalan. Maibé, ha’u haree Primeiru-Ministru halo hela esforsu no la kle’ur tan sei hetan solusaun”, Horta tenik.

Kona-ba kandidatu membru Governu, Kay-Rala Xanana Gusmão, ne’ebé rezigna hosi kandidatura, Horta hatán seidauk enkontru direta ho Xanana Gusmão maibé buat ne’ebé nia rona maka Xanana hakarak kaer asuntu fronteira terreste, marítima, greater sunrise, no dezenvolvimentu kosta súl.

“Se ida ne’e maka Xanana hakarak halo, ha’u hanoin ne’e esensiál tebes, tanba futuru rai ida ne’e atu la’o ba oin tenke rezolve greater sunrise, fronteira sira no dezenvolvimentu kosta súl”, eis Primeiru-Ministru haklaken.

Jornalista: Xisto Freitas | Editora: Rita Almeida

Imajen: Premiadu Nobel ba Pás, José Ramos Horta

Número de mortos do sismo na ilha indonésia de Lombok aumenta para 387


Jacarta, 11 ago (Lusa) - O número de mortos do sismo de domingo em Lombok, no sul da Indonésia, aumentou para 387, divulgaram as autoridades, que alertaram para a falta de comida e medicamentos para os milhares de pessoas desalojadas.

Dezenas de milhares de casas, mesquitas e empresas ficaram destruídas no sismo de magnitude 6,9 que teve o seu epicentro no norte da ilha de Lombok.

"Prevemos que o número de mortos aumente porque ainda há muitas vítimas soterradas nos escombros. Por outro lado, há pessoas que não estão registadas", afirmou o porta-voz da agência nacional de gestão de desastres, Sutopo Nugroho.

O terramoto destruiu, pelo menos, 67.875 casas, 468 colégios, seis pontes, 15 mesquitas e 13 centros de saúde.

O número de pessoas obrigadas a fugir das suas casas rondou os 387 mil e estima-se que haja mais de 13 mil feridos, segundo o porta-voz.

A maior parte das estradas no norte de Lombak está destruída, sendo essa a principal dificuldade das autoridades que tentam distribuir comida e medicamentos à população afetada.

Muitos moradores deixaram as habitações para se abrigarem em tendas ou abrigos temporários, sob o calor tropical que assola o arquipélago do Sudeste Asiático no verão.

O secretário-geral da ONU, António Guterres, ofereceu a ajuda daquela organização ao país situado no chamado "Anel de Fogo do Pacífico", zona de grande atividade sísmica e vulcânica que regista cerca de sete mil terramotos por ano, na maioria moderados.

Os sismos são classificados segundo a sua magnitude como micro (menos de 2,0), muito pequeno (2,0-2,9), pequeno (3,0-3,9), ligeiro (4,0-4,9), moderado (5,0-5,9), forte (6,0-6,9), grande (7,0-7,9), importante (8,0-8,9), excecional (9,0-9,9) e extremo (superior a 10).

CC // VM