quinta-feira, 1 de outubro de 2015

FRETILIN KONKORDA IDADE PRODUTIVU LA SIMU PENSAUN VITALISIA


DILI - Prezidente FRETILIN,Francisco Guterres Lu Olo, konkorda ho ezijénsia públiku nian katak eis membru órgaun soberanu inklui eis membru governu no eis deputadu sira ne’ebé idade sei produtivu labele simu pensaun vitalísia.

Eis primeiru Prezidente Parlamentu Nasionál ne’e hatete, iha momentu halo lei pensaun vitalísia ne’e ho hanoin simples de’it katak, primeiravez Timor Leste harii estadu demokrátiku liuhosi Asembleia Konstituante ne’ebé fila a’an ba Parlamentu Nasionál, durante tinan lima halo lei inan ho lei oan sira no ratifika konvensoens barak, maka fó importánsia ba membru sira ne’e tanba balun polítiku maibé balun idozu ona.

“Balun idozu lakonkore ona iha elesoens tuir fali mai, entaun Parlamentu Nasionál atu fo dignidade ba ema sira ne’e hotu,” haktuir Lu Olo ba Jornalista sira iha nia residénsia ofisiál Farol Dili, Kuarta (30/09). 
   
Tanba ne’e, Lu Olo hatutan, tanba aprova tiha ona iha uma fukun iha momentu ne’eba sai ona hanesan lei ida, ke bainhira atu muda fali lei ne’e só Parlamentu Nasionál maka tenke halo.

“Ha’u hakarak esplika de’it katak, lei ne’e los ka lalos ne’e liu tiha ona, ne’e lei ona, ne’ebé agora atu halo alterasaun so lei ida fali mak bele halo alterasaun ba lei ida ne’e, ne’e so Parlamantu Nasionál mak bele halo,” subliña Lu Olo.

Lu Olo dehan, polémika nasionál kalru ke sosiedade no estudante sira la konkorda tanba lei pensaun vitalísia  ne’e halo desigualidade.

“Ha’u haré rajoens balu ke di’ak, purke sira ema balun idade produktivu simu tiha ona pensaun vitalísia  ne’e ha’u hanoin lalos, tinan lima mak estadu hasai eis titulares barak ne’e osan mina nian iha ne’eba sai nafatin, i halo dezemvolvimentu mos lato’o,” arepende eis segundu órgaun soberanu ne’e. 

Lu Olo hatutan tan presiza hamenus ka hasai tiha lei pensaun vitalísia ne’e, tanba preokupasaun estudante sira nian ne’e bele mos buat sel-seluk tan hateke ba dook hodi haré realidade Timor Leste nian.

“Proposta FRETILIN hato’o uluk ona iha AMP nia tempu. I ha’u  mos fo apoiu atu muda lei pensaun vitalísia  liuhosi proposta Bankada FRETILIN nian hatama iha Parlamentu Nasionál, mai fali iha tempu bloku koligasaun FRETILIN ejiste nafatin atu debate lei pensaun vitalísia la konsege, ne’e ita atu halo oinsa,” lamenta Lu Olo.

Entretantu iha fatin seluk Portavoz Manifestasaun Kontra Pensaun Vitalísia hanaran Movimentu Universitáriu Timor Leste (MUTL), Faustinho Soares, haktuir, MUTL nia karta dirize ona ba órgaun soberanu hotu atu tau atensaun ba preokupasaun públiku ne’e.
MUTL hala’o manifestasaun durante loron tolu hahú iha loron 28/09 too loron 30/09/2015.

Timor Post

KOMUNIDADE PREOKUPA PROFESSOR UZA ROPA ARTE MARSIAIS


DILI - Inan aman no komunidade sira iha Munisípiu Ermera sente prekupadu ho atetude hosi professor balun ne’ebé maka ba hanorin estudante sira iha eskola hatais ropa no atributu hosi arte marsiais no partidu polítiku nian.

Sente lamentavel ho atetude hosi edukadór nian, komunidade sira mós hato’o keixa ba deputadu sira ne’ebé maka hanesan reprezentante povo hdoi hato’o ba governu liliu Ministériu Edukasaun (ME) atu fó atensaun.

Tanba ne’e, liu hosi sesaun Plenaria Parlamentu Nasionál, deputadu Jorge Teme mós levanta kestaun ne’e hodi bolu atensaun ba entidades hotu hodi ajuda no fahe informasaun ba públiku atu kontrolu.

Prezidente bankada Frente Mudansa, Jorge Teme dehan, iha prosesu aprendijajen nia laran maka professor hatais atributu arte marsiais no partidu polítiku, ida ne’e la’os hahalok ida ne’ebé edukativu.

“Profesór sira ne’e laiha disiplina, lahatene nia orientasaun hosi Ministériu ka la’e? profesór tama eskola no hanorin estudante sira uza fali farda arte marsiais, depois uza fali kamizola partidu nian, ida ne’e ladun di’ak, no estimula duni alunus sira mós rame-rame uza,”haktuir deputadu Jorge Teme iha PN, Tersa (29/9).

Haree ba atetude hosi profesór ne’e ladun di’ak, eis Ministru Administrasaun Estatal (MAE) iha mandatu V governu nian, husu ba Ministériu Edukasaun atu haree ho seríu.

Alende ne’e, deputadu Jorge Teme mós realsa, profesór sira mós hato’o problema lilliu kona-ba inspector hosi edukasaun ladun halo inspesaun ba eskola sira.(tay)

Timor Post

SEM Hasoru Malu Grupu Trabalhador Municipiu Ermera


ERMERA - Sekretariu Estadu ba Apoiu Promosaun Sosiu Ekonomika Feto (SEM), hasoru malu ho grupu traballador no Assosiasaun Ermera, hodi hare besik sira nia aktividade nebe durante nee sira halo.

Tuir SEM, Veneranda Lemos hateten, sorumutu nee atu hasoru malu ho grupu traballador jeneru no mos assosiasaun feto Ermera, atu hare ba sira nia partisipasun ba iha dezenvolvimentu durante nee.

Sorumutu ohin nee ita atu  hasoru malu ho grupu trabailhador jeneru no mos benefisiariu sira n ia partisipasuan ba dezenvolvimentu maibe baral mak husu katak, tamba sa mak SEPI ba fali SEM, maibe hau esplika ba sira nee politika ka hanesan nee I politika nee dinamika tebe-tebes, maibe nee laos kestaun naran mais ita tau kestaun ba programa, I ita  hare mos ba  assosiasaun neebe estabelese iha tinan 2014, aktividade nee saida, benefisiariu sira neebe asesu ba fundus transferensia iha tinan 2008 too tinan 2014 nia programa saida,” dehan Veneranda ba Jornalista sira iha Salaun Enkontru Ermera, Tersa (29/09/2015).

Iha fatin hanesan Adjuntu Administrador municipiu Ermera, Denilo Martins Babo hateten, sorumutu nee importante, liu-liu ba papel feto nomos atu halo avaliasaun ba serbisu feto nian. Informasaun kompletu iha STL Jornal no STL Web, edisaun Kinta (1/10/2015). Lucia Ximenes

Suara Timor Lorosae

Timor-Leste hanesan "modelu sustentável hosi konstrusaun dame" - PM Rui Maria de Araújo


Timor-Leste hanesan “modelu sustentável ida hodi harii dame”, dehan horisehik primeiru ministru Rui Maria de Araújo, iha Fórum Líder Mundiál, Universidade Kolumbia, Nova Iorke.

“Liu tiha tinan 500 hosi kolonializasaun portugés, nomós okupasaun Indonézia, ami-ninia nasaun hahú lahó buat ida, ami hahú ho “zero”, laiha osan nomós instituisaun públika. Ami maka tenke kontrola ami-ninia destinu rasik”, dehan.

Iha konferénsia ida ne’ebé hala’o ho dalen inglés, xefe Governu ne’e mos dehan tan katak ekonomia kiik sei lakonsege rezolve mesak sira-ninia problema dezigualidade nomós pobreza.

“Ita hotu hatene liu katak ONU la’os instituisaun ida ne’ebé perfeita no presija reforma. Maibé Timor-Leste hato’o agradesimentu maka’as ba Nasoens Unidas. Hafoin invazaun Indonézia, ONU maka sai hanesan ami-ninia defensór justisa prinsipál no autodeterminante. Misaun ikus hosi ONU ne’ebé sai hosi ami rain, iha tinan 2012”.

Tuir primeiru ministru, organizasaun ne’e asumi papel importante hodi proteje Estadu frájil nomós halo manutensaun diálogu ba nível mundiál. Desizaun ne’ebé nasaun bobot sira foti afeta nasaun kiik.

“Nasaun kiik sira maka sempre hetan afeta la’os relasiona de’it ho pobreza maibé mos konflitu”, konsidera.

“Iha Timor-Leste, ita hotu hatene katak efeitu destrutivu hosi konflitu ba dezenvolvimentu ema nian. No hatene mos katak sei laiha dezenvolvimentu karik laiha dame”.

Araújo haktuir hikas katak iha dezembru 1975, bainhira sei adolesente, ho tinan 11, Indoézia invade ninia rain.

“Ema ka’er tiha ha’u-nia aman no nia hetan kastigu lahó akuzasaun ruma ka julgamentu ruma. Ami moris iha situasaun tauk nomós hamlaha. Ida ne’e maka esperiénsia ida hosi ha’u-povu”.

Durante tinan 24 okupasaun indonézia, timor-oan barak maka ema oho.

“Ami hasoru Guerra Fria. Potensiál mundiál hothotu apoia ditadura iha Indonézia ne’ebé hatauk ninia populasaun nomós ami, timor-oan sira”.

Rui Araújo defende katak, nasaun kiik no frajila prejida hetan tulun internasionál, atu nune’e bele harii “Estadu ne’ebé forte no konsolidadu”.

Primeiru ministru mos ko’alia katak dezafiu mundiál bot ida tan maka kria ajenda dezenvolvimentu ba 2030, ho meta sustentável 17 ne’ebé ONU lansa iha semana kotuk.

“Ema barak iha Timór maka sei kontinua moris iha ki’ak ni mukit laran. Globalizasaun ajuda hasai ona ema barak hosi pobreza. Maibé, sei husik barak. Ohin loron mundu tau atensaun ba kestaun dezigualidade”, defende.

Ritmu hosi rekuperasaun ekonómika mundiál ne’ebé la’o neineik maka impede dezenvolvimentu hosi nasaun barak, hateten.

“Karik ita serbisu hamutuk, ita sei bele hetan dame no justisa iha mundu, alénde respeita ema-ninia dignidade”, hakotu.

SAPO TL ho Lusa EPA@ António Sampaio 

PR portugés hatete katak koperasaun ho Timor-Leste iha Justisa tenke liuhosi konsultória


Prezidénsia Repúblika portugeza ohin hatete katak atu retoma hikas koperasaun iha área Justisa ho Timor-Leste "iha tempu badak", agora liuhosi konsultoria.

"Iha tempu badak bele avansa koperasaun Justisa liuhosi konsultoria no la’os liuhosi majistradu sira ne’ebé realiza julgamentu timoroan sira nian", adianta xefe Estadu, Aníbal Cavaco Silva, iha deklarasaun ba jornalista sira iha finál vizita ba Nova Iorque, iha ne’ebé dezloka bá iha ámbitu abertura ba 70.ª Assembleia-Geral das Nações Unidas.

Refere ba enkontru ne’ebé hala’o iha loron-tersa ho primeiru-ministru, Rui Maria de Araújo, Prezidente Repúblika revela katak retoma koperasaun iha área Justisa hanesan mós asuntu principal iha debate, "hafoin problema sira ne’ebé akontese iha pasadu".

Iha novembru tinan kotuk Governu Timor-Leste fó orden ba serviu migrasaun atu espulsa funsionáriu judisiál internasionál iha oras 48 nia laran, inklui juís na’in lima, prokuradór ida no ofisiál PSP portugeza ida.

Iha inísiu fulan jullu, ministru Negósiu Estranjeiru, Rui Machete, revela katak Portugál no Timor-Leste halo negósiu kona-ba protokolu foun ida ba koperasaun judisiál, ne’ebé inklui "renova presupostu" hodi garante atu espulsaun ba majistradu portugés sira "la repete tan".

Xefe Estadu kontinua katak, iha enkontru ho Rui Maria de Araújo, koa’alia mós kona-ba kestaun atu habelar "eskola referénsia" no difuzaun ba lia-portugés.

"Primeiru-ministru kompromete atu reforsa  eskola referénsia", tenik Cavaco Silva, konsidera katak ne’e hanesan pasu importante tebes hodi konsolida lia-portugés iha Timor-Leste.

SAPO TL ho Lusa

Amnistia Internasionál fó hanoin hikas kona-ba tinan 50 hosi masakre iha Indonézia no apela ba justisa


Amnistia Internasionál (AI) horisehik husu ba Indonézia atu fó justisa ba vítima purge kontra membru Partidu Komuniasta nomós simpatijante sira iha 1965-66, durante aniversáriu ba dala lima-nulu resin lima bainhira hahú masakre piór liu hosi sékulu XX.

Ema 500.000 resin maka mate iha nasaun hosi sudeste aziátika durante masakre ne’ebé hahú akontese hafoin jenerál Soeharto reprimidu golpe Estadu ida ne’ebé autoridade sira fó poder ba Partidu Komunista Indonézia (PKI) no hodi hatuun Prezidente Suekarno no elimina partidu ne’e tanba nu’udar forsa polítika.

“To’o ona tempu agora governu indonézia hasoru pasadu no foti medida hodi fó sai lialos, fó justisa ba vítima sira nomós fó indeminizasaun ba sira”, hatutan Amnistia iha komunikadu ne’ebé haktuir iha sira-ninia pájina dijitál.

ONG oioin maka hetan ona informasaun kona-ba atentadu ba direitu umanu, no hatutan tan kona-ba “torturasaun”, “detensaun arbitrária” no “obriga ema hotu serbisu” iha faze represaun ne’ebé akontese iha 1965 to’o 1968.

Jenerál Soeharto asumi kedas poder hafoin alegadu golpe Estadu monu iha 1965 no nia maka ukun nasaun ne’e ho rejime ditadura durante tinan 32.

Tuun hosi poder tanba mosu revolta populár iha 1998, krizi finanseira aziátika no nia mate iha 2008. “Vítima barak tebes no família” purgas antikomuniasta “to’o ohin loron sei hetan nafatin diskriminasaun”, hatutan AI.

Prezidente Joko Widodo, ne’ebé asumi ninia kna’ar besik tinan ida, foin daudaun fó sai katak sei harii komité rekonsiliasaun ida ho objetivu atu rezolve violasaun ba direitu umanu ne’ebé uluk akontese, maibé Amnistia konsidera katak inisiativa ne’e lato’o no lamenta “tanba laiha nomós vontade polítika”.

“Laiha kbi’it atu hasoru violasaun hosi 1965-66 hanesan kultura jerál hosi impunidade iha Indonézia”, tuir observasaun AI.

SAPO TL ho Lusa 

Vitalisia vs Vitamina


If you want to go fast, you go alone, but if you want to go far you go together—Sé ó hakarak ba lalais, ó ba mesak maibé sé ó hakarak ba dook ó ba hamutuk.

Timor-Leste diferente ho Cuba. Cuba nasaun komunista. Timor-Leste nasaun demokrtatiku. Timor Leste ho Cuba iha kooperasaun diak. Timor Leste buat hotu hakarak ba lalais hodi lahateke ba sorin karuk-loos maibé Cuba hakarak ba dook ba hamutuk. Iha Sabado (19/09/2015), Papa Francisco  vizita Havana-Cuba hodi hatete; “Sé ó hakarak ba lalais, ó ba mesak maibé sé ó hakarak ba dook ó ba hamutuk”.

Ineresante tebes. Ba lalais ka ba dook, homan-mutu liafuan iha leten ne’e ba Xanana ninia pensamentu kona-ba “pensaun vitalisia kria dezigualdade iha Timor Leste”, sei kondis ba malu. Signifika, pensaun vitalisia kria ona ema barak “hakarak ba lalais no ba mesak” hodi tau sees tiha “hakarak ba dook ba hamutuk”. Razaun, dezigualdade ne’e halo ema balun de’it “hakarak lalais moris diak” maka lori Xanana alerta atu altera lei pensaun vitalisia ne’e antes tama ba elesian jeral 2017.

Sala ka los, Xanana ninia preukupasoens no entidades sira nia halerik kona-ba pensaun vitalisia fó tada ida katak pensaun vitalisia sai tiha ona “vitamaina” (suplemen) ida ne’ebé habokur de’it eis titulares no hakrekas povu ne’ebé sai poder na’in. Demokrásia dehan poder tomak mai hosi povu, ba povu, maibé pensaun vitalisia sai vitamin habokur de’it eis titulares sira. Loloos, tenki konkorda ho Laureiado Premiu Nobel da Paz, Jose Ramos Horta ninia hanoin katak eis titulares sira ne’ebé simu pensaun vitalisia tenki haknaar-an too tinan 20 maka hetan pensaun. La’os, tinan lima reprezenta povu tuur iha PN lahun-ladikin, simu ona pensaun vitalisia, ne’e koruptu povu nia osan.

Só, ema dehan la fasil atu altera lei pensaun vitalisia. So what and for what! Atu halo alterasaun ba lei ruma ne’e fasil fila-liman. Mudansa ba lei ruma parese liu hosi dalan ka meus; Fó direitu tomak ba orgaun legislativu atu halo mudansa ho prosedura espesial; Kria orgaun estadu espesial atu halo mudansa; no Liu-hosi dalan referendu—mudansa direta ne’ebé hala’o hosi povu—povu tomak hamriik hakilar ba PN atu halo mudansa ba lei ruma.

Se iha Timor Leste, orgaun legislativu lenuk demais, hein katak povu tomak bele hader hodi luta ba alterasaun lei pensaun vitalisia refere. Se la’e, pensaun vitalisia sai hikas vitamina hodi habokur ema balun de’it. Eis titulares sira “hakarak ba lalais, ba mesak maibé la hakarak ba dook ba hamutuk”. Signifika katak, eis titulares sira “ba lalais sai riku lalais ho mes-mesak” no “la hakarak ba dook ba hamutuk no riku hamutuk”. Uluk luta ba ukun rasik-an, ema hotu “ba no luta hamutuk”, ohin loron sira “ba mes-mesak hakarak riku mes-mesak” hodi hanehan povu kbiit la’ek sira (laiha justisa sosial).

Hodi justisa sosial nia naran, Papa Fransico hameno; Labele iha familia ida laiha uma, labele iha agrikultor ida laiha rai, labele iha traballista (buruh) ida laiha direitu, labele iha labarik sira laiha tempu labarik nian, no labele iha idozus laiha gloria (kemuliaan) iha sira nia otas nakaras. Hein katak, orgaun legislativu sira iha hanoin no mehi atu altera lei pensaun vitalisia ne’e iha tempu badak, atu nune’e labele sai “vitamina” ne’ebé injeta de’it vitamina ba eis titulares sira sai bokur urjente maibé bele fó honra no gloria ba ema hirak ne’ebé “lian la’ek sira”. Abaixo pensaun vitalisia! (Cassimata)

Matadalan

TL Kategoria Laiha Transparánsia ba OJE


Bazeia ba survey ne’ebé maka Organizasaun Sosiedade Sivíl Lao Hamutuk koopera ho organizasaun International Budget Patnership (IBP) identifika katak, Timor-Leste tama iha kategoria 41 laiha transparánsia, tanba dokumentus Orsamentu Jerál Estadu (OJE) kontinua taka ba iha públiku.

Bazeia ba relatóriu IBP nian hanaran Open Budget Survey 2015  nian fó sai katak, Timor-Leste falla atu aumenta maka’as nia esforsu ba transparánsia nian kona-ba fahe nia informasaun orsamentu  ba nia sidadaun sira.

Tuir peskizadór Lao Hamutuk, Juvinal Dias hatete katak relatóriu IBP nian ne’e independente tebes iha mundu ne’ebé maka fó sai ba dalima ona ne’ebé komparativu duni kona-ba transparánsia orsamentál ninian ba iha partisipasaun sidadaun sira nian, instituisaun monitorizasaun sira ne’ebé independente iha prosesu orsamentál.

Hosi avalaisaun ba nasaun 102, ba survey 2015 ne’e hetan katak Timor-Leste seidauk hadia naton atu muda sai husi kategoria mediu iha indise orsamentál ne’ebé nakloke “Open Budget Index (OBI)”, ne’ebé uza kriteriu sira ne’ebé internasionalmente konesidu atu fo pontuasaun transparánsia nian ho eskala husi 0-100. Nasaun ne’ebé hetan pontu 61 ba leten iha OBI maka bele konsidera nudar nasaun ne’ebé fornese informasaun ba públiku ho sufisiente.

“Relatóriu ida ne’e identifika katak Timor-Leste kontinua iha nivél insufisiente ba indise transparánsia orsamentál nian, tanba governu Timor-Leste kontinua taka informasaun ne’ebé sidadaun sira presiza atu nune’e sira bele kompriende kona-ba influensia osan públiku nian,” dehan Juvinal iha nia kna’ar fatin Bebora, Dili, (14/09/2015). Juvinal hatete, iha indikador tolu ne’ebé maka survey ne’e halo, primeiru maka kona-ba partisipasaun públiku nian, sigundu kona-ba fiskalizasaun parlamentar, no terseiru kona-ba auditoriu tribunal nian. Nia hatete, husi parte tolu ne’e, Timor-Leste hetan nivél ida 41 husi nasaun 102.

Husi 41 ne’e, tama kategoria nasaun ida insufisiente, signifika katak governu la fahe dokumentus orsamentu nian ba iha públiku. Husi partisipasaun públiku nian ne’e, peskizadór ne’e esplika, Timor-Leste hetan eskor 10 deit husi nasaun 100 kona-ba oportunidade ne’ebé governu fo ba partisipasaun públiku nian iha prosesu orsamentál nian.

Bazeia ba survey ne’ebé maka Lao Hamutuk identifika katak, iha deit nasaun hat hanesan, Brazil,  Norwegia, Afrika du Sul, no Estadus Unidus maka fo transparánsia orsamentál ne’ebé sufisiente, estabiliza oportunidade ne’ebé ba partisipasaun públiku nian no instituisaun formal sira ne’ebé halo fiskalizasaun ne’ebé adekuadu. Maibe husi nasaun 32 maka la sufisiente iha pilar tomak kontabilidade nian.

Husi numeru ne’e, nasaun lubuk ne’ebé konsistente la fo informasaun orsamentál nian, maka hanesan, Aljeria, Bolovia, Cambodia, Xina, Hine Equatorial, Fiji, Irak, Myanmar, Qatar, no Saudi Arabia.

“Ne’e akontese tanba governu la fo oportunidade ba públiku sira, hanesan povu, sosiedade sivíl, jornalista sira atu partisipa iha prosesu halo orsamentu,”  Juvinal hato’o.

Juvinal esplika, iha Timor-Leste, kona-ba fisklaizasaun parlamentu nian, ita hare katak limitadu tebe-tebes, tanba sa? Tanba debate orsamentu rasik taka ba públiku desde tinan rua ikus ne’e. Sira harii komisaun eventual ne’ebé desidi orsamentu estadu nian iha kuartu laran deit.

Iha parte seluk, Lao Hamutuk konsidera, parlamentu no governu diak, tanba dala ruma sira lori sosiedade sivíl ba halo audensia, no lori jornalista sira ba intervista kona-ba orsamentu, maibe ida fraku liu ne’e tanba komisaun eventual ne’e maka hafraku liu ida ne’e. “ Kona-ba audit nian Timor-Leste diak liu ho nia valor 83 husi pontu 100. Tanba sa maka nia diak liu? Tanba Tribunal de Kontas sempre publika sira nia pareser kona-ba  ezekusaun orsamentu jerál estadu,” Juvinal  esklarese.

Tanba ne’e Lao Hamutuk suzere, governu hakarak melloria ninia renking diak liu atu labele nafatin in sufisiente, diak liu publika envelope fiskal ka orsamentu sirkular ida ne’e ba iha públiku. Peskizadór ne’e informa, governu tenki analiza semesteral, katak fulan nen tenki halo analiza ba orsamentu estadu nian. La presiza orsamentu ratifikativu, maibe minimu ne’e  tenki halo analiza ba orsamentu atu nune’e kada  fulan nen tenki fó sai.

 Iha parte seluk peskizadór ne’e mos suzere, Governu mos tenki inkosistensia ho lei atu publika relatóriu trimestral orsamentu estadu nian, tanba  iha lei orsamentu hatete katak governu tenki publika ezekusaun orsamentu kada fulan hat, maibe enfelismente governu la publika ida ne’e dezde tinan 2014 nian dala ida deit, no 2015  nian mos dala  ida deit. Signifika katak sira inkonsistensia.

Tuir peskizadór  Lao Hamutuk ne’e katak, kuandu governu kontinua la publika dokumentus orsameentu nian ba públiku, Timor-Leste nia progresu sei fraku tebe-tebes, tanba povu lahatene osan hira maka nain ulun sira halo. (Arif)

Matadalan

Autoridade ZEESM Sosa Aviaun Komersiál


Timor-Leste la’os iha transporte terrestre no marítima de’it maibé la kle’ur tan sei iha mós transporte aeru. Autoridade Zona Espesiál Ekonomia Sosiál Merkadu (ZEESM) kolabora ho Ministériu Obras Públikas, Transportes no Komunikasaun (MOPTK) sosa ona aviaun komérsial ho marka Twin Otter ho série 400 atu fasilita komunidade sira hodi hala’o viajen domestikamente.

“Tempu badak aviaun foun ne’e sei to’o iha Díli no aviaun ne’e la’os atu prepara de’it ba seremónia tinan 500 Portugés tama iha Timor maibé aviaun ne’e sei uza viajen ba kampu aviasaun hirak ne’ebé agora governu Timor-Leste prepara ona hanesan kampu aviasaun Baucau, Suai, Maliana no Oe-Cusse,” Romaldo dehan ba Matadalan iha Aeruportu Internasionál Comoro, Kuarta (16/09/015).

Nia haktuir, aviaun boot-natón ne’ebé sosa hosi nasaun Canada ne’e ho kapasidade transporta passajeiru hamutuk ema na’in 18 de’it.

“Ha’u nu’udar ema téknika ha’u labele ko’alia polítika tanba orsida ema inventa maka barak. Ne’eduni, aviaun ne’e sosa ho orsamentu hira, ne’e só prezidenti ZEESM maka hatene no objetivu hosi hola aviaun ne’e prezidenti ZEESM maka bele esplika,”  Romaldo informa.

Iha parte seluk, Diretór Jerál Serbisu Korporativus, Edgar Sequeira Martins esplika katak bainaka sira ne’ebé sei partisipa seremónia tinan 500 ne’e sei iha opsaun rua. Bele hela direta iha Oe-Cusse no balun sei hela iha Díli depois transporta hosi aviaun.

“La kle’ur tan mós transporte ida ka rua sei mai ha Timor-Leste atu nune’e bele apoiu no fasilita bainaka sira,” Edgar dehan ba jornalista sira bainhira ramata inkontru iha  salaun Ministériu Estatal, Caicoli (15/09/015).

Nia haklaken, ne’e prinsípiu governu atraves autoridade ZEESM hodi prepara transporte aeru prinsipál atu atende seremónia tinan 500.

Entretantu, bainhira konfirma assuntu ne’e ba autoridade ZEESM iha edifísiu ZEESM Timor Plaza, Díli, Segunda (21/09/15), relasaun públika ZEESM ko’alia katak Prezidenti ZEESM, Dr. Marí Alkatiri seidauk bele ko’alia kona-ba aviaun ne’e tanba aviaun seidauk to’o mai.

“Aviaun seidauk to’o mai. Aviaun to’o tiha mai maka Prezidenti ZEESM ko’alia,” dehan fonte relasaun públika ne’e ba jornalista Matadalan.

Enkuantu, Vise Ministru Obras Públikas, Transportes no Komunikasaun, Inâcio Moreira hateten Prezidente  ZEESM iha inisiativa ida kolabora ho MOPTK hasai osan hosi Orsamentu Jerál Estadu (OJE) 2015 ho montante 7.2 miloens atu sosa aviaun hosi Canada.

“Aviaun ne’e sei to’o iha Timor-Leste fulan oin (Outubru), tanba kontatus ba negosiasaun la’o normál. Aviaun ne’e posível tula pasajeirus  20, konta ho pilotu na’in 2. Provizoriamente sei halo operasaun Díli–Suai, Díli-Oe-Cusse no Díli–Baucau,” Lia hirak ne’e hato’o hosi Vise Ministru Obras Públika, Transporte no Telekomunikasaun, Inâcio Moreira ba jornalista Matadalan iha nia kna’ar fatin, Merkadu Lama, Kuarta (23/09/15).

Atu garante transporte  aeru ne’e, nia dehan, governu sei prepara pilotu, airomosa no ofisina ba futuru.

“TL sei negósia ho governo Indonézia atu rejistu aviaun ne’e, atu hetan AOC. Maibé, atu prosesa dokumentus, TL hetan ona proposta hosi Austrália no Indonézia, atu rejistu tuir pedidu TL nian. Aleinde ne’e, assesora Gabinete Ministériu nian prepara ona ezbosu ida atu rejistu  aviaun ne’e.

Kona-ba pilotu, Inâcio dehan, sei kontratu ema hosi estranjeiru no prepara treinamentu mós ba pilotu timoroan na’in ualu (8) atu nune’e bele aseguru aviaun ne’e ho di’ak liu-tan.

Ba kestaun ne’e, Diretór Ezekutivu Asia Justice and Right (AJAR), José Luis de Oliveira katak Governu atu sosa aviaun ne’e ideia ida ne’ebé di’ak no nesesáriu duni tanba Oe-cusse situada iha viziñu Indonézia nia klaran.

Tanba ne’e, tuir nia, atu hametin integridade nasaun nian, meius sira hanesan komunikasaun no transportes necessáriu tebes. Nia dehan, sé Governu laiha planu atu dezenvolve meius komunikasaun ne’ebé intensivu liu bele hamosu situasaun ne’ebé hateten katak Oe-Cusse sente dook liu hosi munisípiu sira seluk.

“Mai ha’u, Governu presiza iha planu ne’ebé maka di’ak atu oinsá bele habadak distánsia entre Oe-cusse ho ita. Tanba ne’e, pontu ida ne’e ha’u aseita,” dehan José Luis ba Matadalan iha nia serbisu fatin, Farol, Díli, Kuarta (23/09/2015).

Nia dehan, presiza iha planu ne’ebé klaru kona-ba oinsá transporte marítima ne’ebe adekuadu nune’e povu bele sente fásil atu bele ba mai ka solusaun ida atu povu bele hetan asesu ba transporte terrestre ne’ebé liga Timor-Leste ho Oe-Cusse.

“Maibé, kona-ba atu sosa aviaun ba elite sira nian ne’e ha’u la aseita, tanba durante ne’e ita iha nasaun ida ne’e, nai ulun sira gosta sosa sasán ou transporte ba sira nia án rasik hodi la tau interesse ba povu,” Oliveira informa. (Mj8/Jon)

Matadalan

CIRILO: HERMENEGILDO IHA DIREITU KEISA DESIZAUN KONSELLU SUPERIOR


DÍLI - Ministru Defeza, Cirilo Cristovão dehan, eis Diretór Polísia Sientífiku Investigasaun Kriminál (PSIK) iha direitu nu’udar sidadaun la sastifeitu ho desizaun ruma nia iha direitu atu hato’o keisa ba Tribunál kona-ba desizaun Konsellu Superior nian.

Nia hatutan, nia atu ba keisa to’o iha ne’ebé nia direitu maibé prontu Konsellu Superior (KS) fó ona pareser ba Primeiru Ministru no Primeiru Ministru hatun ona despaisu diretór sai, sai ona, tanba iha nasaun ida ne’e boot liu maka Primeiru Ministru nia hasai ona desizaun ne’e loos ona.

“Sé nia hakarak hato’o keisa ba Tribunál ne’e nia direitu maibé nia tenki haree nia estatuta ne’e nu’udar Polísia ida aumezmu tempu hanesan Diretór PSIK. Tanba ne’e maka sidadaun hotu nia iha direitu atu halo keisa. Maibé, ami halo rekomendasaun ba desizaun finál Primeiru Ministru maka hatun katak diretór PSIK ejenera diretór,” dehan Cirilo ba jornalista iha Kuartel Jenerál F-FDTL, Fatuhada, Tersa (29/9).

Nia hatutan, sala saida ne’e Primeiru Ministru maka disidi ona sira KS ne’e rekomenda de’it.

Antes ne’e  Eis Diretór Nasionál Polísia Sientífiku Investigasaun Criminal (PSIK) Superintendenti Xefi Hermenegildo Gonçalves informa, tuir konstituisaun Republika Demokratika Timor Leste (RDTL) sidadaun hotu iha direitu halo reklamasaun ba desizaun ne’ebé maka la justu ba nia án, tanba ne’e maka nia sei lori nia kazu ne’e ba Providoria dos Direitus Humanus no Justisa (PDHJ) ho Tribunál Rekursu (TR) hodi buka lia loos.

“Hanesan Timor Oan iha direitu para atu buka hatur Justisa ne’e lolos ba kazu ida ne’ebé alegasaun hasoru ha’u dehan katak ha’u komete iregularidades graves, no tau iha katak ha’u komete insubornijasaun. Entaun ha’u mai asumi hanesan Diretór Nasiona PSIK  ho nomeiasaun hosi Primeiru Ministru kintu Governu nian maka ha’u mai ba periodu tinan rua, maibé ha’u asumi kargu fulan 8 ha’u hetan alegasaun. Ha’u respeita despaisu Primeiru Ministru actual nian maiber ha’u tenki  lori kazu ida ne’e ba PDHJ ho TR,” dehan Hermenegildo ba Jornalista iha Kaikoli, Sesta (25/9).

Nia hatutan, lori kazu ne’e ba PDHJ tuir artigu 150 konstituisaun RDTL dehan katak PDHJ maka iha kompetensia atu dehan desizaun  exnorasaun ho dehan nia komete iregularidade ne’e loos ka lae, justu ka lae? Depois lori ba TR hodi nune’e tuir artigu 151 konstituisaun RDTL dehan katak Tribunál Supremiu maka halo abrigasaun ba informasaun desizaun legeslativas ne’ebé konstituisional ou inkonstituisional.(Way)

Timor Post

TILMAN HUSU MANIFESTANTES MUDA ASUNTU, PENSAUN VITALISIA LAOS URJENTE


DILI - Eis deputadu Manuel Tilman hatete, kestaun pensaun vitalísia la’ós urjente, di’ak liu-hosi estudante sira muda asuntu hodi halo demonstrasaun.

“Estudante sira iha direitu halo manifestasaun, mas asuntu ida pensaun vitalísia ne’e la’ós urjente, tanba hosi parlamentu iha ona proposta hosi Partidu Demokratiku. Konforme esplikasaun hosi Vise Prezidente, Aderito Hugo katak lei la’ós urjente tanba nia aplikasaun ne’e, kuandu aprova iha 2016, ninia aplikasaun só tama em vigor 2022, tanba tenki liu lai mandatu ida 2017 ne’e”, Tilman ba jornalista sira iha nia kna’ar fatin Praia dos Coqueiros, Tersa, (29/9).

Nia dehan, Vise Prezidente PN anunsia, meja parlamentu ho partidu haat ne’ebé iha asentu deside proposta PD nian hodi hein proposta hosi CNRT, FRETILIN inklui Frente Mudansa.

“Karik proposta PD mak liu, signifika iha buat tolu iha ne’e, mandate deputadu nian atu hetan direitu ba pensaun ne’e tenki ser tinan lima. Tinan lima ne’e dehan katak kumpri mandatu ida kompletu, entaun tinan lima oin mai, hahú hosi 2017 to’o 2022, entaun ezijensia estudante sira mamuk”, nia tenik.

Tilman rona ona, proposta PD ne’e la-simu pursentu 100 ba pensaun, maibé simu de’it pursentu 75 de’it hosi salariu atual. Nia parte sente preokupadu tanba proposta ne’e define eis titulares ida ho tinan 60 ka la’e.

“Iha momentu ne’ebá, minimu tenki ser hetan mandatu tinan lima, depois valor ne’e pursentu 75 hosi salariu atual, tinan ne’ebé ke hahú ezerse ninia direitu atu simu ne’e tinan 60 korresponde ho ba idade jerál reforma”, nia dehan tan.

Tilman hatutan, bainhira alterasaun ba lei refere sai nune’e, estudante sira tenki rona. Tuir nia, estudante sira atu fó fali ultimatum ba órgaun soberania hanesan PN la-loos. Tanba povu TL la’ós de’it mak estudante sira ne’ebé oras ne’e halo demonstrasaun.

“Agora povu sira iha foho ne’ebá ne’e la-rona, ba rona mak persentajen estudante ki’ik-oan ne’e. Sira halo manifestasaun ba lei rai nian karik ha’u apoia katak, nusa mak lei rai ne’e la urjente, ema oho malu tanba hadau malu rai”, nia realsa.

Tilman fó hanoin ba estudante sira di’ak liu muda asuntu hodi ejize ba estadu hodi define polítika klaru kona-ba frontreira marítima, lei antí korrupsan inklui lei defeza ba konsumidores.

Tanba sasan barak liu prazu mak kontinua eziste iha super merkadu iha territóriu nasionál, nune’e kriminaliza kestaun expire sira. Tilman laiha serteza ba rezultadu manifestasaun, tanba lei refere la’ós urjente atu diskute.

Tilman mós konsidera estudante sira menus informasaun, tanba proposta iha meja PN. “Ha’u husu ba estudante sira halo manisfestasaun ba, maibé mudansa asuntu ne’e ba lei de korrupsaun, lei antí korrupsaun mak tenki ser urjente, lei sobre rai nian, ejize ba parlamentu hodi halo lei kona-ba defeza konsumidór. Ida importante liu mak governu tenki deside pozisaun loloos kona-ba tasi Timor”, Tilman sujere.

Timor Post

MANIFESTANTES SEI KONVIDA TAUR NO HORTA


Asaun pasífiku  ne’ebé halo hosi MUTIL tanba konsidera PN habokur-án de’it, la-haree ba povu ki’ik sira ne’ebé mak halerik hela.

“Sira hotu kan ba osan, buka riku de’it, karik sira reprejenta povu, tanba saida mak agora povu barak hakilar kona-ba pensaun vitalísia ne’e sira la-debate hodi halo alterasaun, sira hotu hanoin ba osan de’it, la-interese ba povu nia halerik no povu nia sofre durante ne’e”, Faustinho ba jornalista sira iha kampu eis kompi 744 Kulau Bekora, Tersa, (29/9).

Nia dehan, ezijensia atu halo alterasaun ba lei pensaun vitalísia  la’ós de’it hosi akademiku, maibé entidade hotu inklui Prezidenti Repúblika, Taur Matan Ruak.

Hatete tan, bainhira asaun ne’e laiha rezultadu, ninia parte sei hasoru Prezidenti PN. “Ami tenki hasoru malu ho Prezidente PN Vicente Guterres hodi bele responde ami nia ezijensia no ami bele esplika ami nia razaun husu ba PN atu altera urjentemente lei pensaun vitalísia”, Faustinho dehan.

Faustinho informa, loron ikus asaun sei konvida PR TMR ho eis PR José Ramos Horta atu fó esplikasaun ba komunidade sira kona-ba pensaun vitalísia.

“Karta konvite ba ona PR Taur ho ita nia premiadu Nobel da Paz José Ramos Horta atu  mai fatin manifestasaun hodi esplika ba povu. PR Taur ita bolu mai atu esplika nia promesa iha kampaña prezidensial ne’ebé mak promete atu altera lei pensaun vitalísia ne’e, maibé mandatu atu hotu ona mós seidauk kumpri promesa ne’e”, nia tenik tan.

Situasaun ne’e, tuir nia, povu barak laran kanek no fuan kanek ba PR nia promesa. Maibé, Horta mai atu fó apoiu morál ba públiku katak, impaktu ba futuru ne’e la-di’ak, nune’e ukun nain sira rona, bele altera lei pensaun ne’e.(tay/dgx/vas/fer)

Timor Post

PN LAKOI REVE PENSAUN VITALISIA


DILI - Deputadu sira iha uma fukun Parlamentu Nasionál (PN) deklara, sei la-halo alterasaun ba lei pensaun vitalísia iha presaun ka ezijensia hosi grupu balun de’it. Entretantu, situasaun ne’e tuir sosiedade sivíl , deputadu sira laiha ona lejítimidade hodi reprejenta povu.

Sikun seluk, Movimentu Universitariu Timor-Leste (MUTIL), Tersa, (29/9) iha kampu eis Kompi 744 Bekora, kontinua halo asaun pasífiku  ba loron daruak hodi kontra PN tanba seidauk altera lei pensaun vitalísia  ne’ebé konsidera habokur de’it grupu balun.

Mesmu nune’e iha tempu hanesan, Prezidenti Repúblika Taur Matan Ruak iha Palasiu Prezidenti durante inkontru ho reprejentante sosiedade sivíl  sira hatete, garante ba reprejentante povu sira sei muda lei ne’ebé sai ema hotu nia preokupasaun.

Entretantu, deputadu sira dehan, konsidera asaun manifestasaun kontra PN ne’ebé halo hosi MUTIL. Maibé, presiza atu deskute uluk lei sira ne’ebé mak prioridade.

Deputadu Eládio  Faculto de Jesus hosi bankada FRETILIN hatete, lei fó dalan ba sidadaun hotu atu espresa hanoin no krítikas  sira, maibé tenki ho krítikas  ne’ebé mak konstrutivu.

“Dala-barak ita rona estudante sira trata ita laiha fatin, dehan deputadu sira hanesan korruptor, ha’u hanoin se marka pozisaun hanesan ne’e, imi kontra produtividade ba ami nia konsiderasaun”, Eládio  dehan iha plenária, Tersa, (29/9).

Eládio  ne’ebé mak hanesan mós alumni hosi Fakuldade Siensia Sosiais no Polítika (FISIPOL), Universidade Nasionál Timor-Leste (UNTL) dehan, sei la-konsidera ba pozisaun ne’ebé de’it, kuandu parte ida estudante sira jeneraliza situasaun para análiza situasaun sosio-ekonómiku no polítiku hodi dehan, deputadu sira in-produtivu hodi hakarak lejítima orgaun soberania.

“La’ós tanba kiak mak mai túr iha parlamentu nasionál hodi simu pensaun vitalísia, maibé tanba konsiderasaun estadu Timor-Leste. Labele hanoin atu trata de’it, maibé ami deputadu sira mós respeita imi estudante nia emosaun no responsablidade ba nasaun Timor-Leste”, Eládio  dehan.

Aleinde ne’e, deputada Domingas Alves Bilou Mali hosi bankada CNRT hatete, durante kampaña, partidu hotu inklui CNRT rasik deklara atu halo revizaun ba lei pensaun vitalísia ne’e.

“Maibé ita la’ós hanesan manu rade hemu bee, buat ne’e liu hosi prosesu, no agora dadaun ne’e proposta lei barak mak governu haruka mai Parlamentu Nasionál, lei balun ho karater urjente. Balun deputadu sira aprova ona no lei barak mak sei iha meja komisaun A nian liman, ita sei haree hotu, haree hotu depois sei to’o ba lei pensaun vitalísia”, Bilou Mali aumenta.

Bilou Mali mós husu ba estudante sira atu halo asaun tenki krítikas  ne’ebé mak atu dezenvolve no labele hasai deklarasaun ne’ebé mak hatun dignidade orgaun soberania ida hanesan PN.

