segunda-feira, 6 de junho de 2016

PM husu ba investidór sira atu haree de’it ba "risku reál sira" no la’ós "imajinadu"


Primeiru-ministru destaka ohin esforsu sira nia Governu nian hodi implementa reforma sira ne’ebé bele kria kondisaun di’ak ba investidór internasionál sira, no apela atu haree ba "risku reál sira" iha Timor-Leste no la’ós "imajinadu".

"Governu konsiente katak difísil konsege hetan kapitál privadu iha merkadu emerjente hanesan Timor-Leste tanba númeru barreira, inklui persesaun katak nível risku bele afeta retornu", afirma Rui Maria de Araújo.

"Maibé ami hein katak imi-nia avaliasaun kona-ba Timor-Leste bazeia ba risku reál no la’ós ba risku ne’ebé imajina de’it", nia afirma.

Rui Maria de Araújo ko’alia iha abertura enkontru emprezariál ho partisipante besik atus hosi nasaun oioin iha rejiaun ho objetivu atu hatudu potensiál Timor-Leste ba investidór sira iha área oioin hanesan petroleum ho gás, minas, kafé ho agrikultura, turizmu, transporte no konstrusaun, no seluk tan.

Rui Araújo rekorda katak to’o iha ne’e Governu uza Fundu Petrolíferu (FP) hodi finansia Orsamentu Estadu, ne’ebé, hanesan maiór motór ekonomia nian, iha estratéjia ne’ebé ajuda atu konsege hetan buat di’ak importante iha área sira hanesan edukasaun ho saúde, reforsu institusionál no partisipasaun ativa populasaun nian.

Nia hatete investimentu ne’ebé kontribui hodi atrai investimentu iha setór petroleum ho gás naturál, telekomunikasaun no manufatura, maibé la to’o hodi kria sufisiente empregu iha nasaun ne’ebé populasaun 60% resin seidauk iha tinan 25.

"Maski buat ne’ebé alkansa ona, garante atu Timor-Leste nian joven sira mesak edukadu, saudável no empregadu produtivamente mak dezafiu boot dezenvolvimentu nian ne’ebé Timor-Leste sei enfrenta iha dékada oin mai", nia hatete.

 "No atu kria oportunidade empregu ba joven sira, mantein kresimentu sustentável no prepara futuru ida menus reseita petrolíferu, tenki diversifika ekonomia no fonte reseita sira", nia haktuir.

Rui Araújo hato’o katak Governu kontinua avansa ho ajenda reforma ne’ebé luan iha  área ekonómiku, fiskál, administrasaun públika no kuadru legál no jurídiku.

"Hein katak  implementasaun reforma ne’e bele ajuda  kria baze nesesáriu ba baze ida legál liu koerente no armonizadu, aumenta konfiansa iha estadu diretu no kria ambiente ida di’ak ba  investidór sira hodi tama mai Timor-Leste", nia hatete.

Arcanjo da Silva, diretór TradeInvet, ajénsia promosaun investimentu iha Timor-Leste, moos afirma  esforsu autoridade timoroan nian hodi implementa programa reforma ekonómiku ida ne’ebé boot  inklui alterasaun hodi atrai liu tan investidór no emprezáriu sira.

Nia haktuir, dezde 2006 Governu emite ona sertifikadu investimentu 180, haat iha tinan ida ne’e, ba empreza nasionál no internasionál, reprezenta projetu iha valór totál liu dólar millaun 400 no sei kria tan empregu ba ema rihun resin.

"Hanesan progressu ida signifikativu tebes maibé sei iha dezafiu barak ne’ebé ita tenki responde ho apoiu ne’ebé adekuadu hosi ita nia parseiru sira, dentru no fora iha Timor-Leste", nia haktuir, akordu ne’e hodi promove nasaun ho fornrma ida  globál, ho ajénsia konjéneres, inklui portugés AICEP.

SAPO TL ho Lusa - Foto: Gabinete do primeiro-ministro

Sem comentários: