quinta-feira, 4 de janeiro de 2018

Makau sei asina memorandu hodi fahe informasaun finanseiru ho Timor-Leste

Makau sei asina memorandu entendimentu ida hodi fahe informasaun finanseiru ho Timor-Leste, anunsia iha loron-kuarta ne'e.

Informasaun konsisti hosi despaxu hosi sekretáriu ba Ekonomia ho Finansa Makau nian, Lionel Leong, ne'ebé publika iha Boletin Ofisial, ne'ebé sudelega iha kordenadora hosi Gabinete Informasaun Finanseiru (GIF), Chu Un I, "kbiit nesesáriu sira hodi reprezenta Rejiaun Administrativu Espesial Makau nian iha selebrasaun hosi memorandu entendimentu nian".

Memorandu ne'e haree "ba fahe informasaun finanseiru relasionadu ho prevensaun no represaun hosi krimi sira brankeamentu kapital sira no finansiamentu ba terorizmu", haktuir hosi despaxu.

Akordu ho Unidade Informasaun Finanseiru hosi Repúblika Demokrátiku Timor-Leste nian laiha loron asinatura previstu.

Makau asina ona memorandu entendimentu ka akordu koperasaun hamutuk ruanulu resin hodi fahe informasaun finanseiru relasionadu ho prevensaun no represaun hosi krimi sira brankeamentu kapital sira no finansiamentu ba terorizmu nian.

Iha loron 05 Dezembru liubá, Rejiaun Administrativu Espesial Makau nian (RAEM) halo parte iha "lista metan ida" hosi paraízu fiskal hamutuk 17, ne'ebé konsidera hanesan juridisaun sira ne'ebé la kopera, ne'ebé adopta hosi ministru Finansa sira UE nian.

Makau kritika ona "desizaun unilateral no parsial", tanba "la koresponde ba situasaun loloos", aponta katak teritóriu "la'ós hanesan fatin hodi halai no halo evazaun fiskal ka paraízu fiskal ida".

"Hanesan kontráriu, [Makau] kopera nafatin ho dalan ativu ho sosiedade internasional, inklui ho UE no ho Organizasaun ba Koperasaun no Dezenvolvimentu Ekonómiku (OCDE), hodi kombate, hamutuk, evazaun fiskal transfronteirisu no hodi promove justisa tributáriu", reasaun hosi Governu RAEM nian, liuhosi komunikadu.

Ezekutivu Makau nian enaltese mós katak hanesan membru hosi "Fórum Global kona-ba Transparénsia no Troka Informasaun sira ba Finalidade Fiskal sira" no hosi "Kuadru Inkluzivu hosi Baze Tributáriu no Transparénsia Lukru sira nian", ne'ebé halo parte hotu hosi OCDE, indika katak, liuhosi revizaun ba asuntu ne'e, rekoñese ona korespondénsia hosi transparénsia fiskal no troka informasaun sira hosi RAEM ba kritériu internasional ikus sira.

"Makau partisipa mós iha projetu sira koperasaun internasional hosi OCDE, promove, hamutuk ho autoridade fiskal sira hosi mundu tomak, reforma fiskal no kombate hasoru atividade sira relasionadu ho evazaun fiskal, hodi hetan objetivu hosi justisa tributáriu", hatutan.

Invoka mós aprovasaun, iha fulan-Maiu, ba lei foun ida kona-ba fahe informasaun iha matéria fiskal no hatete katak Governu sei serbisu ba dezenvolvimentu hosi Konvensaun Multilateral kona-ba Asisténsia Mútua Administrativu iha Matéria Fiskal ba Makau, hodi esplika katak, hafoin aplikasaun ba teritóriu, Makau bele halo troka automátiku ba informasaun sira ho Estadu-membru sira hosi UE.

Hamutuk ho ne'e, Governu revela katak estuda hela aperfeisoamentu hosi rejimi jurídiku ne'ebé aplika ba atividade ‘offshore’.

SAPO TL ho Lusa

Sem comentários: