sábado, 28 de maio de 2016

MAP Estabelese Sentru Peskiza Ba Fini


Peskizador Ministerio Agrikultura e Peskas (MAP), Luis Pereira, hateten sira estabelese ona sentru peskiza bo’ot neen (6) hodi halo analiza ba kualidade no produtividade fini antes fahe ba agrikultor sira.

Nia dehan, sentru peskiza ne’e lokaliza iha Betano, Loes, Baucau, Aileu, Maliana no Maubise hodi halo analiza ba fini husi aihan no aihoris sira. 

“Primeiru koko fini iha sentru hodi analiza no halo selesaun ba fini ne’ebe iha kualidade no produtividade, ikus mai lori fini sira ne’e ba koko hamutuk ho to’os nain sira,” Peskizador Pereira hateten, iha Dili. 

Importante mak, nia dehan, halo uluk analiza ba fini depois mak distribui ba agrikultor sira hodi asegura seguransa aihan ba komunidades. 

“Dezafiu mak la fasil atu ita muda agrikultor sira nia mentalidade, ita presiza tempu, pasensia hodi esplika ba sira atu adopta fini sira ne’e,” nia dehan. 

Nia garantia, katak Timor –Leste sei la importa tan fini, tanba fini barak mak dezenvolve ona iha rai laran hanesan fini batar, hare, fore rai, koto, foremungu no fehuk midar. 

Entretantu Vise Prezidente Komisaun D (ekonomia e dezenvolvimentu), Domingos Carvalho de Araujo, hateten tinan ne’e parlamentu aloka osan $2 miloens hodi sosa fini ba agrikultor sira. 

“Tinan 2016 ne’e ami aloka $2 miloens resin ba ministerio agrikultura e peskas hodi sosa fini,” nia hateten. 

Tuir nia, fini ne’ebe dezenovle iha rai laran ne’e iha duni kualidade, maibe nia kuantidade seiduak barak atu bele distribui ba agrikultor sira.

The Dili Weekly

Infrasaun Regra no Ignoransia Responsabilidade Seguransa iha Servisu Alfândega Timor-Leste


Fundasaun Mahein (FM), 26 Maiu 2016

Komunikadu Imprensa

Liu husi Mahein Nia Hanoin Nu. 10 (Versaun Tetum.pdf) kona-bá Lei No 2/2010 Lei Seguransa Nasional deskreve Diresaun Jeral Alfândegas nu’udar parte integrante ida husi Sistema Integradu Seguransa Nasional (SISN) atu hatan ba ameasa no risku sira ba seguransa nasional. Diresaun Jeral Alfândegas iha kna’ar ida atu jere asaun sira kontrolu aduaneiru iha fronteira utiliza informasaun sira ne’ebé hetan iha âmbitu SISN ba kobransa reseita, protesaun ba komunidade no prevensaun ba infrasaun. Diresaun Jeral Alfândegas kolabora mos ho intituisaun seguransa no intelijênsia sira iha promosaun abordajen nasional hodi identifika atividade illegal sira. Nune’e ho Dekretu Lei No 38/2015 Organika Ministériu ba Finansa nian, Diresaun Jeral Alfândega integra administrasaun direta ba Estadu no atribui kna’ar prinsipal ba Diresaun Jeral Alfândega responsável ba administrasaun no kolekta ba impostu sira no taxa aduaneirus ne’ebé kobra iha odamatan entrada teritóriu nasional nian.

Maske nune’e, relatóriu ne’e identifika, primeiru, iha loron 29 fulan Marsu 2016 ba atuasaun autoridade seguransa prende kontentor ne’ebé tau iha Alfândega no lokaliza iha Portu Dili. Iha ne’ebé antes ne’e autoridade seguransa deskonfia ona katak sasan sira ne’ebé iha kontentor laran kategoria kontra-bandu ka illegal. Nune’e husi kontentor hirak ne’ebé hatama liu husi Portu Dili no tau iha Alfândega nia kontrolu, tuir dokumentu Bill of Lading ne’ebé importador hato’o ba Diresaun Jeral Alfândega, importa Home Appliance and Furniture. Tuir sasan na’in deklara mos ba autoridade seguransa katak sasan hirak ne’e fornese ba Estadu Timor-Leste. Nune’e atuasaun husi autoridade seguransa nian identifika iha kontentor laran la’os sasan ne’ebé aprezenta iha dokumentu Bill of Lading, Commercial Invoice no deklarasaun ne’ebé hato’o husi sasan nia na’in maibe Makina Jogu Kasino nian. Ironiku seluk ne’ebé FM hetan mos katak bainhira autoridade seguransa halo atuasaun ba kazu refere hetan intervensaun husi pesoal Alfândega balu. Tamba konsidera atuasaun husi autoridade seguransa la tuir prosidementu sira ne’ebé aplika iha Diresaun Jeral Alfândega.

Kazu segundu, iha loron 30 fulan Marsu 2016. FM nia monitorizasaun ba atuasaun ne’e nian, tuir autoridade seguransa sira hato’o katak loron ne’e funsionariu sira husi Diresaun Jeral Alfândega nian “mogok” ka lahala’o servisu tamba atuasaun loron dahuluk nian (29 Marsu 2016). Maibe husi FM nia monitorizasaun sasan na’in sira iha Alfândega kontinua sobu kontentor no lori sai sasan husi Alfândega. Sasan hirak ne’ebé sobu husi kontentor no lori sai maka biscuit, nasi kotak mamuk no kareta baskolante ida. Iha atuasaun autoridade seguransa nian identifika katak importador selu deit taxa ba biscuit nian la inklui taxa ba kareta no nasi kotak mamuk (ka la selu taxa ba kareta no nasi kotak mamuk) maske iha Bill of Lading importa deit kareta. Husi atuasaun autoridade seguransa nian ne’e hetan mos intervensaun husi pesoal Alfâmdega balu no iha loron ne’e kedas autoridade kaptura pesoal refere hodi detein iha sela polisia nian no submete ba investigasaun.

Ikus liu, Monitorizasaun FM nian iha loron 26 fulan Abril 2016, atuasaun autoridade seguransa prende sasan kontentor haat 5478 Cartons tua SOJU 360 mL alkohol 17,8% (importasaun selektivu ka Excice Tax) ne’ebé rai iha Alfândega ne’ebé liu ona tempu ne’ebé tanki hasai husi Alfândega maibe la hola prosesu sira tuir Kodigu Aduaneiru nia haruka. Tambasa Alfândega la hola prosesu ba kazu ida ne’e maske liu ona prazu prosesamentu nian to’o iha atuasaun husi autoridade seguransa? Tuir Lei Alfândega ka Kodigu Aduaneiru prazu prosesu dokumentu nian selu impostu ba sasan ne’ebé importa tempu limite loron tolu-nolu [30]. Se liu loron ne’ebé termina (loron 30) seidauk selu impostu sei kona Koima Administrativa 5% ba total sasan nia folin. Nune’e Alfândega sei fo tan loron neen-nolu [60] sasan na’in hodi trata ka prosesu selu impostu, maibe sei selu mos ho Koima Administrativa 5% husi valor sasan nian tamba demora prosesu. Bainhira liu ona husi prazu husi loron 60 nafatin sasan nain la-mai trata dokumentu hodi selu impostu, sasan refere sei hela ba Estadu. Maibe faktu hatudu Alfândega la hola prosesu ba kazu ida ne’e signifika katak Alfândega ignora prosesu sira tuir Kodigu Aduaneiru nia haruka tamba sasan kontentor haat [4] rai iha Alfândega sura husi sasan tama nian loron 11 fulan Agustu 2015 to’o buska iha loron 26 fulan Abril 2016, sasan hirak ne’e liu ona loron sia-nolu (Fulan ualu [8] 15 dias). Loron 30 prosesu normal ka fulan ida (to’o 11 Setembru 2015) maibe sasan na’in seidauk selu impostu durante loron tolu-nolu [30] nia laran kona Koima Administrativu 5%. Husi iresponsabilidade Alfândega nian tuir kalkulu ne’ebé FM halo ba kbazeia Kodigu Aduaneiru nian no Lei Tributaria kona-bá selu impostu nian Estadu Timor-Leste lakon taxa ne’ebé lolos tenki tama iha reseita Estadu nian hamutuk US$ 526,545.36. Inklui mos multa husi kompañia ba Koima Administrativu 5% husi total presu sasan nian tamba la trata ka prosesu dokumentu selu taxa nian durante loron tolu-nolu nia laran hamutuk US$ 5,478.00.

Rekomendasaun

1. Rekomenda ba Ministériu ba Finansa presiza halo Auditoria ba servisu Alfândega nian hodi deskobre liu-tan iregularidade sira ne’ebe durante ne’e akontese iha Alfândega.

2. Presiza hadi’a mekanismu servisu Alfandega nian hodi prevene pratika iregularidade sira iha tempu tuir mai.

3. Rekomenda presiza halo investigasaun kle’an liu-tan ba parte sira ne’ebé involve iha kazu sira ne’ebé temi dadauk iha leten liu-liu pratika iregularidade husi servisu Alfândega no importador sira.

Atu hetan informasaun kle’an liu kona-bá asuntu ne’e bele kontaktu:

Nélson Belo
Diretor Ezekutivu
Email: direktor.mahein@gmail.com
Telemovel: (+670) 78316075 no 77561184
Website: www.fundasaunmahein.org

EBF Neonpene Falta Professores


Eskola Basiku Filial Neonpene (EBFP) to’o agora sei falta professores tamba durante professores na’in 4 maka hanorin iha eskola refere.

EBF neonpene iha Aldeia Nianapu, Suku Bobometo, Postu Administrativa Oesilo, Rejiuan Administrativa Espesial Oe-cusse Ambenu durante ne’e hetan problema barak iha eskola refere hanesan profesores atu hanorin alunus sira ho kualidade di'ak.

Governu tinan tinan hasa’I osan povu nian barak ba setor edukasaun atu hadia kualidade edukasaun liu husi prosesu aprendizajen maibe iha eskola balun guvernu seidauk toma atensaun tamba sei menus helan professores.

“Ita nia guvernu TL haluha ona ami nia eskola Neonpene karik tamba durante ita ukun an ami hare hare guvernu fahe fasilidade ba eskola sira iha territorio laran maibe ami nia eskola (Neonpene) to’o agora seidauk hetan buat ida husi guvernu,” hatete konselho dos pais Domingus Neno ba jornalista sira iha EBF Neonpene, kuarta (18/05).

 Neno dehan, ami komunidade iha ne’e hamutuk ho professores sira hato’o beibeik ona ba iha parte kompetente maibe nia resultadu maka ami lahetan maka agora ami nia oan sira balun tur iha rai maka tuir prosesu aprendizajen.

Dalaruma guvernu dehan ami nia lutu maka ladiak maibe ami komunidade hadia beibeik lutu eskola nian, tamba ami nia oan sira estudu iha eskola ne’e maibe to’o agora guvernu seidauk iha hanoin ida ke diak atu mai aumenta tan sala de aulas ho professores.

Tuir nia katak, ha’u hare eskola  sira iha Oe-cusse guvernu apoiu ona eskola foun aumenta professores distribui kadeiras foun para alunus sira hala’o prosesu aprendizajen ho diak maibe ami nia eskola Neopene nee to’o agora seidauk iha rehabilitasaun ou aumenta salas.

