terça-feira, 26 de setembro de 2017

PLP “Prostesta” Tama Lista Governu, Fidelis: Lareprezenta Partidu

DILI — Bankada Partidu Libertasaun Popular (PLP), konsidera politika Partidu ezekutivu bolu kuadru PLP tama iha VII governu lalos, tanba la hetan autorizasaun husi partidu.

Tuir XefeBankada PLP iha Parlamentu Nasional, Fidelis Magalhaes orientasaun husi partidu PLP nian, klaru laiha autorizasaun ema ida ba em nome partidu hodi junta  iha orgaun ezekutivu. Partidu PLP nia orientasaun klaru, tanba nee PLP sei laorienta nia ema atu ba inklui iha governu, tanba desizaun mak opozisaun.

“Se partidu ida iha ezekutivu konvida membru husi partidu seluk, ba individu nee lalos, se atu konvida tenke komunika ho lider partidu. Tanba atu atinji objetivu nasional, atu asegura povu nia interese, ita mos tenke define lo-los politika partidu nian, tanba partidu nee hanesan makina lori ita atinji interese nasional,” dehan Fidelis ba Jornalista Segunda (25/09/2017) iha PN.

Nia hatutan PLP sai hanesan opozisaun atu ba halao fiskalizasaun ba programa governu nian, laos atu ba hamutuk fali ho governu. Implementa partidu ezekutivu nia programa, nee lalos. PLP laautorizania ema atu hola parte iha ezekutivu. Maske iha figura PLP balu tama iha lista VII governu nee  la em nome partidu,  nian, tanba politiku partidu nian  so prezidente partidu mak define, iha nia bankada ezekuta politiku partidu nian, ba interese nasional no interese estadu.

Kankru Susun Númeru As Iha TL

DILI, (TATOLI) – Xefe Departamentu Sirurjiaun Ospitál Nasionál Guido Valadares (ONGV), Alito Soares informa, iha Timor-Leste (TL), feto barak liu aprezenta moras kankru susun hosi tinan ida ba tinan seluk ho númeru ne’ebé avansadu tebes.

“Dadus hosi 2015 moras kankru besik porsentu 50 resin, 2016 sa’e tan ba porsentu 60 resin no 2017 sa’e liu tan ba porsentu 90 resin signifika moras kankru susun aumenta nafatin,” Alito Soares ba jornalista sira hafoin workshop kona-ba hadi’a koñesimentu no detensaun sedu ba moras kankru susun iha TL, iha Ospitál Bidau, Tersa (26/9).

Nia husu atu ba públiku bainhira iha ona sintoma imediatu halo konsulta hodi halo tratamentu lalais tanba moras fó perigu ba vida.

Enkuantu, Profesór Christobel Saunders, espesialista RACS ba kankru susun husi Universidade Osidentál Austrália dehan, programa edukasaun moras kankru susun iha TL inklui detensaun sedu, servisu diagnóstika, tratamentu no kuidadu paliativu dala barak limitadu eh la iha maibé importante mak grupu HALIKU iha inisiativa voluntáriu atu implementa kona-ba edukasaun kankru susun.

GMN TV - Jornal Nacional


GMN TV | 27:54

Estrutura VII Governu Aumenta, CNRT Apoiu

DILI - Pose segundu faze ba VII governu konstitusional la kleur tan sei realiza. Numeru membru governu neebe inisiu 30 deit, posibilidade aumenta, tanba sei envolve individu balu husi independente no partidu politiku.

Tuir Xefe Bankada Fretilin Francisco Miranda Branco Xefi Bankada Fretilin hatete, VII governu sei kompleta ho pose segundu ronde, maibe bele iha aumenta membru governu liu husi 30.

“Pose ba segundu ronde nee sei ba kompleta hotu kedas fatin neebe mak mamuk. Maibe ami mos hanoin karik sei iha tendensia aumenta  tan, tuir los  30 deit, maibe bele  aumenta tanba koligasaun no mos sei iha inkluzaun,” katak Branco ba STL Segunda (25/09/2017) iha PN.

Lista governu atu halao pose ba segundu ronde tuir Branco sei aprezenta ba iha Prezidente Republika, depois simu tiha lista, dekreta depois marka loron pose.

“Neebe kona ba loron pose nia parte ladun hatene PR mak bele hatene, pose nee atu monu iha sa loron nee kompetensia PR nian,” Branco akresenta dokumentus legal ba paktu koligasaun entre partidu Fretilin ho Partidu PD, iha tiha ona, asina iha dia 11 Setembru liu ba.Paktu koligasaun ou dokumentus legal neebe Fretilin ho PD asina nee iha CCF (Comite Central Fretilin), iha momentu asina ne iha loron istoriku neebe ASDT nakfila aan ba Fretilin.

Branco informa, iha loron asina paktu koligasaun nee media sira moshatene neebe halao iha dia 11 fulan setembnru 2017 nee. Iha loron istoriku nee mos hodi asina paktu koligasaun ou dokumentu legal ba koligasaun nee rasik.

Tempu Badak VII GK Aprezenta Programa Ba PN

DILI - Ministeiru Idak-Idak halo aprezentasaun ba sira nia programa, iha Reniaun Kordenasaun servisu du governu, hafoin nee iha tempu badak sei lori ba aprezenta iha Parlamentu Nasional.

Prezidente Konsellu Ministru Adriano do Nascimento hateten, reniaun ohin koalia konaba programa Governu, Ministeiru idak-idak halo aprezentasaun ba nia programa, depois halo diskusaun apresiasaun.

Ohin nee halo deit aprezentasaun ida neebe Ministeiru idak-idak halo apresiasaun, depois iha tempu badak mos sei forma ekipa ida hodi halo harmonizasaun, hodi nunee bele finaliza ida nee maka ita hare para bele lori ba Parlamentu,” dehan Adriano ba jornalista sira, iha Palasiu Nobre Lahane, Dili, Tersa (26/09/2017).

Nia dehan, Konaba lista naran VII Governu Konstitusional neebe atu lori ba aprezenta iha Prezidente RDTL, Nee kompetensia Primeiru Ministru, maibe atu informa deit katak iha tempu badak iha semana ida nee nia laran sei halo tomada de pose ba membru Governu, hodi kompleta estrutura VII Governu Konstitusional.

Eis Vise Prezidente Parlamentu Nasional iha terseira lejislatura nee hateten, Lahalo apresiasaun ba programa VII Governu Konstitusional, maibe prinsipiu Governu ida nee maka mai atu hare fila fali programa no aktividades hirak neebe lao diak fo kontinuasaun.

Iha fatin hanesan Ministru ESTATAL Valentim Ximenes hateten Ministeiru sira hotu aprezenta programa, husi Ministeiru ESTATAL aprezenta nia programa no programa nia fukun ida deit reforma politiku administrasaun publika enjeral. 

Carme Ximenes-Maria Lay | Suara Timor Lorosae

Horta Simu Pedidu SekJer ONU sai Grupu Altu Nivel

DILI, (TATOLI) – Premiadu Nobel Dame nian, José Ramos Horta hateten simu ona pedidu Sekretáriu Jerál Organizasaun Nasoens Unida (ONU),  António Guterres  hodi sai grupu altu nivel ba mediasaun iha ONU durante ninia mandatu.

ʺFoin dadauk Sekretáriu Jerál ONU konvida ha’u atu hola parte grupu ida altu nivel ba mediasaun durante tinan ruaʺ, informa Horta ba jornalista sira iha Palásiu Nobre Lahane, ohin.

Alende ne’e, eis ministru negosiu estranjeiru no kooperasaun ne’e simu mós pedidu husi Prezidente Asembleia ONU hodi sai konselleiru durante tinan ida. “Ha’u simu todan rua iha Nova Iorkeʺ, akresenta.

Nia esplika, kna’ar ne’ebé sei halo maka oinsá atu fó  akonsellamentu ba Sekretáriu Jerál ONU  hodi rezolve probema boot ruma bainhira mosu iha mundu.

Tanba ne’e, Horta dehan sei la impede servisu nu’udar ministru iha governu da-hituk hodi fó prioridade ba Timor-Leste.

ʺSe Sekretáriu Jerál bolu ha’u atu halo servisu ida boot iha rai ruma, ha’u sei hanoin lai no sei husu ba Primeiru Ministruʺ, hatete.

Nia esklarese sei servisu ho voluntáriu ba kna’ar rua ne’e.

Jornalista: Agapito dos Santos | Editora: Rita Almeida

Foto: Ministru Konsellu ba Seguransa Nasionál, José Ramos Horta informa ninia vizita servisu ba Nova Iorke ba Primeiru Ministru, Marí Alkatiri iha Palásiu Nobre Lahane. Foto GPM

KI Identifika Mídia TL Viola Prinsípiu Jornalizmu

DILI, (TATOLI) – Rezultadu análize no monitorizasaun Konsellu Imprensa (KI) fó sai katak mídia sira iha Timor-Leste (TL) kuaze komete infrasaun hodi viola prinsípiu universál jornalizmu nian hanesan fonte únika ba notísia ida nomos la kobre fonte rua hotu (cover both sites).

“Presiza iha espasu iguál ba parte hotu-hotu ne’ebé sai objetu ba produtu jornalístiku kanál sira nian atu kumpri prinsípiu universál jornalístiku cover both side”, rekomenda Diretór Departamentu Dezenvolvimentu no Análize Mídia (DDAM) KI, Alberico da Costa Junior ba mídia sira iha Fundasaun Oriente, ohin.

