sábado, 1 de julho de 2017

Formasaun Ba Forsa Maritima

DILI – Atu fo apoiu ba forsa defeza Timor Leste, xefi estadu maior Portugal akompanha husi Diretor Institutu Defeza Nasional hasoru Prezidente Republika.

Tuir Xefi Estadu Maior Portugal Antonio da Silva Ribeiro katak, hasoru Prezidente Republika hatoo komprementa, no koalia mos konaba formasaun rekursu humanus, ba forsa maritima iha Timor Leste.

Sente kontente hasoru Prezidente da Republika, hatoo hau nia komprimentu. Ami mos koalia konaba formasaun ba forsa iha maritima nian, no mos troka hanoin balu husi nee,” hateten Antonio bainhira remata enkontru ho Prezidente da Republika iha Palasiu Aitarak laran Sexta, (30/06/2017).

Salienta tan, sira mos koalia oinsa, formasaun ba komponente naval, sarjentu iha Timor Leste. Koalia mos konaba servisu maritima nian.

Iha fatin hanesan Diretor Instituto Defeza Nasional Pedro Klamar Fui hateten, xefi estadu maior Portugal, neebe mai iha timor leste, hanesan profesor dosente konvidadus mai iha kursu depois graduasaun, mestradu ba iha estudu estratejika rezelensia nasional. Terezinha De Deus

Suara Timor Lorosae

RTTL | Presidente PLP Kontra Pensaun Vitalisia - vídeo


Campanha Eleitoral | RTTL

Profesionál Saúde ‘Stop’ Hatais Vestidu-Badak

DILI, (TATOLI) – Vise-Ministra Saúde (VSM), Ana Isabel Soares husu ba profesionál Saúde liu-liu feto sira atu la bele hatais vestidu-badak alias Rok Mini iha seremonia ofisial sira.

“La’os mai ho hatais vestidu badak hodi halo juramentu ho kanta hino nasionál Pátria, enkuantu imi mai tenke ho kazaku kompletu tanba performanse eh aprezentasaun hosi ema nia hatais importante tebes,” Ministra Ana Isabel Soares husu profesionál saúde hamutuk 263 ne’ebé sei simu termu aseitatasaun hodi sai funsionariu públiku iha Ministériu Saúde (MS), Kaicoli, (30/6).

Aleinde ida ne’e, husu mós ba funsionáriu públiku sira tenke respeita hino nasionál Pátria.

“Emposadu hotu atu respeita kuandu hananu hino nasionál, la’ós kanta liman sorin tama bolsu no ain sorin kleuk,” Vise-Ministra Saúde, fó hanoin tan.

No dehan, hino nasionál Pátria la’ós mosu derepente de’it maibé esforsu boot estadu nian no saudozu barak fó sira nia ruin ho ran mak hetan independénsia Timor-Leste hodi iha hino nasionál.

Nune’e funsionariu foun hosi saúde nian bainhira servisu bazeia ba konstituisaun RDTL artigu 57 katak Estadu hatene ema hotu iha direitu ba saúde, asisténsia médika sanitáeia no mós dever atu defende no promove direitu ne’e.

Jornalista: Zezito Silva | Editór: Manuel Pinto

Foto: Bandu hatais vistidu-badak.

PR Lú Olo Fó Pose ba Olandina Caeiro

DILI, (TATOLI) – Prezidente Repúblika, Francisco Guterres Lú Olo, ohin, fó pose ba embaixadora Timor-Leste ba Malázia, Maria Olandina Isabel Caeiro Alves hodi troka eis embaixador, Amorin Dias.

Nomeisaun ne’e bazeia ba dekretu Prezidensiál Repúblika númeru 51/2017. Xefe Estadu iha ninia diskusu husu atu hametin relasaun bilaterál ho Malázia. ʺHa’u husu atu hametin lasu koperasaun bilaterál ho Maláziaʺ, dehan.

Lú Olo hatutan Malázia fó ona apoiu másimu ba Timor hahú 1999 iha forsa manutensaun pás, asisténsia téknika ba formasaun rekursu umanu no seluk tan.

Vise Ministru Negosiu Estranjeiru no Koperasaun, Roberto Soares hateten Malázia durante ne’e fó apoiu maka’as ba Timor-Leste iha setór edukasaun, defeza, seguransa, saúde no sei esplora tan iha área industria,  turizmu no seluk tan.

Emposada Olandina Caeiro promete sei hatutan servisu ne’ebé eis embaixadór Amorin Dias halo ona, liuliu atu hametin lasu koperasaun.

“Ha’u sei haree polítika ita nia rain no sei kontinua koperasaun sira ne’ebé ita sei hala’o ho Maláziaʺ, katak tan.

Jornalista: Agapito dos Santos | Editora: Rita Almeida

Foto: Olandina Caeiro asina nota, ohin, iha Palásiu Prezidensiál nu'udar embaixadora Timor-Leste ba Malázia. Foto mídia Palásiu Prezidensiál

Promesa Parpol Fó Perigu Ba Povu

DILI: Promesa sira ne’ebé partidu polítiku sira halo iha tempu kampaña eleitorál bele sai boomerang ba povu. Tanba partidu sira halo promesa oioin ho intensaun atu ukun, maibé la haree ba espetativa realidade finanseiru Estadu nian.

Orsamentu Jerál Estadu (OJE) Timor-Leste nian durante ne’e dependénsia makaas liu ba fundu petrolíferu, maibé durante ne’e partidu polítiku sira kaer ba fundu ne’e hodi halo promesa oioin ba povu. Signifika, sei lori Estadu Timor-Leste ba perigu nia laran tanba produsaun mina-rai besik mout ona.