Iha fatin hanesan vise koordenador eskola Neopene Sebastião Rebeiru hatete ami iha ne’e sala tolu de’it maibe alunus to’o klasse 5 tamba ne’e ami uza armazen ba klasse ida no primeiru ano ho Segundo ano hamutuk ba klasse ida.

Ribeiro konta tuir katak, alunus iha eskola refere hamutuk 79 de’it maibe menus fali ba ami professores maka hamutuk ami na’in ha’at de’it ne’e maka ami  tau hamutuk klasse 1 ho klasse 2 ba sala ida.

“Ami nia easkola hetan estragus maka’as hanesan odamatan mos at hotu ona, kadeiras ho mezas mos at hotu tamba agora kadeiras  hela 40 no mezas hela de’’it 20 maka ami uza ba alunus sira hodi tuir prosesu aprendizazen nian,” nia hatete.

Nia hatutan ami professores ne’e maka hanorin iha eskola ne’e ami hamutuk na’in 4 ne’e la permite atu hanorin alunus 79 e ami nia professores ba disiplina mos balun la iha hanesan Matematika ne’e professores la iha.

Entretantu primeiru ano ho segundu ano tenke tur iha lante atu tuir prosesu aprendizazen maske guvernu tinan-tinan hasai orsamentu boot ba setor edukasaun maibe eskola balun iha timor leste seidauk la’o ho diak.

“Ami nia sala de aula hamutuk tolu de’it  tamba ne’e ami tau hamutuk primeiru ano ho segundu ano e sira tur iha rai de’it maka tuir prosesu aprendizazen e professores mos ida de’it,” nia ketiona. (ELLO)

Timor Express ho Hallo.tl

PM: Presiza Muda Mentalidade Sosiedade


Atu haforsa feto nia lideransa no partisipasaun iha eleisoens, tuir Primeiru Ministru (PM), Rui Maria de Araujo, katak presiza muda mentalidade sosiedade no konvense mane sira atu apoia feto.

Tanba tuir nia, atu feto ida hetan susesu iha nia lideransa, apoiu husi familias liu –liu la’en ne’e importante tebes. 

“Hau nia hanoin, ita tenke aposta barak liu tan iha mudansa mentalidade, liu –liu konvense mane sira hodi simu no apoia feto nia lideransa no partisipasaun iha eleisaun,” PM Araujo hateten, iha Dili. 

Nia hatutan, Timor-Leste iha kuadru legais, liu-liu iha Konstituisaun Republika Demokratika de Timor-Leste (RDTL) garantia igualidade iha aspetu hotu, maibe sosiedade nia mentalidade la muda, sei laiha mundansa tanba kultura patriarcal sei forte.

Tanba ne’e, nia dehan, kampanha sosializasaun importante tebes hodi konvense mane sira no hasa’e sira nia konsiensia kona ba vantagen ba sosiedade, bainhira iha oportunidade hanesan ba kargu lideransa. 

“Ita presiza haforsa edukasaun ba feto no finansiamentu, tanba feto bele matenek, maibe finanseiru depende ba la’en, emansipasaun sei la la’o,” nia hateten.  

Nia rekonese, katak governu halo ona esforsu bo’ot liu husi Sekretaria Estado Apoiu Socio Ekonomia Feto (SEM) hodi hasa’e ekonomia feto, maibe presiza haforsa tan. 

Entretantu Sekretaria Estado Apoiu Socio Ekonomia Feto (SEM), Veneranda Lemos, hateten SEM liu husi fundus transparensia publiku aloka ona fundus ba sosiedade sivil hodi fo formasaun ba feto kona ba jestaun lideransa.

“Ami servisu hamutuk ho organizasaun feto (Caucus no Patria) atu prepara feto sira no ami mos fo apoiu ba sira ne’ebe servisu iha area hasa’e ekonomia feto nian,” nia hateten. 

