sexta-feira, 29 de julho de 2016

KOMANDO LOKE PROSESU PRELIMINAR BA OKNUM PNTL BAKU JORNALISTA


TLPU-AJTL KEIXA BA MP

Komando Polisia Nasional Timor Leste (PNTL), sei loke investigasaun preliminar ba oknum Polisia nain rua husi unidade tranzitu ne’ebé basa jornalista Business Timor, Jeronimo  da Silva.

Kazu  agresaun fizika ne’e akontese iha  tuku 12 meudia Oras Timor Leste,  iha area Colmera, Segunda (25/07).

“Ha’u fo  hatene tiha ona, fo tiha ona ba iha Departementu Justisa PNTL para atu loke prosesu preliminar,  agora hein deit Departementu Justisa bolu vitima ho  testamunha atu hahú ona hola sira nia deklarasaun, ”esplika Komandante Jeral PNTL Interino, Komisariu Faustinho da Costa, ba jornalista  iha Palasiu Governu Kinta (28/07).

Faustinho da Costa dehan, kona-ba membru nain rua ne’e, oras  ne’e dadauk sei halo hela servisu, tanba liu husi prosesu mak foin bele haree.

“Ita hatene katak, ikus mai prosesu preliminaria ne’e maka tenkiser prosesu disiplinar ho prosesu krimi depois maka ita hahú bolu sira, maibe agora   ita foin hahú prosesu preliminar,”dehan Faustinho da Costa.

Husu antes ne’e tuir relatoriu  ne’ebe PNTL Munispiu Dili relata ba Komando Jeral PNTL Faustinho da Costa dehan katak, oknum PNTL nain rua ne’e la basa jornalsita, maibe tuir rekaman CCTV hatudu katak, membru PNTL nain rua ne’e basa duni jornalista ne’e? Faustinho da Costa kontinua dehan, nia membru sira la baku jornalista.

“Ha’u hato’o ba  ita bo’ot sira,  se  ita bo’ot sira mai fali ho informasaun baku, entaun liu husi prosesu preliminariu ne’e maka foin detekta buat ne’e,”dehan Faustinho da Costa.

TLPU-AJTL keixa ba MP

Iha parte seluk, organizasaun Jornalista Timor-Leste Press Union (TLPU)-Asosiasaun Jornalista Timor-Leste  (AJTL) akompaña vítima Jeronimo da Silva, ba aprezenta ona keixa iha Ministeriu Publiku (MP) prosesa kazu ne’e tuir lei ne’ebé vigora iha Timor-Leste.

Kazu ne’e rejistu iha MP ho numeru1665, ne’ebé semana oin, vítima sei ba aprezenta-an iha MP hodi konfirma defensor ne’ebé defende kazu ne’e.

Prezidente TLPU, Francisco Belo Simões, hatete, kazu agresaun fizika ne’ebe oknum PNTL halo hasoru jornalista tenki prosesa ba justisa tanba aktu ne’e krime publiku.

“Laiha ema ida mak bo’ot liu lei. Tanba ne’e, se mak halo krime tenki ba hatan iha justisa nia oin,”dehan Francisco Belo Simões.avi

Jornal Nacional

GOVERNU SEI REATIVA MERKADU BECORA


Governu liu husi Ministeriu Comersiu industria e Ambiente (MCIA) iha tempu badak nia laran sei reativa fila fali merkdau Becora ne’ebe mak oras ne’e dadaun nakfila ba fali populasaun sira nia hela fatin.

Diretor Nasional Diresaun Comersiu Interno MCIA Nelito Lima de Araujo hatete, sira sei reativa fali merkadu Becora ne’e, nune’e populasaun sira bele uja ba fan sasan deit laos uja ba hela fali iha merkadu ne’e.

‘’Lolos merkadu ne’e populasaun labele hela, maibe tanba momentu ne’e mosu krize entaun halo populasaun barak okupa tiha merkadu ne’e sai hela fatin, agora ita sei halo planu hodi reatifa fali merkadu ne’e,’’ dehan Nelito ba jornalista sira iha  MCIA Fomento, Tersa (26/7).

Nia hatete, planu Governu nian ne’e lolos atu reativa hotu merkadu sira ne’ebe mak populasaun sira okupa hanesan iha Taibesi mos balun Governu seidauk hadia populasaun mak sei okupa, maibe tuir Nelito planu sira ne’e lao tuir nia fase, tanba buat hotu presija tempu.

Nia sublina hanesan direasaun ne’ebe mak responsabiliza sira nafatin halo kontrolo, maibe sira labele tun ba hasai kedas populasaun barak ne’ebe mak okupa hela merkadu ne’e, sira tenki ba fo hatene ou halo sosializasaun nune’e populasaun bele kumprende.

‘’  Importante mak ita tenki koalia ba malu lai, antes atu reatifa merkadu sira ne’ebe populasaun okupa hela, nune’e bele kontribui ba malu labele hamosu problema, maibe hakarak ka lakohi iha tempu ida Governu tenki reativa fali merkadu Becora no merkadu sira ne’ebe populasaun sira hela ne’e,’’ esklarese Nelito.

Iha oportunidade ne’e nia mos konsidera merkdau Comoro ne’ebe mak Governu hasai tiha populasaun sira, maibe agora populasaun sira kontinua okupa nafatin merkdau ne’e, tuir Nelito, tanba vendedores sira konsidera merkadu Manleuana ne’e fatin ne’ebe mak dok liu komprador sira la iha atu sosa sira nia sasan.

‘’ Maibe hakarak ka lakohi ita sei muda hotu sira hamutuk ho municipiu Dili sira ita sei hasai fali sira ba merkadu Manleuana, ita kumprende vendedores sira nia prekupasaun katak, ema la hola, maibe Governu kria merkadu iha ses dok ne’e bele hamenus egrafamentu movimentu transporte,’’ koalia Nelito.

Nelito mos informa liu tan katak, objetivu sira reativa hotu merkadu sira ne’e hodi kria fatin no fasilita vendedores sira hodi fan sira nia sasan no mos fasilita komprador sira iha area Becora ba duni kompra iha merkdau Becora no populasaun sira iha area Balide Taibesi sira ne’e ba kompra iha merkadu Taibesi no sira iha Comoro bele ba iha merkdau Manleuana inklui balun iha Tasi Tolu. Nia

Jornal Nacional

LIXU KONTINUA RUNGURANGA IHA LAHANE OSIDENTAL


Xefi Suku Lahane Osidental, Munisípiu Díli, Marcos Soares informa, kuaze lixu iha kapital Díli kareta Saneamentu Munisípiu Díli (SMD) kobre hotu ona, maibé to’o agora suku Lahane Osidental ninia ne’e mak, lixu kontinua ruguranga tanba kareta SMD la kobre to’o ba área ne’ebá.

“Iha ami nia suku Lahane Osidental kareta SMD la kobre aldeia tomak ne’ebé maka dook husi estrada boot hanesan aldeia Correio, Bela Vista, Hospital Militar, Gomes de Araujo, Be-Dois no Kare-Laran. I aldeia hirak ne’ebé maka diresaun Hospital antigu ninian ne’e sira nunka kobre entaun foer sira ne’ebé maka komunidade sira soe halibur iha fatin lixu ne’ebé maka sira prepara rasik ne’e iis dois no runguranga loos,” Xefi Suku Lahane Osidental, Marcos Soares ba JN-Diário iha edifisiu Administrasaun Munisípiu Díli (AMD), Matadouru-Díli, Kinta (28/07/2016).