Bilou realsa, tuir lei ne’ebé mak vigora, pensaun mensal vitalísia ne’e la’ós de’it ba eis titulares sira iha PN, maibé vale mós ba orgaun soberanu sira seluk nia ema hanesan Prezidensia Repúblika, Governu no Tribunál.

Nune’e mos, Osorio Florindo hosi bankada FRETILIN hatutan, petisaun hosi estudante sira ne’e nia pontus importante mak husu atu reve lei pensaun vitalísia.

“Legalias barak la-halimar ke ha’u hanoin deputadu no eis deputadu barak mak ezerse. Por-ezemplu hatama kareta hosi estranjeiru livre taxa, sosa material konstrusaun livre taxa. Tanba ne’e ba ha’u estudante sira nia petisaun ne’e em prinsipiu razoavel ita atu deskute lei pensaun vitalísia ne’e. Importante mak ita tenki deskute duni, buat balun mak ita konsidera no buat balun ita tetu”, Osorio ne’ebé mak sai ona deputadu hosi bankada FRETILIN ba periodu III dehan.

Prezidente bankada FRETILIN, Aniceto Guterres mos hatutan, polítika atu halo revizaun iha ona konsensu nasionál ida entre bankada sira.

Aniceto realsa, karta petisaun ne’ebé mak estudante sira hato’o hanesan fó ameasa ida (la-halo revizaun estudante prontu fó án ba mate).

“Komunikadu imprensa (petisaun) ne’ebé mak hato’o mai parlamentu ne’e la’ós ona hato’o aspirasaun ba parlamentu hanesan reprezentante povu, ne’e halo ona presaun. Maibé, parlamentu labele servisu (reve lei vitalísia) iha presaun nia okos”, deputadu komisaun A ne’e dehan.

Tuir nia, PN atu halo diskusaun no revizaun ba lei ruma tenki la’o tuir ajenda. Tanba ne’e estudante sira la-presiza halo presaun ba deputadu sira atu halo revizaun ba lei vitalísia ne’e.

“Ha’u deputadu, reprezentante povu, ha’u servisu iha sensibilidade ba asuntu povu nian, mas labele halo presaun hanesan ne’e”, Aniceto afirma.

Deputadu Fransisco da Costa hosi bankada CNRT mós husu ba estudante sira ne’ebé mak halo manifestasaun tenki respeita PN hanesan orgaun soberanu ne’ebé reprezenta povu.

“Parlamentu Nasionál la-hakru’uk no la-halo tuir desizaun hosi pessoal ka grupu ida nia hakarak. Tanbasá mak ha’u hatete hanesan ne’e, tanba lei sira ne’ebé mak baixa ba komisaun espesializada ne’e tenki deskute ida-ida, hafoin to’o lei pensaun vitalísia, tanba ne’e labele halo fali presaun ida katak tenki halo tuir fali pessoal ka grupu ida nia hakarak”, deputadu ne’e katak.

Deputadu ne’e realsa, estudante nia direitu hodi ezijé, deputadu sira respeitu no tau iha konsiderasaun, tanba ne’e husu atu parte hotu tenki respeita malu, tanba lei pensaun vitalísia ne’e sei iha duni diskusaun no revizaun.

Relasiona ho asaun hosi estudante sira, Prezidente PN, Vicente Guterres hatete, sei hasoru malu ho reprezentante estudante universitariu sira nian ne’e hodi halo dialogu.

Tuir planu, Kinta (1/10), Prezidente PN sei iha inkontru ida ho lideres bankada hodi foti desizaun ida konkreta molok hasoru malu ho reprezenta estudantes.

“Maibé, tenki hetan desizaun liu-hosi inkontru lideres bankada sira hotu”, Vicente Guterres tenik.

Timor Post

TAUR: KASU PSIK SOKE KOMPETENSIA


DILI - Prezidente Repúblika (PR), Taur Matan Ruak konsidera kazu eis Direitór Polísia Sienstifiku Investigasaun Kriminál (PSIK) nian ne’e hanesan soke malu iha kompeténsia ho poder ne’ebé mak iha i bele mós mai hosi komportamentu ema nian.

“Ha’u hanoin iha problema sira hanesan ne’e, ne’e bolu dehan soke de kompeténsia, ne’e ita fila fali ba lejislador ne’ebé lejisla, define kona-ba kompeténsia, ha’u nia kompeténsia to’o iha ne’ebé, ita bo’ot nia komesa hosi ne’ebé, ida ne’e tenki klaru, simples, klaru no di’ak”, PR TMR hatete bainhira hala’o inkontru ho reprejentante sosiedade sivíl  sira iha Palasiu Prezidensial, Tersa, (29/9).

Xefi Estadu hatutan, problema sira ne’ebé tanba lei sira ne’e malae mak halo, tanba ne’e to’o mai diskute sala promulga ona, ba terenu aplika mak sai problema i mais asesor sira ne’ebé mak mai hosi nasaun sira ne’ebé nia nivel dezenvolvimentu no esperensia la-hanesan Timor-Leste nian.

Tanba ne’e, nia dehan, soke de kompeténsia ne’e mai hosi lejislador sira i dala ruma mós mai hosi atetude no komportamentu ema nian, tanba ne’e mak iha problema.

Ho kazu ne’e, Direitór Exekutivu Judicial System Monitoring Programme (JSMP), Luis de Oliveira Sampaio sujere, estadu ka governu atu harii instituisaun foun ida pelumenus konsidera nesesidade estadu nian katak estadu presiza ka la’e atu harii instituisaun ida.

“Agora konflitu mosu entre Polísia Sientifika Investigasaun Kriminál, Prokuradór Jéral, Ministeriu Justisa tanbasá mak ami deskonfia sei mosu konflitu tanba ida ne’e temi dehan polísia investigasaun kriminál maibé iha ministériu justisa nia okos, ne’e problema ida, nia atu loyal ba ministeriu”, Direitór Ezekutivu JSMP, Luis de Oliveira hatete.

Kestaun seluk ne’ebé mak JSMP nota mak oras ne’e dadaun governu liu-hosi MJ dada fali prokuradór sira ba lidera fali PSIK, tanba ne’e ne’e sai konflitu tebes, inklui rekursu balun iha ministériu públiku antes ne’e dada ona ba Komisaun Anti Korupsaun (KAK) hodi lidera KAK.(dgx)

Timor Post