KI mós rekomenda ba órgaun komunikasaun sosiál sira katak presiza iha konsellu redasaun ida ne’ebé forte no indepéndente husi influénsia hotu-hotu iha kada kanál mídia atu garante lia-loos no públiku ninia direitu ba informasaun.

Presiza iha formasaun kontinua kona-ba étika jornalístika no lei komunikasaun sosiál ba jornalista timoroan sira nune’e bele evita konsekuénsia no risku legál sira iha futuru.

Nune’e mós, kanál mídia ka jornalista sira presiza estabelese “Editór Club” ida atu asegura no garante kualidade produtu jornalístiku ne’ebé kanál mídia sira tranzmite ka públika.

Kooperasaun RDTL-RI: Tenke Rekoñese Krime Ne’ebé Militar Indonezia

Fundasaun Mahein (FM), 25 Setembru 2017

Kooperasaun RDTL-RI:  Tenke Rekoñese Krime Ne’ebé Militar Indonezia Involve Durante Invasaun

Saida mak sei kontinua husi estadu Indonezia tuir mai hafoin delegasaun militar Indonezia no ulun boot militar Indonezia ka Tentara Nasional Indonesia-TNI, Jeneral Gatot Nurmantyo mai Dili atu haree rate “Taman Makam Pahlawan” ne’ebé semana rua liu ba membru TNI sira halo reabilitasaun?

Dekade ida resin Timor-Leste ukun an hafoin Estadus Unidus fó opsaun hodi hakotu tiha luta okupasaun Indonezia nian. Nasaun ne’ebé hamrik harii husi ran no ruin. Estadu Timor-Leste priense ukun an ida ne’e hodi loke espasu ba kooperasaun iha aspeitu oin-oin iha nivel internasional, rejional nomos bilateral ho estadu Indonezia iha relasaun ne’ebé diak iha aspeitu polítika, ekonomia, kultura, seguransa, defeza militar nst.

Timor-Leste ho Indonezia iha istoria moruk iha tempu resistensia nian. Povu Timor-Leste no militar Indonezia sai tiha inimigu forte iha tempu ne’ebá, tamba hahalok agresaun militar, intimidasaun tortura at hasoru sidadaun inosente sira, depois rekopera fila fali wainhira Timor-Leste deside nia ukun rasik an. Hodi kooperasaun ne’ebé establese entre nasaun rua hamosu amizade ida ne’ebé forte entre povu Timor-Leste ho Povu Indonezia, polítiku sira no mos militar. Nune’e prejensa militar Indonesia - TNI mai halo reabilitasasaun ba rate “Taman Makam Pahlawan” atu fortifika lasu amizade ne’ebé mak iha. Ida ne’e sinal diak iha espasu husi relasaun amizade verdade no rekonsialisaun ne’ebé estado rua promove daudaun no sai tiha ona exemplu ba rezolusaun konflitu iha rejiaun no mundu.

‘Mandate’ Husu PN Ezije Asuwa’in Sira Nia Rate Ba Indonézia

DILI, (TATOLI) - Deputadu Parlamentu Nasionál David Dias Ximenes “Mandate” husu ba Prezidente Parlamentu Nasionál, Aniceto Guterres, atu husu ba autoridade militár Indonézia hodi hatudu rate Timoroan sira nia ne’ebé mate iha tempu okupasaun Indonézia nian hodi nune’e iha klareza ba família sira.

“Ami hakne’ak, ami harohan, ami husu, ba Prezidente Parlamentu Nasionál hodi husu ba autoridade militár Indonézia sira, ita nia mate sira ne’ebé sira lori lakon iha ne’ebé ona, enkuantu ita fó fatin ba sira atu hadi’a sira nia semitériu iha Dili no Baukau,”  David Dias Ximenes levanta kestaun ne’e iha uma fukun, ohin, Segunda (25/09).

Nia dehan, Timor oan sira hanesan saudozu Nikolau Lobato, Antonio Carverinho, Aisha Basarewa no sel-seluk tan. Estadu Indonézia tenke hatudu nia rate tan oras ne’e Timor oan sira lahatene nia asuwa’in sira nia hakoi fatin.

“Tenke husu tanba autór hanesan jenerál barak mak sei moris hela iha Indonézia,” Mandate ezije.

Hodi hatutan, governu Indonézia nian tenke hatudu rate asuwa’in Timor oan sira ne’ebé mate hosi tinan 1975, 1980, 1983, 1992 no seluk tan, tanba Timor rasik oferese ona oportunidade hodi estadu Indonézia hadi’a sira nia semitériu iha Dili no Baukau.