Nia esplika, maioria komunidade iha suku Lahane Osidental iha konsiensia ona konabá jestaun lixu iha suku laran, só ke fatin lixu ne’e maka laiha no kuaze aldeia barak maka kareta saneamentu la kobre hotu.

“Ami nia suku Lahane Osidental konabá fatin ba lixu ne’e laiha dezde husi primeiru Governu konstitusional to’o agora, ne’ebé ami ejiji ba Administrador Munisípiu Díli atu kria polítika ida oinsa maka bele estabelese fatin lixu iha suku Lahane Osidental no oinsa maka kareta saneamentu ne’e bele kobre to’o aldeia hotu,”tenik nia.

Nia argumenta mós katak, ekipa SMD ba jestaun lixu ne’e foin maka estabelese iha Díli laran seidauk to’o Munisípiu sira seluk, entaun fiar katak nasaun Timor-Leste (TL) sei iha kbiit atu dezenvolve sidade Díli  mós husik foer.

“Nune’e ami husu ba nai-ulun sira hotu atu rona netik preokupasaun ne’ebe maka ami lideransa komunitaria sira hasoru iha suku laran, atu nune’e ita bele sai ida de’it hodi rejolve preokupasaun no difikuldade ne’ebé maka komunidade sira hasoru iha baze,” fundamenta Xefi Suku Lahane Osidental.

Entretantu tuir administrador Munisípiu Díli, Gaspar Soares informa, parte Administrasaun Munisípiu Díli (AMD) sei haree no rona preokupasaun hirak ne’ebé maka komunidade sira infrenta hanesan falta fatin lixu no bee moos iha sidade Díli.ves

Jornal Nacional

JOGUS OLIMPIKU IHA BRAZIL, TL HAKARAK MANAN ESPERIENSIA


Tuir planu, atletas Timoroan husi modalidade Atletismu no Siklismu sei partisipa jogus Olimpiku Internasional iha Rio de Janeiro Brazil.

Atletas Timoroan ne’ebé sei desloka husi Comite Nacional Olimpico Timor-Leste (CONTL) iha loron 29/07, ne’e husi modalidade Atletismu nain rua mak,  Agusto Ramos Soares no Nelia Martins, enkuantu ida seluk husi siklismu, Francelina Marques Cabral.

Relasiona tempu TL atu partisipa eventu jogus olimpiku refere, iha eis-jinajiu Dili, Tersa (26/07/2016) husi entrevista jornalista sira ho atleta husi modalidade atletismu, Agusto Ramos Soares hateten, hanesan reprezenta Bandeira Nacional Timor Leste mak atu kompete iha eventu Internasional Jogus Olimpiku iha Rio de Janeiro Brazil ne’e laos atu ba buka esperensia maibe hakarak manan esperensia husi ne’ebá (Brazil).

Ramos Soares rekoñese katak, eventu kompetisaun ne’e la’os eventu ne’ebé arbiru, maibe ne’e eventu ne’ebé nakonu ho kompetetivu no bele dehan difisil tanba hetan partisipasaun husi Nasaun 2016.

Maske nune’e, Ramos Soares dehan, sei halo esforsu tomak tuir ninia kapasidade no skill ne’ebé mak iha tanba reprezenta rai doben República Democratica de Timor Leaste (RDTL).

Iha sorin seluk, atleta husi modalidade atletismu, Francelina Marques Cabral hateten, oportunidade ne’e núdar osan mean, entaun nia parte sei halo esforsu tomak, tanba iha jogus ne’ebá (Rio de Janeiro Brazil) ne’e la’os jogu babain maibe ne’e nivel a’as liu.

“Ha’u sei kompete ba kategoria Cross Country Olympic, no bele dehan teknikal teb-tebes tanba dala barak ho rute ne’ebé nakonu ho fatuk no rai naruk (foho), no ha’u seidauk halo prediksaun lolos  katak saida mak sei akontese iha ne’ebá (Brazil) ba fizikamente nomos ba bisikleta ne’ebé iha kondisaun ne’e kualidade ou lae,.? maibe yang jelas ha’u hakarak halo usaha hodi hatudu yang terbaik,”salienta Nia.

Tuir Jornalista JNDiário asesu ba finanseiro CONTL katak, orsamentu atu fasilita ba atletas ho nia delegasaun ne’e mai husi Governu liu husi Sekretaria Estadu Juventude no Desporto (SEJD).

Atleta husi modalidade atletismu nain rua (Agusto Ramos Soares no Nelia Martins) sei kompete iha kategoria distansia metru 1500.Ito

Jornal Nacional

Justisa? Sé Maka Tauk!


Labele tauk hanoin fila ba Timor karik ema ka’er, labele tauk ida ne’e. Polítika ne’e balun tenki tama kastigu, balun tenki mate, balun tenki moris hela, balun tenki lidera estadu. Sé ita halo politika tauk mate, tauk kastigu, lalika halo polítika.

Eis lider proautonomia no atual Xefe UNTAS (Uni Timor Aswa’in), Eurico Guterres, labaruk ko’alia kona-ba rekonsiliasaun. Ba nia, rekonsiliasaun entre timoroan ho timoroan la’o nanis tiha ona. Mate ruma iha Timor-Leste, hosi ne’e [Kupaun, Timor Osidental] ba iha ne’eba. Mate ruma iha Kupaun, família hosi TL mai iha ne’e. Rekonsiliasaun la’o nanis ona. Agora, hela ita tuur hamutuk buka modelu ida ne’ebé maka di’ak liu ba povu Timor tomak.

Ho neon boot, nia hatete ko’alia rekonsiliasaun, ita labele dehan ema lable hetan kastigu. Maibé, depende tribunal hatudu evidensia/provas katak ema ne’e sala ka la’e? Maibé, rekonsiliasaun ne’e nafatin iha dalan ne’ebé los. Tuir nia hanoin katak ita rekonsiliasaun para ida ne’ebé sala ne’e labele hetan kastigu ne’e, nia sente sala karik.

“Ita mós labele tauk dehan katak ita fila bá, buatamak sira ka’er ita kastigu karik. Sé ó sala, yah, tenki kastigu ó. Rekonsiliasaun la’o nafatin. Povu ne’ebé maka hakarak fila ba nia knua ne’e nafatin la’o, ita labele ba empata fila-fali tanba de’it ita tauk tama kadeia. Ita tenki rekoñese ita nia sala. Maibé atu sala ou la sala ne’e konforme orsida iha tribunal maka desidi. Tanba ne’e, labele tauk hanoin fila ba Timor karik ema ka’er, labele tauk ida ne’e,” dehan Xefe UNTAS, Eurico Guterres ba Matadalan, Sabado (15/07/2016).

Tauk justisa? Sé maka ta’uk! Povu ne’ebé hela iha Indonezia ne’e, nia dehan, sai mutun ba interese polítika iha 1999 liu-ba.  Politika ne’e balun tenki tama kastigu, balun tenki mate, balun tenki moris hela, balun tenke lidera estadu no selu-seluk tan. Se ita halo politika tauk mate, tauk kastigu, lalika halo politika. Politika ne’e ba buat di’ak no bem komun Timor tomak la’os ba an rasik, ba grupu, la’os ba feen-oan.

“Vizita nu’udar timoroan ita labele kotu tanba de’it ida manan autonomia, natoon ida lakon autonomia, la’os hanesan ne’e.  Uluk kedan ha’u dehan sé maka manan, labele ida maka manan, ida maka lakon. Maibé se bele povu Timor tomak maka manan. Sé karik lakon mós povu timor tomak maka lakon. Kestaun balun hela iha Timor, balun mai iha Kupaun to’o agora, ne’e tanba  konsekuensi hosi polítika ne’ebé ita hili direitu idak-idak ninian. Ita nu’udar timoroan respeita malu, maibé ita nia relasaun familiar hanesan timoroan ne’e labele kotu. Maske ita diferente maibé ita nia hanoin ida de’it oinsa lori Timor ne’e ba oin,” nia dehan. (Efrem/Cassimata)

Matadalan

UNTAS Hakerek Surat Ba Fretilin


Ha’u hakerek surat ida
Ha’u haruka lori bá
Keta hatudu ba ó nia mama
Keta hatudu ba ó nia papa

Lírika múzika “Ha’u Hakerek Surat Ida” iha leten ne’e folin liu ba mane-klosan no feto-raan sira be laran-monu (jatuh cinta) ba malu atu homan domin to’o lori sira forma uma-kain foun. La taka dalan. Lírika múzika ida ne’e mós akontese iha mundu polítika. Foin dadauk ne’e, UNTAS hakerek surat ba Comite Central Fretilin (CCF) atu homan luhu-polítika ba malu hodi tau bua no malus [polítika] atu sira bele mama hamutuk.

Atu hatene klean liu kona-ba kontiudu karta refere, akompaña entrevista eskluzivu ne’ebé Jornalista Matadalan Efrem Duarte Guterres no Cassimata hala’o ho Xefe Uni Timor Aswa’in (UNTAS), Eurico Guterres, liu-hosi liña telemóvel, Sábadu (16/07/2016).

Refujiadus balun foin dadauk ne’e mai intrega karta petisaun ba Estadu Timor-Leste katak hakarak atu fila mai Timor-Leste. Ita boot hanesan eis líder másimu ba refujiadu sira, ita nia komentáriu oinsá?

Hori uluk kedas ha’u dehan ita diferensa polítika, ida hakarak independénsia, ida hakarak integrasaun ne’e direitu polítika ema ida-idak ninian. Maibé buat ida vizita nu’udar timoroan ita labele kotu tanba de’it ida manán autonomia, natón ida lakon autonomia, la’os hanesan ne’e.  Uluk kedan ha’u dehan sé maka manán, labele ida maka manán, ida maka lakon. Maibé sé bele povu Timor tomak maka manán. Sé karik lakon mós povu Timor tomak maka lakon. Kestaun balun hela iha Timor, balun mai iha Kúpaun to’o agora, ne’e tanba  konsekuénsi hosi polítika ne’ebé ita hili direitu idak-idak ninian. Ita nu’udar timoroan tenki respeita malu no ita nia relasaun familia hanesan timoroan ne’e labele kotu. Aleinde ne’e, maske ita diferente maibé ita nia hanoin ida oinsá lori Timor ne’e ba oin.

Kona-ba karta petisaun hosi eis Wali Kota ba Díli ne’e, ha’u foin rona fali hosi ita boot. Rona fali hosi mídia dehan iha ema ida hosi Kúpaun/Indonézia ba Díli  naran Mateus Maia, ba hasoru ida ne’e, ba hasoru ida ne’ebá, nego ida ne’e, nego ida ne’ebá, to’o ko’alia dehan katak hakarak fila ba Timor.

Tuir ha’u nia hanoin, ideia ida ne’e di’ak. Maibé ideia ida ne’e hanesan ideia privadu ninian. Ne’e la’os ideia povu Timor tomak ne’ebé oras ne’e daudaun hela iha Indonézia. Agora dadauk ne’e ami halo kongresu no ami sei ko’alia to’o ba iha ne’ebá. Sé hanoin dehan fila ba, di’ak liu mai ita tuur hamutuk ko’alia oinsá ita fila ba Timor. Sé dehan katak nafatin hela iha Indonézia maka di’ak liu, mai ita ko’alia oinsá ita hela nafatin iha Indonézia. Maibé, vizita (silaturahmi) nu’udar maun-alin, inan-aman ida labele kotu.

Eis Wali Kota Mateus Maia lori karta petisaun ba Prezidente da Repúblika Taur Matan Ruak ne’e, polítika UNTAS nian ka la’e?

Ne’e la’os. Ne’e pesoal. Ne’e lori ninia naran privadu. Ita lahatene ninia hakarak ne’e saída? La’os dehan katak povu Timor ne’ebé oras ne’e iha Indonézia ne’e lakohi fila. Sira (refujiadus) mós hakarak fila. Só de’it seidauk to’o tempu para hanoin atu fila. Ita atu fila ou la fila rai Timor ne’e ita nian hotu. Hela, ita hanoin oinsá dezenvolve rai Timor ne’e hosi [rai] laran no bele hosi [rai] liur mós. Maibé ideia ida dehan ba hakarak ida ne’e, hakarak rekonsiliasaun, ne’e ha’u firme hateten katak ne’e pesoál ba Mateus Maia, la’os polítika UNTAS nian.

Ita boot rasik hetan koñesimentu kona-ba ninia prezensa iha Timor?

Ha’u nunka hatene. Ha’u rona fali hosi líder sira iha Timor ne’ebá, deputadu sira iha Timor ne’ebá ho tan jornalista sira hosi Timor ne’ebá ne’e maka ha’u mós hakfodak. Ha’u dehan ideia ne’e di’ak maibé sé hakarak ba rasik hateten ba rasik de’it ne’e direitu ninian. Maibé, ko’alia povu nia naran dehan katak ha’u mai ne’e hasoru Señor prezidenti, Señor Primeiru Ministru tanba refijiadus ne’ebé iha Indonézia hakarak fila no selu-seluk tan, tuir ha’u ne’e la loos.

Kongresu UNTAS hala’o iha loron 15-17 Jullu, ko’alia liu kona-ba asuntu saída?

UNTAS agora dau-daun halo kongresu ne’e ko’alia kona-ba oinsá para sidadaun UNTAS ne’e ba oin bele moris di’ak liutan liu-liu kona-ba Perubahan Anggaran Dasar Rumah Tangga (ADRT). Daruak, ami mós sei ko’alia dehan katak karik hanoin fila ba Timor maka di’ak liu ka atau hela nafatin iha Indonézia maka di’ak liu, ne’e konforme hosi kongresu ne’ebé hosi 13 distritu maka sei determina. Depois tuir mai ko’alia kona-ba rekonsiliasiaun tanba oinsá mós ita tenki rekonsiliasaun. Problema orsida nune’e la nune’e, ita ba desizaun kongresu ne’ebé agora dau-daun ne’e ami hala’o hela no ha’u mós fó hatene ba Timor-Leste ne’ebá, sé bele ba mai atu partisipa maibé karik ho preukupasaun no selu-seluk tan entaun hosi Timor-Leste la mai partisipa.

Maibé, rezultadu saída de’it ami hetan, agora ami sei hato’o ba governu Indonézia, hato’o mós ba governu  Timor-Leste. Sé  hanoin ba dehan ita loron to’o para ita hamutuk, eh, mai ita hamutuk nu’udar timoroan. Maibé, sé agora ami ko’alia hela, pois balun ba iha ne’ebá (Timor-Leste) atu hetan buat ruma karik hatete de’it, lalika lori fali povu nia naran. Purké, povu to’o oras ne’e susar, terus. Povu ne’ebé oras ne’e mai iha Indonézia loloos ne’e la sala. Lahatene buat ida. Ne’e konsekuénsia hosi interese polítika iha tempu ne’ebá (1999). Entaun, agora ne’e povu mós buka dalan hela oinsá maka bele fila ba nia rain. Maibé, la’os ema ida ba hasoru ida ne’e ko’alia, hasoru ida ne’eba ko’alia, la’os hanesan ne’e.

Tuir informasaun ne’ebé ami hetan katak UNTAS rasik sei harii partidu UNTAS iha Timor-Leste?

Karik hanoin ba dehan fila hotu ba Timor, ne’e direitu demokrátiku, iha direitu polítika. Sé ezemplu kongresu ita hatete ba dehan katak loron to’o ona para ita fila-fali ba Timor, ita hamutuk hodi hala’o dezenvolvimentu Timor ba jerasaun futuru nia futuru. Konforme, fila hakarak harii partidu ka, hakarak hamutuk ho partidu sira seluk iha ne’ebá (Timor-Leste) ka, ne’e konforme. Ne’e direitu polítika no demokrásia ne’ebé ita tenki respeita. Maibé, tuir ha’u-nia hanoin to’o agora hosi ha’u hanesan Ketua Umum [UNTAS] seidauk hanoin to’o ba ne’ebá. Ha’u-nia hanoin oinsá atu relasaun ne’e bele di’ak. Imi [TL] mai mós di’ak, ami [refujiadus] ba mós di’ak. Hanoin saída maka ita bele tau hamutuk para bele hadi’a ba oin no selu-seluk tan. Agora daudaun ne’e, ne’e hanoin hela ida ne’e.

Iha kongresu ne’e rasik sei ko’alia kona-ba harii partidu UNTAS iha Timor-Leste?

Kongresu ne’ebé ami hala’o dadauk ne’e laiha ajenda ida atu ko’alia kona-ba harii partidu UNTAS iha Timor. Maibé. Ezemplu, kongresu desidi katak loron to’o ona para ita fila-fali ba Timor, di’ak eh ladi’ak mós rai ida ne’ebá (Timor) ne’e rai ita nian. Loron to’o ona para ita tenki hamutuk, labele fahe malu tan. Buat hotu maka ita fó liberdade ba ema hotu-hotu atu hakarak nia fila harii partidu, ka nia fila hakarak hamutuk ho partidu ne’ebé oras ne’e [eziste] iha ne’ebá (TL), ne’e konforme idak-idak ninian.

Tuir informasaun katak Partidu UNTAS ne’e, forma hotu ona ninia estatutu no estrutura?

Iya! Loloos ami hanoin to’o iha ne’ebá ona tanba buat ne’e hanesan organizasaun. Ita haree hanesan iha Indonézia ita hakarak harii partidu tenki liu-hosi organizasaun massa (organisai kemasyarakatan). Ita hanoin ba organizasaun massa komesa di’ak ona, provínsia hotu-hotu, distritu hotu-hotu, loloos hanoin to’o ba hakarak harii partidu. Dalaruma iha Díli, maun-alin balun harii ona organizasaun saída de’it, liu tiha tinan rua (2) ou tinan tolu (3) nia hanoin ona ba dehan la’o-haleu distritu 13 maka foin harii partidu. Maibé, karik kona-ba UNTAS atu sai partidu polítiku, agora dadauk ne’e ami ko’alia hela.

Foin lalais ne’e ha’u kontaktu ho Comite Central Fretilin (CCF), hosi komite sentral ninia reprezentante irmaun Amaro de Carvalho ho João Mintha mai ami ko’alia dala hira ona. Depois ha’u hatete ba sira katak loron 15 Jullu mai agora ami halo kongresu, ne’ebé sé karik bele ba ita boot sira mai asisti para rona rasik ho tilun, haree ho matan para labele rona fali hosi ema selu-seluk. Ne’ebé, ita rona hosi ema selu-seluk, nia bele hamenus katak iha ne’e buat hotu-hotu ladi’ak de’it.

Tanba ne’e maka ha’u dehan ba sira para sira bele mai tuir serimonia kongresu ne’e para rona rasik saída maka ko’alia iha ne’ebá. Ne’ebé, ha’u haruka duni surat ba iha ne’ebá, Comite Central Fretilin simu maibé to’o agora ha’u seidauk rona fali resposta hosi ne’ebá. Karik,  sira marka prezensa ka la mai? Ne’ebé, kongresu horseik (15/07’2016) ami loke ona no to’o agora mós ami kontinua hein sira. Maibé, sira mai ka la mai ne’e, konforme sira. Maibé dehan katak fila para atu hamutuk ho Fretilin, ho Partidu Demokrátiku, ho CNRT no seluk tan, ne’e karik hanoin ne’e iha maibé ita seidauk to’o iha ne’ebá.

Kontíudu hosi karta ne’ebé señor haruka ba Comite Central Fretilin ne’e rasik ko’alia kona-ba saída no haruka ba sé?

Ne’e ha’u haruka ba prezidente Komite Sentral da Fretilin (CCF), ha’u husu ninia disponibilidade para atu tuir kongresu UNTAS ne’ebé maka agora hala’o iha Kúpaun. Husu sira nia disponibilidade para fó mós sira nia deskursu para hatudu katak ita bele diferente polítika maibé ita mós respeita malu. Ita nafatin maun ho alin. Labele hanoin tan át ba malu. Loron to’o ona para ita hotu tuur hanoin ba oin oinsá ita lori Timor ne’e ba oin. Maibé, sira la fó resposta. To’o agora, membru Comite Central Fretilin la partisipa.

Komunikasaun ne’ebé UNTAS ho CCF halo ne’e hanesan inísiu atu hala’o relasaun ne’ebé sai di’ak liu. Karik ba futuru akontese duni UNTAS ho Fretilin hamutuk, oinsá?

Tuir ha’u-nia hanoin, UNTAS labele hakarak de’it serbisu hamutuk ho Comite Centra Fertilin de’it, maibé sé bele mós serbisu hamutuk ho komponente hotu iha Timor-Leste, partidu hotu-hotu inklui estadu. Organizasaun ne’e iha relasaun serbisu hamutuk atu hametin “serbisu hamutuk” ba saída maka di’ak ba nasaun rua (2) ne’e ba oin. Ha’u sente katak partidu ne’ebé maka iha Timor-Leste ka organizasaun ne’ebé maka iha Timor-Leste  iha mós komisaun ka departamentu ida maka toma konta ba servisu hamutuk ho estranjeiru no rai laran ho tan konsellu estranjeiru no interna. Entaun, iha formas serbisu hamutuk ne’e, ita hakarak fahe esperiénsia, fahe diplomásia saída maka ita bele halo para povu ne’e di’ak liutan ba oin.

Hafoin señor hasoru partidu sira hosi Timor, respons hosi partai sira ne’e ba UNTAS rasik oinsá?

Ha’u lahatene to’o agora. Maibé, balun mai dehan sé bele ba fila. Sé bele ba nune’e. Buat oin-oin de’it. Maibé, ha’u dehan ba sira katak buat ne’ebé fila ne’e dehan la’os ita lakohi fila, maibé ita tuur ko’alia lai fila ne’e fila oinsá? Bainhira to’o iha ne’ebá ne’e halo nusa no ba oin hanesan saída? Maibé, ha’u mós fó hanoin ba sira katak partidu ne’e tenke harii halo didi’ak ho nia ideolojia ne’e klaru, fásil ba povu atu kumpriende, labele lori intereses partidu maibé lori interese nasionál (rai no estadu) tenki únidu.  Ida ne’e maka ha’u hatete ba sira.

Ohin ita boot hatete asuntu importante seluk ne’ebé ko’alia iha kongresu [UNTAS) ne’e maka rekonsiliasaun. Rekonsiliasaun oinsá maka ita boot sira hakarak?

Ita kuandu ko’alia kona-ba rekonsiliasaun ne’e problema ida. Tanba, ita ko’alia kona-ba rekonsiliasaun maibé ita seidauk hatene modelu oinsá maka ita atu adopta didi’ak hosi ami nia maun [bot] hosi Timor-Leste, ha’u haree ne’e hanesan ne’e. Ita ko’alia rekonsiliasaun, ita ko’alia hosi ita nia hanoin. Ita ko’alia rekonsiliasaun tuir  LSM ka ONG nia konseptu maibé ita la ko’alia rekonsiliasaun mós rekonsiliasaun la’o tiha ona. Mate ruma iha ne’ebá [TL], hosi ne’e ba iha ne’ebá. Mate ruma iha Kúpaun, família hosi TL mai iha ne’e. Rekonsiliasaun la’o nanis ona. Agora, hela ita tuur hamutuk buka modelu ida ne’ebé maka di’ak liu ba povu Timor tomak.

Reasaun pro kontra oras ne’e mosu iha Timor-Leste relasiona ho asuntu refujiadus iha Timor Osidentál atu fila mai iha Timor-Leste. Refujiadus sira bele fila maibé hirak ne’ebé liman-raan tenki hatan ba tribunal ka liu-hosi dalan justisa, oinsá ita boot nia hanoin?

Ita ko’alia kona-ba rekonsiliasaun ne’e buat seluk ida. Buat ida penegakan hukum ne’e buat seluk ida. Entaun ita ko’alia rekonsiliasaun labele ko’alia lei. Ita ko’alia lei ita labele ko’alia rekonsiliasaun. Sé ita hakarak ko’alia rekonsiliasaun, ita ko’alia rekonsiliasaun de’it. Ne’e la’os dehan katak ita ko’alia rekonsiliasaun, ita labele dehan ema lable hetan kastigu. Maibé, depende tribunál hatudu evidensia/provas katak ema ne’e sala ka la’e? Maibé, rekonsiliasaun ne’e nafatin iha dalan ne’ebé los. Tuir ha’u nia hanoin ita rekonsiliasaun para ida ne’ebé sala ne’e labele hetan kastigu ne’e, ha’u sente sala karik!

Interesante tebes. Ohin ita boot mensiona katak kongresu UNTAS sei ko’alia mós kona-ba refujuiadus sira nia moris ne’ebé oras ne’e moris terus no susar. Esfordu saída maka ita boot sira halo ba refujiadus sira nia moris di’ak?

Loloos moris ladun di’ak ne’e iha nasaun tomak. Nasaun hotu-hotu ne’e moris ladun di’ak dalaruma inklui iha Timor-Leste mós povu balun moris seidauk di’ak. Maibé, kuandu ita dehan sira moris át liu, governu laharee, ne’e la los hotu. Maibé, ho ida ne’e ita bele fó ideia ba malu, fó suporta ba malu para oinsá ita bele hasai povu ne’ebé oras ne’e iha susar nia laran. Ne’e alein de ita iha organizasaun, ita tenke ko’alia ida ne’e ho estadu no governu.

Sé rezultadu kongresu UNTAS karik povu deside fila mai Timor, konsekuénsia saída de’it ita boot sira sei fila ba Timor?

Desizaun kongresita ne’e desizaun supremu. Iha partidu polítiku, organizasaun polítiku ne’ebé naran kongresu ne’e desizaun supreme iha partidu ka iha organizasaun ne’e. Desizaun hanesan ne’e, ita tenki halo tuir. Sé nune’e duni, ita mós labele tauk dehan katak ita fila bá, buatamak sira ka’er ita kastigu karik. Sé ó sala, yah, tenki kastigu ó. Rekonsiliasaun la’o nafatin. Povu ne’ebé maka hakarak fila ba nia knua ne’e nafatin la’o ita labele ba impata fila-fali tanba de’it ita tauk tama kadeia. Tauk ita la hetan serbisu, depois ita defende ema seluk ne’e labele hanesan ne’e.

Kongresu agora maka deside ami fila-fali to’o iha ne’ebá maka dehan tenke kastigu iyaaa tenke kastigu. Ita tenke rekoñese ita nia sala. Maibé atu sala ou la sala ne’e konforme orsida iha tribunál maka desidi. Tanba ne’e, labele tauk hanoin fila ba Timor karik ema ka’er, labele tauk ida ne’e. Polítika ne’e balun tenki tama kastigu, balun tenki mate, balun tenki moris hela, balun tenke lidera estadu no selu-seluk tan. Sé ita halo polítika tauk mate, tauk kastigu, lalika halo polítika. Polítika ne’e ba buat di’ak, no bem komun Timor tomak la’os ba án rasik, ba grupu, la’os ba feen-oan.

Hanesan Eis Wali Kota ba ne’e, dala ida tan ha’u hatete katak ne’e pesoal. Keta iha hanoin seluk ruma karik hatete de’it, lalika bosok-án, bosok povu no hakarak bosok-án karik bosok-án de’it lalika bosok povu. Purke povu oras ne’e terus ona, povu mós hatene án, nia mós hatene bainhira maka nia hakarak fila, lapresiza ema ida mai ko’alia.

Iha parte seluk, iha 14 Jullu 2016, Matadalan mós hala’o entrevista eskluzivu ho Konseleiru UNTAS, Dr. Basílio de Araújo, via email, hodi ko’alia kona-ba polítika UNTAS hanesan tuir mai ne’e. Nia dehan UNTAS sei harii partidu iha TL.

Oinsá ho polítika UNTAS atu harii partidu?

UNTAS mós hakarak husu autorizasaun liu-hosi kongressu UNTAS atu bele rejistra partidu UNTAS iha Timor-Leste. Ou selae halo koligasaun ho Fretilin hodi infrenta eleisaun oin mai.

Karik UNTAS hetan ona resposta atu harii partidu iha TL?

Ami haree katak koligasaun Fretilin ho UNTAS bele sai hanesan partidu boot ida nebe manán iha eleisaun oin mai.

Karik iha ona lampu azúl (hijau) hosi nai ulun sira iha TL atu hari partidu iha TL?

Seidauk.

Sé seidauk entaun bainhira loos mk bele harii?

Depende desizaun kongressu UNTAS iha loron 15-17 Jullu 2016.

UNTAS ho líder sira iha TL iha ideolojia polítika ne’ebé diferente iha pasadu. Karik ne’e la fó obstáklu ba UNTAS atu harii partidu iha TL?

Maka ita haree to’ok. Iha dalan barak atu liu ba Roma.

Maizumenus vantajen ba UNTAS saida hodi hari partidu iha TL?

Buat hirak nee sei diskuti iha kongresu. (*)

Matadalan

AMI KONTRA IMPUNIDADE HASORU WIRANTO…!



Komunikadu Imprensa

ESTATEMENTU KONJUNTA

AMI KONTRA IMPUNIDADE HASORU WIRANTO…!

Introdusaun

Fenomena polítika reál ne’ebé lao namanas iha Indonezia liu-liu relasiona ho Prezidente Jokowi nia desizaun hodi nomea eis Jeneral Wiranto atu asume kargu nu’udar Ministru Kordenadór Politiku, Justisa no Seguransa (Mentri Koordinator Politik, Hukum dan Keamanan-MENKOPOLHUKAM) iha  estrutura governasaun foun Jokowi nian, halo ami laran taridu no ofende tebe-tebes ami-nia sentimentu justisa no sentimentu umanu. Desizaun ne’e halo ami hanoin hikas fali esperensia moruk  ba situasaun pasadu iha tinan 1999 molok, durante no depois referendum iha Timor-Leste ne’ebé rezulta kuaze ema sivíl hamutuk rihun atus rua resin (200.000) mak hetan torturasaun, violasaun seksuál, muda ema forsadamente, halakon forsadu no mate.

Aktu hirak ne’e kontra prinsipiu no valores direitus umanus fundamental tuir Lei Umanitaria Internasionál, tanba konsidera nu’udar krime kontra umanidade.

Liu tiha dekada ida ona, vítima no familia vítima iha Timor-Leste konsistentemente insisti lia-los no justisa ba Estadu Indonézia, Estadu Timor-Leste, parikularmente Membru Konsellu Seguransa ONU, no komunidade internasionál.   

Faktus Involvimentu Eis-Jeneral Wiranto iha tinan 1999

Iha tinan 1999: Wiranto nu’udar Komandante Supremu TNI ne’ebé iha kompentensia no póder hodi garante seguransa no estabilidade ba prosesu durante no depois Konsulta Popular tuir akordu 5 de Maiu 1999 ne’ebé asina husi Ministru Negosiu Estranjeiru Indonezia, Portugal no Sekretariu Jéral Nasoins Unidas.  

Eis Jenerál Wiranto hanesan Komandante Supermu Militar Indonezia nian ne’ebé responsabiliza ba violasaun, deportasaun no persekusaun ne’ebé halo ho eskalaun boot no sistemátiku hodi rezulta ema 280 maka mate no obriga ema kuaze 200.000 mak halai ba Indonezia-Nusa Tenggara Timur (NTT), inklui estragus sasan no riku soin ema timor oan nian.

Prosesu Akuzasaun ba Eis Jeneral Wiranto

Iha Marsu 2003 Unidade Krime Sériu (SCU) hasai karta akuzasaun hasoru Eis-Jeneral Wiranto Cs.

Unidade ne’e mos husu ba Tribunál Distrital Dili atu hasai karta mandadu kapturasaun. Aliende ne’e iha 19 Marsu 2004 Adjuntu Prokurador ba Krime Sériu mós hasai karta ida hodi apoiu atu bele hasai karta mandadu kapturasaun hasoru Jenerais WIRANTO relasiona ho faktus sira ne’ebé hatudu indikasaun forte katak Jenerál WIRANTO komete violasaun direitus umanus no krime kontra umanidade iha Timor- Leste.

Maske nune’e too ohin loron, WIRANTO sei nafatin goza nia privileizu hodi moris livre husi prosesu akuntabilidade ba justisa ida ne’ebé justu no kredivel. Pior liutan mak Wiranto ho estatuto nu’udar “akuzadu” maibe nafatin kontinua hetan konfiansa husi Prezidente Joko Widodo.

Ho faktus hirak ne’ebé temi iha leten, Aliansi Nasional Timor-Leste ba Tribunál Internasional (ANTI) Ezije:

Apela ba Estadu Indonezia atu imediatamente retira naran akuzadu Wiranto husi estrutura Governasaun Joko Widodo no husu ba Estadu Indonezia no Timor-Leste atu hakotu korenti impunidade nune’e hamosu sosiedade ne’ebé respeita ba valores direitus umanus no hametin Estadu Direitu Demokrátiku.

Ba Konsellu Seguransa ONU, atu mantein no konsisten ba desizaun kontra impunidade bazeia ba akuzasaun husi Painel Espesial ba Krime Grave iha tinan 2003 no buka mekanismu efetivu hodi asegura akuntabilidade ne’ebé kredivel husi autór kriminozu sira partikularmente akuzadu eis Jeneral Wiranto

Ba komunidade internasionál, atu ezije Prezidente Jokowi hodi iha seriadade atu labele inklui autór kriminozu sira iha estrutura governasaun nune’e bele hametin liutan prosesu demokrasia no direitus umanus iha Indonesia; no  

Apela ba estadu no membru komunidade internasionál sira nia responsabilidade moral atu halo kapturasaun ba akuzadu eis Jeneral WIRANTO bainhira deit no iha ne’ebé deit, wainhira WIRANTO halo vizita ofisial ruma, kuandu Prezidente Jokowi la-rekonsidera atu retira Wiranto hosi pozisaun ne’e.

Julga kriminozu hodi hametin rekonsiliasaun ne’ebe permanente.

Abaixo Akuzadu Wiranto.

Viva Lia Los no Justisa.

A luta continua!

Dili, 29 Jullu 2016

Membru: JSMP, HAK, La’o Hamutuk, ACbit, Asosiasaun Vitima, KSI, Front Mahasiswa Timor-Leste, MDI, Sek. Fongtil, Fokuppers, AJAR-TL, Verupupuk

FASILITA FAMILIA OTONOMISTA…!!!


Jornal Nacional, editorial

Ikus- ikus nee mosu polimika,  Ministeriu Saude, liu husi Hospital Nacional Guido Valadares (HNGV) hasai junta mediku hodi fasilita eis lider Otonomista, Eurico Guterres ninia oan ba halo tratamentu saude iha Singapura.

Polimika nee mosu tamba veteranu sira nebe luta durante tinan 24 iha ailaran hodi liberta rai ida nee deit moras too mate mos laheten junta mediku husi Ministeriu Saude ba tratamentu iha Singapura maibe ema nebe halo traisaun ba rai nee ninia familia governu fasilita fali ba halo tratamentu saude iha rai liur.

Injustisa boot nee halo veteranu sira la satisfeitu tan nee husu ba Primeiru Ministru, Rui Maria de Araújo atu halo investigasaun ba Ministeriu Saude no Hospital Nacional Guido Valadares ba kazu nee.

“Tanba sá maka la fó prioridade tratamentu espesial ba ita nia manu aman veteranus FALINTIL sira ne’ebé maka uluk durante tinan 24 luta ba ukun rasik-an, ohin loron balun moras mós to’o mate hanesan saudozu LITER husi Munisípiu Baucau, Adjunto Mauputo husi Munisípiu Aileu ne’ebé maka agora moras boot no Samba 9 husi Munisípiu Liquiça ne’ebé maka agora moras psikolojia,” Aquilino Araújo ‘ Ete Uku’.

Los duni, veteranu sira, familia veteranu sira ohin loron nee difisil atu hetan tratamentu saude ba rai liur maibe ema sira nebe uluk lakohi Timor Leste ukun an nee mak agora nee hetan fasilidade husi governu ba halo tratamentu saude iha rai liur.

Laos nee iha area saude nian, iha tinan hirak ba kotuk nee mos akontese iha Ministeriu Edukasaun nebe fo bolsa estudu ba ontonomista ida nian oan mai husi indonesia ba kontinua ninia estudu iha Australia.

Akontesimentu sira nee bele refleta buat ida dehan ‘Imi mak luta, ami mak sei ukun, imi mak terus, ami mak sei goza, imi moris ho pensaun veteranus, ami sei goza pensaun vitalisia, imi nian oan eskola iha rai laran, ami nia oan sei hetan beasiswa ba rai liur,imi moras sei sosa aimoruk rasik, ami moras governu sei fo osan ba tratamentu iha rai liur’, nee sai realidade.

Ne’e laos lia fuan mamuk maibe sai ona realidade, ohin loron nee otonomista sira balu fila mai moris privileju liu duke, timor oan luta nain, veteranu sira moris kontinua terus no susar oi-oin, laiha atensaun espesial.

Agora atu fo sala ba se? buat sira nee resultadu husi rekonsiliasaun, nahe biti boot, simu malu. Ohin loron nee ema sira uluk lagosta ukun an mos sai ukun nain nebe fo uportunidade ba malu no fasilita malu.

Tuir lolos la presiza preokupa, atu pro otonomista ka pro independensia, luta nain ka uportunista, ita nebe sai ona sidadaun timor nee, timor oan hotu, labele hatudu liman ba malu, mesak timor oan deit.

Maibe se veteranu sira moras fo prioriedade, veteranu sira nian oan laheten bolsu estudu, nee injustisa tan nee mosu hatudu liman ba malu, kehe fali historia pasadu nian nebe hakohi tiha ona nee.

Ne’ebe hakarak ejiji investigasaun karik, laos deit ba halo investigasaun ba Ministeriu Saude no Hospital Nacional Guido Valadares deit maibe mos Ministeriu Edukasaun konaba otonomista ida nian oan hetan bolsu estudu ba Australia.

Atu labele mosu dun malu,  atendementu publiku tenki justa, ukun nain sira labele halo diskriminasaun, evita familiarizmu,  prioriedade ba veteranu sira tamba sira nia sakrifisiu, sira nia terus no mate mak ita ohin loron goza ukun an nee.*

EZAME TRIMESTE DARUAK, ESTUDANTE NAIN 4 UZA KADEIRA-MEZA IDA


Estudante  Escola  Basíco Central  (EBC) No. 1  Farol  nain  4  tur  hamutuk  iha  meza  no  kadeira  ida  hodi  tuir  ezame  trimestre  daruak, tamba  kondisaun  sala  no  mobiliariu  eskola  nian  la  sufisiente.

“Pasiensia  ,wanhira  fatin  la  to’o  tenki  hanesan  ne’e  duni  ,ita  labele  halo  milagre  sé  buat  hanesan  ne’e  ,tamba  fatin  no  sala  mak  nune’e  ona” hatete   Diretora  EBC  Farol  Irene  Silvina  C.S. Morato ba  JN-Diário  iha  nia  servisu  fatin  EBC  Farol  Dili, Tersa  (26/7).

Nia esplika, alunus  barak  ne’e  laos  profesores  sira  mak  hakarak  hatama, maibé  tamba  tuir  orden  ne’ebé  mak  Ministeriu  Edukasaun  fó  katak,  tenki  simu  eskola  basíca  Filial  4  hanesan  Filial  Rumbia, Fatuhada,Vila  Verde  no  Tuanalaran  inklui  eskola  sentral.

Tamba  iha  tinan  ida  nia  laran  alunus  nain  200  resin  mak  sai, maibé  foun  tama  ho  numeru  600  to’o  700  nune’e  sala  de  aula  no  meza  ho  kadeira  atu  to’o  ou  la  to’o  husi  edukasaun  nasional  mak  hatene, tamba  EBC  Farol  halo  tuir  de’it  regulamentu  husi  nasional  ninia.

Nia  dehan,  distribuisaun  meza  ho  kadeira  hirak  ne’ebé  Ministeriu  Edukasaun  fahe  to’o  agora  EBC  Farol  seidauk  hetan, maske  iha  2010  sira  hetan  meza  ho  kadeira  husi  edukasaun  nasional.

Relasiona  ho  fasilidade  eskola  diretora  EBC  Farol  Irine  Silvina ,dehan  meza  no  kadeira  inkluindu  sala  de  aula  la  sufisiente  ne’e  mak  Governo  liu  husi  Ministeriu  Edukasaun  autoriza  alunus  EBC  Farol  balun  eskola  fali  iha  EBF  China  iha  tempu  lokraik.

Diretora  ne’e informa, alunus  husi  premeiru  ciclu  to’o  terseiru  ciclu  ne’e  wanhira  ladun  ativu  iha  prosesu  aprendizazen  lor-loron  mós  sira  iha  direitu  atu  tuir  ezame.

Tuir  nia, wanhira  alunus  sira  ne’ebé  mak  la  tuir  ezame  trimestre  daruak  ne’e  inan  aman  bele  lori  nia  oan  ba  husu  lisensa  hodi  nune’e  alunus  ne’e  bele  tuir  ezame, maibé  wanhira  laiha  lisensa  ruma  husi  inan  aman  eskola  konsidera  alunus  ne’e  sei  la  pasa  iha  ezame  aktual.

“Alunus wanhira  falta  barak  ona  ami  labele  halo  milagre, maibé  hanesan  ezame  sira  iha  direitu  atu  tuir  no  profesores  mós  iha  direitu  atu  klasifika  sira  nia  valor, tamba  dala  ruma  alunus  ne’e  falta  barak  no  nia  pontu  valor  ezame  laiha  signifika  sei  la  pasa  iha  rejultadu  ikus  nune’e  alunus  sira  mós  tenki  esforsu  an  atu  inan  aman  labele  fó  kulpa  fali  ba  profesores  sira,”esplika nia.

Tamba  tuir  diretora  nia  hare  dala  barak  alunus  nia  inan  aman  barak  mak  ba  kritika, tamba  nia  oan  la  liu  hodi  dehan  katak, profesores  sira  mak  falta  bebeik,  no  la  hatene  hanorin, maibé  alunus  mak  ulun  fatuk  tos. Estandarte  valor  ba  alunus  sira  atu  bele  liu  ne’e  kada  estudante  tenki  hetan  valor  6  ba  leten, tamba  iha  5  mai  kraik  sei  la  pasa.

Total  estudante  EBC  Farol  hamutuk  2.200  ne’ebé  kompostu  husi  Primeiru  ciclu  to’o  terseiru  ciclu, nune’e  mós  total  profesores  nain  50  balun  kontratadu  no  balun  permanente. Aliende  total  sala  de  aula  hamutuk  15.Tos 

Jornal Nacional

GOVERNU FASILITA EURICO GUTERRES NIAN OAN, PM RUI TENKI INVESTIGA MS


Responsável Associação dos Veteranos Resisténcia (AVR), Aquilino Guterres “Ete Uku” informa, Primeiru Ministru (PM), Rui Maria de Araújo, tenki responsabiliza atu investiga Ministériu Saúde (MS), tanba fó dalan ba Ronaldo Guterres oan husi lider pro-autonomista Eurico Guterres hodi halo tratamentu saúde espesiál iha Singapura.

“Ita nia Primeiru Ministru tenki buka atu investiga Ministériu Saúde tanba fó dalan ba Eurico Guterres ninia oan mane ne’ebé maka halo tratamentu saúde iha Singapura. Nune’e konabá situasaun ida ne’e ha’u husu ba Governu katak povu ida ne’e ita haree katak povu ida que pasensia, maibé pasensia mós iha limiti ne’ebé la’os ita ameasa malu maibé ita krítika malu katak fó hanoin ba malu para saida maka ladi’ak ita tenki hadia, no saida maka di’ak ita hotu hamutuk hodi la’o ba dezenvolviemtu no sustentável ba nasaun Timor-Leste (TL),” informa Ete Uku ba Jornalista sira iha nia knaar fatin Balide-Díli, Tersa (26/07/2016).

Nia esplika, PM Rui nu’udar Xefi Governu no ezekutor orsamentu Estadu ninian iha responsabilidade atu husu esplikasaun husi MS katak liu husi prosedimentu saida maka sira autoriza tratamentu saúde espesial ba Eurico Guterres ninia oan Ronaldo Guterres.

“Tanba sá maka la fó prioridade tratamentu espesial ba ita nia manu aman veteranus FALINTIL sira ne’ebé maka uluk durante tinan 24 luta ba ukun rasik-an, ohin loron balun moras mós to’o mate hanesan saudozu Liter husi Munisípiu Baucau, Adjunto Mauputo husi Munisípiu Aileu ne’ebé maka agora moras boot no Samba 9 husi Munisípiu Liquiça ne’ebé maka agora moras psikolojia,” dehan Responsabel AVR.

Nia akresenta katak, ho veteranus sira maka ohin loron Timoroan barak maka tuur iha pozisaun di’ak iha kada ministériu no Organizasaun Não Govermentais (ONG) sira, nune’e sá espesial saida maka familia lideransa otonomista Eurico Guterres iha hodi ninia oan mane Ronaldo Guterres hetan lisensa husi MS halo tratamentu saúde espesial iha Singapura.

“Ita nia nasaun Timor Leste iha lei no ita nia prosedimentu legais hanesan mós ho nasaun sira seluk, nune’e tanba saida maka ita nia ema sira assuwa’in sira ne’ebé durante tinan 24 luta ba ukun rasik-an ohin loron moras ita la fó atensaun maibé fó atensaun fali ba Eurico Guterres ne’ebé que ema nasaun seluk ninia ema,” tenik Aquilino Guterres.

Governu mak selu Eurico Guterres nia oan

Governu Timor Leste, liu husi Ministeriu Saúde no Hospital Nacional Guido Valadares (HNGV) hasai karta autorizasaun hodi fasilita Eurico Guterres nia oan, Calistro  Guterres, ba halo tratamentu saúde iha Singapura.

Informasaun ne’ebe iha katak, Eurico Guterres nian oan ba halo tratamentu Saúde iha Singapura selu  husi Governu no prosesu Ronaldo Guterres ba halo tratamentu ne’e fasilita husi Governante balun ne’ebe iha relasaun besik ho Eurico nia ferik oan.

Governante ne’e halo esforsu hotu hodi trata Ronaldo Guterres, to’o hetan autorizasaun ofisial husi Ministeriu Saúde (MS) para bele ba halo tratamementu iha Singapura.

Eurico nia oan, Ronaldo Guterres ho nia inan mai hela iha Timor desde tinan 2004 no Eurico devorsio tiha ona ho Ronaldo nia inan hodi hola fali feto ki’ik.

Prezidente Comite 12 de Novembru, Gregorio Saldanha, senti konfuzaun tebes ho notisias Governu fasilita Eurico nia oan ba halo tratamentu saúde iha Singapura.

“Hau mos rona no publika iha rede sosial Facebook dehan katak, Eurico nia oan ba halo tratamentu espesial iha hospital Singapura.  Hau la hatene buat ne’e los ka lalos, maibe hanesan Timor oan, se ne’e los maka la dun diak, tanba ema barak maka kontribui ba rai ida ne’e mas to’o agora seidauk hetan tratamentu espesial hanesan Eurico nia oan,” hateten Grigorio Saldanha, hodi responde JNDiário iha Sede Comite 12 de Novembru, Dili, Tersa (26/7/2016).

Grigorio husu ba Governu atu trata ema hotu hanesan, tanba ema hotu nia direitu hanesan iha rai ida ne’e. Mas, realidade ema barak moras susar tebes atu hetan trtatamentu espesial hanesan Eurico Guterres nia oan mane.

“Povu ne’ebe fo sira nia vida tomak ba rai ida ne’e presiza mos tratamentu espesial no tenke iha justisa ida ba sira. ita la bele fasilita deit ema balun mas ita ignora fali ema seluk,” afirma Grigorio Saldanha.

Nia senti novidade ne’e tristes boot no soke ida ba nia, tanba povu barak susar tebes atu hetan tratamentu espesial husi Governu, maibe fasil ba Eurico Guterres nia oan hetan tratamentus saúde espesial iha Singapura.

“Ita senti katak buat ne’e la justu, tanba ne’e, prezisa mos hadia sistema sira iha MS no HNGV tanba halo buat balun la diak ba povu ida ne’e no fasilita fali ema sira ne’ebe uluk lakohi ukun an sira nia familia hodi hetan tratamentu espesial,” afirma Grigorio Saldanha.

Husi sorin seluk, membru Parlamentu Nasional (PN), Domingos Carvalho, lamenta ho atitude Governu ne’ebe halo tratamentu saúde ba oan husi lider otonomista no milisia nia ulun boot Eurico Guterres.

“Problema ida ne’e seriu teb-tebes, aman hela iha fatin ida i oan sira hela iha fatin ida. Sira nega ona Timor depois o nia oan mai tratamentu i Governu maka tau osan ba halo tratamentu nusa maka lori ba Indonesia para Aman sira no ema sira nebe fo apoiu ba otonomi hodi fo tratamentu ba sira nia oan,” afirma Deputadu Domingos Carvalho.

Nia hatutan hanesan Deputadu la aseita tamba ema sira ne’e uluk pro otonomi nusa maka hela ketak ketak, lolos ne’e ema sira ne’e hela hamutuk para halo tratamentu iha Indonesia neba, hasai rasik osan.

“Hau mos koalia ona Vise Ministru Soidariedade Sosial (MSS), Miguel Manitelo atu bele tau atensun ba veteranu sira nebe to’o oras ne’e kartus sei iha isin lolon, nusa ita la tau atensaun ba ema sira ne’ebe sofre no tanis durante tinan 24 nia laran, ita ba tau atensaun ba ema nebe kontra rai ne’e atu ukun an,”  hateten Deputadu Domingos Carvalho.

Deputadu ne’e mos husu atu Ministeriu Saúde labele toma medidas ba ida nebe maka atu halo tratamentu ba Eurico Guterres nia oan tamba ema nebe luta ba ukun an ida ne’e mos barak maka sei moras hela no nunka hetan tratamentu espesial hanesan Eurico nia oan.

Iha parte seluk, Diretor Apoio  Diag& Terapiutica HNGV,  dr. Mendes Pinto, informa katak, Eurico Guterres  nia oan hetan autorizasaun halo tratamentu iha Singapura tanba nia dokumentu kompletu no priense kriteria hotu husi Governu.

“Eurico nia oan iha semana hirak liu ba haruka ba halo tramentu iha Singapura tanba nia dokumentus tama kriteria husi kriteria mediku ho kriteria sidadaun tama hotu,” hateten dr. Mendes Pinto.

Eurico Guterres nia oan komprova dokumentus hanesan sertidaun baptismo, kartaun Bileti Identidade (BI), Passaporte, Sertidaun RDTL nomos kartaun  Eleitoral.

“Nia kriteria ne’e memenuhi, ne’e mak junta mediku sira tur hamutuk foti desizaun haruka ba iha Singapura  halo tratamentu,” informa dr. Mendes Pinto ba jornalista sira iha nia servisu fatin HNGV.

Nia hatutan Tuir konstitusaun RDTL  haruka katak Governu iha obrigasaun atu fo atendimentu ba sidadaun Timor oan hotu hanesan.

Maske nune’e, dr. Mendes Pinto, la esplika klaru ba jornalista sira kona ba Eurico Guterres nian oan ne’e moras saida.ves/lj1/nes/car

Jornal Nacional