Peskizadór La’o Hamutuk, Juvinal Dias hateten, partidu polítiku sira lalika halo promesa barak iha tempu kampaña atu hasai osan husi fundu petrolíferu para atu trata kondisaun veteranu no fó servisu barak ba povu Timor-Leste, tanba programa no polítika ne’e lori hela ameasa boot ba fundu petrolíferu.

“Partidu polítiku sira hanesan ne’e mak ukun karik saida mak akontese? Fundu petrolíferu bele hotu. Uluk Timor-Leste iha Kitang maibé agora laiha ona”, tenik nia iha salaun Kanosa Haas-Laran, Bekora, horisehik.

Ne’e duni, nia husu ba polítiku na'in sira atu haree fundu petrolíferu ne’e hanesan rekursu Timor nian, labele haree hanesan ema seluk nian, atu nune’e, labele gasta osan arbiru ba buat ne'ebé laiha valór hanesan pensaun vitalisia no sosa karreta prado.

Universidade Privado Balun Mantein Semester III Iha Tinan Ida

Universidade privado balun kontinua mantein fo semester tolu iha tinan ida ba estudante sira, maske governu liu husi Ministerio Edukasaun fo ona xamada atensaun hodi hapara tiha sistema ida ne’e.

Iha tinan hirak liu ba mosu protestu husi estudantes, sosiedade sivil no eis Primeiru Ministru Kay Rala Xanana Gusmão kona ba sistema ida ne’e, tanba graduadu sira ladun iha kualidade. 

Vise Ministru Edukasaun, Abel da Costa Ximenes hateten ministeriu fo ona xamada ba universidade sira atu hadia situasaun ida ne’e, fo semester II tinan ida ba estudante sira hodi asegura nia kualidade. 

“Hau husu media atu ajuda detekta to’ok instituisaun ne’ebe sei implementa ida ne’e, tanba agora ami la hetan informasaun kona ba ida ne’e,” nia husu, iha salaun Ministerio Solidaridade Sosial (MSS), Dili. 

Nia hatete, ministerio laiha kompetensia atu halo intervensaun direitamenteba universidade privados nia vida moris, maibe bele supervisiona, monitoriza no avalia rezultado, entaun nafatin fo hanoin atu hadia kualidade de ensino ne’ebe ema hotu preokupa.

STAE Fasilita Votasaun Iha HNGV

Sekretariadu Tekniku Adminitrasaun Eleiotral (STAE) fasilita votasaun ambulatoriu ba pasientes no familia iha Ospital Nasional Guido Valadares (HNGV).

Xefe Gabinete Kontrolu Kualidade, Komunikasaun Sosial e Juridiku HNGV,  Paulina Pinto hateten STAE fasilita votasaun ambulatoriu ba pasiente sira, tanba sira mos iha direitu atu vota.

Enkuantu total pasientes ne’ebe tuir registu no vota hamutuk nain 280 inklui membru familia (nain ida) hamutuk 560. 

Alende pasientes, nia hateten  iha mos professional saude hamutuk nain 166 ne’ebe mai husi munisipio seluk ne’ebe hala’o knar iha HNGV no tuir votasaun.

Votasaun iha HNGV hahu tuku 7:00 dader, no ekipa STAE hamutuk ho fiskais sira lori kabinet (ida) no urnas rua la’o tama-sai salas hodi fasilita pasiente sira vota. 

Maske nune’e , familia pasiente husi munisipiu Baucau, Francisco Manuel Gusmão lamentavel ho lei ne’ebe iha, tanba permite deit ba pasiente no familia ida mak bele vota.

UE iha Bissau: Suspensaun RTP, RDP ho Lusa konstitui "limitasaun ida ba liberdade imprensa nian"

Iha loron-sesta ne'e reprezentante hosi Uniaun Europeia iha Bissau, Victor Madeira dos Santos, konsidera desizaun hosi Governu Guiné-Bissau nian hodi suspende atividade hosi RTP, RDP ho Ajénsia Lusa hanesan "limitasaun ida ba liberdade imprensa nian". 

"Ami iha atensaun, kontaktu malu [Bissau ho Bruxelas] hodi desidi atitude saida maka ami foti, maibé hanesan evidente katak ne'e ba ami hanesan limitasaun ida ba liberdade imprensa no tenki trata hanesan merese", lamenta ona hosi reprezentante Uniaun Europeia (UE), iha deklarasaun sira ba ajénsia Lusa.

Ministru Komunikasaun Sosial guiniense fó sai iha loron-sesta ne'e suspensaun ba atividade sira RTP, RDP ho Ajénsia Lusa iha Guiné-Bissau, hodi hatete katak hotu ona akordu koperasaun nian iha área komunikasaun sosial ne'ebé asina entre Lisboa ho Bissau.

Iha konferénsia imprensa, Vítor Pereira informa ona katak hahú iha loron-sesta kalan-boot iha Bissau suspende ona atividade tomak hosi órgaun portugés tolu iha nasaun ne'e to'o Governu Lisboa loke negosiasaun sira hodi asinatura akordu foun ida.

Victor Madeira dos Santos hatutan ona katak UE "iha atensaun" kona-ba situasaun, instituisaun ne'e iha "kontaktu metin" ho Governu Portugal, iha nível hosi embaixada rua nune'e mós iha reprezentasaun permanente no hosi sede Uniaun Europeia iha Bruxelas.