Deputadu Nain 21 Lidera Komisaun Espesializada PN

DILI (TATOLI) –Demokratikamente liuhosi eleisaun iha nivel bankada, Deputadu Parlamentu Nasionál hili ona lider komisaun espesializada hamutuk ema Nain 21 kompostu hosi Prezidente, Vice Prezidente no Sekretáriu Komisaun A trata asuntu konstitusionalizmu, justisa, administrasaun públika, podér lokál, anti korrupsaun no étika lidera husi Prezidente: Carmelita Caetano Moniz (CNRT), Vise Prezidente: Signi Chandrawati Verdial (PLP) no Sekretária: Virgínia Ana Belo (CNRT).

Komisaun B trata asuntu negósiu estranjeiru, defeza no seguransa nasionál lidera husi, Prezidente: Fidelis Magalhães (PLP), Vise Prezidente: Luis Roberto (KHUNTO) no Sekretária: Lídia Norberta (FRETILIN).

Komisaun C trata asuntu finansas públika lidera husi Prezidente: Maria Angélica (FRETILIN), Vise Prezidente: Maria Fernanda Lay (CNRT) no Sekretária: Nurima Santos Alkatiri (FRETILIN).

Governu Planeia Konstrui Edifísiu Foun STAE

DILI, (TATOLI) – Governu liuhosi Ministériu Administrasaun Estatál (MAE) hanoin ona atu harii edifísiu foun Sekretariadu Tékniku Administrasaun Eleitorál (STAE) ne’ebé sei integra iha Komisaun Nasionál Eleisaun (sigla-portugés CNE).

“Ha’u mós iha ambisaun ida atu konstrui duni edifísiu foun STAE, ha’u rasik sei lori hanoin ne’e ba Konsellu Ministru, fatin harii ne’e la’os iha fatin antigu ne’e maibé tenke integra  ba iha CNE nia sorin”, afirma Ministru MAE, Valentim Ximenes iha Kaikoli hafoin vizita dahuluk ba STAE, segunda (25/9).

Atu iha komunikasaun di’ak entre CNE ho STAE, edifísiu foun ne’e bele harii entre Ministériu Estatál no CNE nia klaran.

“Goby house iha klaran nusa mak la uza hodi halo uma andár ho pizu tolu, haat eh lima atu STAE mós destakadu iha ne’eba atu iha ligasaun direitamente ho CNE”, akresenta nia.

Hasai pelumenus ema rihun 50 tanba vulkaun Agung iha Indonézia

Hasai pelumenus ema na'in 50.000 tanba atividade hosi vulkaun Agung iha illa indonéziu Bali, ne'ebé kontinua ho nível alerta máximu ba erupsaun, hatete hosi autoridade sira iha loron-segunda ne'e.

Tuir Red Cross indonéziu nian, rejistu hosi atividade sísmiku maka'as maka tenki hasai ema sira hosi distritu sia hosi rejiaun nian.

Foho Agung, situa iha noroeste illa nian, hahú loron-sesta ne'e iha nível alerta máximu no autoridade sira estabelese ona perímetru ida seguransa nian to'o kilómetru 12 besik iha kratera tanba aumentu hosi atividade sísmiku nian.

Funsionáriu sira hosi Red Cross indonéziu iha loron-segunda ne'e tau ona kartáz oioin antes tama iha perímetru hodi aviza kona-ba perigu sira no fó asisténsia médika ba ema sira ne'ebé simu iha templu sira, eskola sira no edifísiu governamental sira, ne'ebé serve hanesan fatin refújiu improvizadu.

Iha loron hirak ikus ne'e rejista ona rai-nakdoko ki'ik hamutuk 800 iha besik foho Agung.

Alemaña/Eleisaun: Merkel manán, nasionalista sira iha parlamentu

Xanxeler alemã Angela Merkel manán mandatu dahaat iha loron-domingu, maibé tenki halo koligasaun, hafoin votasaun ida ne'ebé iha liu diminuisaun iha Uniaun Demokrata-Kristaun (CDU), hatete hosi rezultadu ikus iha loron-segunda ne'e. 

Iha fatin datoluk okupa hosi Alternativu ba Alemaña (AfD), nasionalista ho anti-imigrasaun, ne'ebé tama ba dala uluk iha parlamentu alemaun (Bundestag).

Tuir rezultadu ikus sira ne'ebé fó sai antes tuku 04:00 (oras lokal), CDU hosi Merkel nian no aliadu Uniaun Sosial-Kristaun (CSU) hosi Baviera manán ona 33% hosi votu sira, ki'ik duké 41,5% ne'ebé hetan iha tinan haat liubá. Ne'e hanesan rezultadu ne'ebé fraku liu hosi aliansa hafoin funu.

Partidu Sosial-Demokrata (SPD) hela iha fatin ikus, ho 20,5%, ki'ik liu hosi 25,7% ne'ebé maka hetan iha 2013, ne'ebé hanesan mós rezultadu aat liu hafoin funu.