Atu hasa’e involvementu feto iha vida politika no ekonomia, nia dehan, ne’e la’os governu nia responsabilidade mesak, maibe entidades hotu liu –liu sosiedade sivil tanba sira mak liman ain estado nian hodi hakbi’it feto sira. 

Kona ba feto intelektual barak mak laiha korajen mosu iha publiku, nia dehan, kultura patriarcal sei forte iha sosiedade, tanba ne’e importante tebes mane sira atu enkoraja no supporta feto. 

Nia rekonese, katak agora dadaun feto iha parlamentu nasional hetan 38%, feto iha governu 21% no iha nivel local 2%,  signifika internasionalmente involvementu feto iha vida politika, Timor-Leste aas kompara ho nasaun seluk iha ASEAN.  

Iha parte seluk Diretora organizasaun Patria, Laura Pina, hateten hahu iha 2015 Patria kapasita ona feto sira iha nivel munisipios no rurais hodi prepara sira kompete iha eleisaun sukus no eleisaun jeral ne’ebe sei mai. 

Nia rekonese, katak feto barak sei moris iha presaun no kultura patriarcal nia okos, tanba ne’e sira presiza apoia no korajen hodi sai husi presaun ida ne’e. 

“Muda feto sira nia mentalidade e halo mos sensibilizasaun ba mane sira atu fo oportunidade no suporta feto sira partisipa iha vida publiku,” nia dehan.

The Dili Weekly

Embaixada UEA TL Apoia $496,900 Ba Programa Hakbi’it Grupos Feto


Embaixada Estado Unidus da Amerika (UEA) Timor-Leste apoia fundus $496,900 ba The Asia Foundation, hodi haforsa no kria merkadu adisional ba grupo feto soru tais sira.

Embaixadora Estados Unidus Amerika iha Timor –Leste, Karen Stanton, hateten projetu foun “Futus: Feto Soru ba Futuru” parte ida husi kooperasaun servisu entre Amerika noTimor –Leste hodi diversifika ekonomia feto nian liu husi produtu tais. 

“Projetu ida ne’e atu buka merkadu adisional ba feto soru tais sira no ajuda grupo feto sira hetan rendimentu, nune’e bele supporta fali sira nia familia,” Embaixadora Stanton hateten, hafoin lansa projetu foun ne’e, iha nia rezidensia, Praia dos Quequiros, Dili. 

Tanba ne’e, nia ekoraja grupo feto soru tais sira atu produs tais barak liu tan, tanba ema barak liu –liu turistas inklui funsionarios embaixada nian buka tais fo ba sira nia familia hanesan lembransa. 

Depois de tinan rua implementa projetu ne’e, nia hateten, sei halo monitorizasaun, liu-liu haree ba rezultadu, kuandu positivu ba rendementu feto nian, maka sei kria fali atividades foun seluk ba sira.

Reprezentante The Asia Foundation, Suzan Marx, hateten maioria populasaun Timor –Leste servisu iha agrikultura no produz produtus tradisional sira, maibe 40% la iha asesu ba merkadu (tuir peskiza The Asia Foundation). 

“Ami servisu hamutuk ho Fundasaun Alola no Empreza diak, ho tulun embaixada Amerika fo apoiu ba grupo feto sira atu hadia kualidade no halo produsaun barak liu tan ba produtus especial balun, bele asesu ba merkadu internasional,” nia hateten. 

Tanba ne’e, nia hateten, sira sei fasilita formasaun ba grupos feto kona ba jestasaun finanseirus no komersio, hodi hasa’e sira nia konesementu pratika emprezarial. 

Entretantu Jerente Programa Hakbi’it Ekonomia Feto Fundasaun Alola, Jose Sabino Ximenes, hateten ho apoia ida ne’e, sira sei kria merkadu adisional ba grupos feto hodi hetan rendimentu. 

Durante ne’e, nia dehan, sira fornese ona espasu ba grupos feto atu fa’an sira nia produtus liu husi loja Alola Esperansa, iha feira Alola nian no fasilita mos grupo sira asesu ba feira internasional. 

“Ami halo ona diskusaun ho Asia Foundation atu bele halo exibisaun kona ba produtu tais iha estrangeirus (Amerika no Australia),” nia hateten. 

Tanba ne’e, ho programa foun ida ne’e, nia dehan, sira sei fo treinamentu hasa’e kualidade produtus no diversifikasaun tais ba grupos hat iha munisipio Baucau, Bobonaro, Covalima no Lautem.

The Dili Weekly

Feto Iha Papel Importante Ba Jestaun Be’e Iha Uma Laran


Dili, Radio Liberdade Online - Feto iha papel importante tebes atu halo jestaun ba be’e iha uma laran, tamba iha uma dala barak feto mak  halo  servisu  uma nian, dehan Juviana Eny Jeronimo husi Dirasaun Nasional Kontrolo Kualidade de Agua, Ministeriu Obras Publika Trasporte e Komunikasaun ba Jornalista Radio Liberdade wainhira partisipa iha lansamentu Livro Rekursus Be’e Timor-Leste iha salaun inkontro MOPTC, Mercado Lama, Dili, 25/5/2016.

“Feto iha papel ne’ebe inportante tebes atu halo jestaun  ba be’e iha uma laran tamba iha uma dala barak feto mak  halo  servisu uma nian, hanesan tein, fase ropa, fo haris oan sira, rega jardin, fo hemu animal sira, entaun feto iha papel importante tebes atu halo jestaun ba rekursu be’e,” sublinha Juviana. 

Juviana haforsa tan katak, “dala Barak iha komunidade, feto iha poder bo’ot liu atu foti desijaun oinsa be’e ne’e bele jere iha komunidade, tamba feto ida iha grupo ida nia laran, wainhira nia jere be’e, enteun be’e ida ne’e sei bele to’o ba nia familia sira hotu  no wainhira feto ida la iha kontribuisaun ba be’e hau hanoin iha familia ida sira sei hetan difikuldades atu jere sira nia be’e.”

Alein ne’e Juviana akresenta mos katak durante ne’e feto sei hetan difikuldade ba jere be’e tamba husi parte Governu nian seidauk iha jestaun ida ne’ebe mak diak to’o iha komunidade sira nia fatin e sujestaun ida ba Governu katak Governu tenke halo jestaun  rekursu be’e liu husi lei no politika.

“Agora dadaun husi  Dirasaun Nasional Kontrolu Kualidade de Agua halo ona Lei konaba jestaun rekursu be’e ne’ebe bele halo jestasun ba rekursu be’e no fo maksimu direitu ba feto atu asesu ba be’e no hau hanoin ho Lei ida ne’e bele fo balansu ba feto no mane hodi asesu ba be’e,”dehan Juviana.

Rádio Liberdade Dili

DNCQA Lansa Livru Rekursu Be’e TL


Dili, Radio Liberdade Online - Dirasaun Nasional ba kontrolu Kualidade Bee lansa livru Rekursu  Be’e Timor-Leste, iha salaun inkontru  MOPTC, Mercado Lama, Dili, 25/5/16.

Liu husi lansamentu ne’e, Vice-Ministro das Obras Públicas, Transportes e Comunicações I, Januário da Costa Pereira, esplika importansia husi lansamentu Livru Rekursu Be’e Timor-Leste mak atu fahe informasaun ba malu liu-liu konaba Rekursu Bee,tamba Timor-Leste ukun aan durante tinan 14 ona maibe  sei kontinua hakilar ba malu konaba be’e, tamba ita hotu hatene katak be’e ne’e infrastrutura baziku ne’ebe inportate tebtebes ba vida humanu.

Iha fatin hanesan,  Director Dirasaun Nasional ba Kontrolu Kualidade Be’e, Gregόrio de Araujo, esklare katak Livru Rekursu Bee Timor-Leste ne’e  publiku  tomak bele asesu, hanesan estudante Universitariu sira, Governu, Ngo, komunidade, Edukadores sira no Funsionariu Governu  hotu  ho nune’e ema hotu –hotu bele iha kuinesementu konaba rekursu ne’ebe Timor-Leste iha ba situasaun atual. 

 Iha lansamentu ne’e mos  Ministro das Obras Públicas, Transportes e Comunicações, Gastão de Sousa hato’o parabens ba ekipa sira ne’ebe mak prepara livru informativu ida ne’e  no liu husi livru ne’e bele rekursu bee iha Timor–Leste ne’e oinsa tamba bee ne’e inportante tebtebes e nomos asuntu bee to’o agora sei dauk rejolve. 

Livru Rekursu Bee Timor-Leste nian fahe ba kapitulu 10 ne’ebe inklui: Jeografia Timor-Leste ,Siklu Idrolojiku ,Bee rai leten ,Bee rai okos ,Konetividade Bee Rai Leten no Rai okos ,kaptasaun sira ,Komunidade sira ho Bee ,Dezafiu ba rekursus Bee  ,Vulnerabilidade Bee Nian ba Klima ,Disionariu Bee iha lian Barak  , no Bibliografia.

Livru Rekursu Bee Timor-Leste hakerek ho Lian tolu mak hanesan Tetun ,Portugues ,Enggles  no lori tinan ida mak  hodi remata hanesan rekursu baziku ida ne’ebe iha valor.

Livru Rekursus Bee Timor-Leste nian ne’e produs husi Dirasaun Nasional ba kontrolu Kualidade Bee husi Ministeriu Obras Publiku ,trasporte no komunikasaun ,ne’ebe iha responsabilidade ba jestaun rekursu bee sira iha Timor-Leste .produs ba Livru ne’e hetan suporta husi  BESIK (Bee ,Saneamentu no Ijiene iha komunidade ) ,programa ne’e hetan apoiu husi Governu Australia.

Rádio Liberdade Dili

Obama ba Hiroshima "hodi tanis ba sira ne'ebé mate" no apela ba desarmamentu nuklear


Vizita istóriku dahuluk hosi prezidente ida Estadus Unidus nian ba fatin ne'ebé, iha 1945, mate ona ema millaun resin iha atake hosi bomba atómiku. Governu rua hein katak vizita ne'e bele hametin relasaun sira entre nasaun rua ne'e.

Iha loron-sesta ne'e Barack Obama sai hanesan Prezidente norte-amerikanu ne'ebé iha funsaun dahuluk maka vizita Hiroshima, sidade ne'ebé sofre bombardeamentu atómiku dahuluk iha istória.

Iha serimónia solene badak ida, Obama ho primeiru-ministru japunés Shinzo Abe husik ona koroa ai-funan ida iha Parke Memorial Dame Hiroshima nian.

"Ami mai reflete kona-bá forsa aat ne'ebé maka hamosu iha pasadu ida ne'ebé ne'ebé la dook", Obama hatete hafoin husik tiha ai-funan sira. "Ami mai hodi tanis ba sira ne'ebé mate".

Governu rua hein katak Obama nia vizita ba Hiroshima, sidade ne'ebé bomba atómiku norte-amerikanu oho ema millaun resin iha 1945, promove rekonsiliasaun no hametin relasaun sira entre nasaun rua ne'e.

Obama evita ona espresaun ruma ne'ebé hatudu sentimentu kulpa nian tanba bombardeamentu.

Nia diskursu minutu 15 foka iha rekordasaun sira hosi vítima sira bainhira defende ona hodi halakon arma nuklear sira.

"Liafuan simples sira labele fó lian ba terus ne'e, maibé ami iha responsabilidade ida hanesan hodi haree loos ba istória no husu saida maka ami tenki halo oinseluk hodi evita atu asaun hanesan ne'e labele akontese fali", Prezidente EUA nian hatete.

"Entre nasaun sira ne'ebé, hanesan ha'u nian, iha rezerva nuklear sira, ita tenki hetan korajen hodi hadook hodi lójika tauk nian no hodi promove mundu ida ne'ebé laiha arma sira ne'e", nia hatutan.

Primeiru-ministru japunés afirma ona katak simu "vizita istóriku ne'e" ho "laran tomak", vizita ida ne'ebé sidadaun tomak hosi Japaun hein ona. "Hanesan ami nia responsabilidade hodi hametin katak ami sei la repete eventu aat ne'e iha parte ruma iha mundu".

Hafoin diskursu, Obama kumprimenta no ko'alia lalais ho sobrevivente na'in rua. Ida maka naran Shigeaki Mori, ho tinan 79, ne'ebé tanis bainhira Prezidente hakohak nia.

SAPO TL ho Renascença – Foto: Prezidente Estadus Unidus, Barack Obama, ko'alia ho sobrevivente ida hosi bombardeamentu Hiroshima nian, Sunao Tsuboi, durante vizita ne'ebé hala'o ba sidade Hiroshima iha loron 27 Maiu 2016. EPA@ Kimimasa Mayama

Bombardeamentu atómiku iha Hiroshima hanesan sala hosi Japaun, hatete hosi imprensa xineza


Imprensa estatal xineza hatete iha loron-sesta ne'e katak "bomba atómiku sira ne'ebé lansa ba Japaun hanesan sala hosi nasaun ne'e nian", iha loron istóriku hosi vizita Prezidente Estadus Unidus nian, Barack Obama, ba sidade japuneza Hiroshima.

Hanesan vizita dahuluk hosi Prezidente norte-amerikanu iha sidade ne'ebé mundu haree iha tinan 1945 lansamentu dahuluk hosi bomba nuklear ida ne'ebé halo ema 140.000 mate.

Iha editorial, jornal ofisial ho lian inglés China Daily akuza autoridade japunés atual sira hodi "tenta hatudu Japaun hanesan vítima iha Funu Mundial Daruak no la'ós hanesan agresór prinsipal sira".

Bainhira Japaun hatete katak atake hanesan asaun terór, tanba nia objetivu maka ema sivil sira, parte balun hosi opiniaun públiku norte-amerikanuu no aliadu antigu sira konsidera katak ne'e hapara konflitu brutal ida.

Xina hanoin beibeik nia sidadaun sira hahalok aat hosi soldadu japunés sira durante okupasaun nasaun nian no akuza Tókio hodi tenta subar istória ne'e.

Bombardeamentu atómiku ba illa rua, Hiroshima ho Nagasaki, hanesan "justifikável", refere hosi China Daily, hanesan "tentativu ida hodi hapara lalais funu no evita atu oho tan ema barak".

"Hanesan agresaun ida ne'ebé Governu militarista japunés lansa hasoru nia viziñu sira no nia lakohi aseita nia falla hodi halo EUA lansa bomba atómiku sira", hakerek hosi jornal ne'e.

Obama nia vizita akontese iha reuniaun ida entre nasaun sira hosi G7 iha Japaun, ne'ebé nia asumi ona iha loron-kinta katak preokupadu ho reivindikasaun marítimu sira hosi Pekin no Tasi Súl hosi Xina.

Maibé, Xina reaje ona no apela ba G7 hodi labele tama kahur iha disputa teritóriu sira ne'ebé mantén ho nasaun viziñu sira iha sudesta aziátiku nian.

Diáriu hosi Povu, jornál ofisial hosi Partidu Komunista Xinés, akuza ona Japaun iha loron-sesta ne'e hodi "la liga sentimentu sira hosi nasaun aziátiku sira, manipula faktu istóriku sira, husik promesa sira dame nian no hamosu ameasa sira ba seguransa rejional".

SAPO TL ho Lusa - Foto: Kiyoshi Ota/EPA