quinta-feira, 23 de junho de 2016

VETERANU SIRA MERESE MORIS DIGNU


Jornal Nacional, editorial

Ukun an ema la fo let deit nudar prezente ida, laiha ukun an ida mak laiha sakrifisiu. Timor Leste atu ukun rasik an, sai nasaun ida independente no soberanu nee sosa ho mate, ruin no ran no mos ho sofrementu oi-oin nebe povu nee hetan durante tempo resistensia.

Autor luta ba ukun rasik an, ohin loron nee bolu veteranos, ema sira nebe dedika sira nia an tomak, fo sira nia an ba mate, tortura no kastigu ba prinsipiu ida, ukun rasik an, lia fuan revolsuionariu nian mak libertara a patria e libertamos o povo.

Agora duvida mak nee, uluk sira fo an ba mate ba ukun an, moris terus no susar oi-oin, agora iha era ukun an nee mos ita hakarak sira terus nafatin, susar nafatin?, pior liu ema sira nebe uluk la gosta ukun moris diak, agora iha tempo ukun an sira moris diak nafatin, ita nia maluk sira nebe uluk luta (veteranus) moris terus no susar nafatin, ida nee mak ita hakarak?, lae.

Laiha duvida ba sakrifisiu nebe veteranu Samba 9 no veterana Kasian. Iha tempo luta fo an ba mate, objektivu luta nia atinji tiha kontinua luta hodi kontribui  ba desenvolvimentu nasaun ida nee.

“Nudar representante povu hakarak presta homenagen ba asuain nain rua nebe maka veteranus, tuir hau nia hanoin sai exemplu diak ba ita hotu inklui veteranus.  Gerileira Kasian, nia naran kasian tamba nia fo kasian ba ita, ita sira nebe buka projetu deit, ita nebe buka hanoin ba ita nia an rasik deit, nia kasian fali ita,” Francisco Branco.

Agora veteranu nain rua nee laos deit fo ezemplu ba veteranu sira seluk maibe sai ezemplu ba sidadaun tomak, inklui distintus deputado sira iha uma fun parlamentu nasional no membru governu sira.

Veteranu sira subsidiu estadu USD 276 kada fulan bele reinveste, oinsa deputado sira, membru governu sira nebe manan kuaze USD2000 – USD5000 kada fulan halo ona investimentu saida iha rai doben ida nee? membru governu no membru parlamentu ho sira nia salariu mesal nebe boot teb-tebes loke eskola hira ona iha timor nee? 99,9 porcento laiha.

Ema ida idak moris nee ho vokasaun ida idak nian. Balu aguenta moris ho fan modo, faan aimaran, balu hakarak ambisi sai deputado, Primeiru Ministru, Presidente Republika no mos balu hakarak sai emprezario nebe famosu, balu sai padre no madre, sst.

Agora koalia konaba veteranos nee sagradu ida, tamba atu sai veteranu funu nee laos fasil, veteranus nee ema nebe berani infrenta buat hotu ho prinsipiu ida ba ninia nasaun no ninia povu nia moris, tan nee merese hetan atensaun estadu nian.

Veteranu iha nasaun seluk, nasaun tomak respeita, iha timor veteranu barak ema la respeita, pior liu tan estadu rasik la dignifka ninia veteranu rasik, subsidiu nee seluk, importante liu mak  veteranu ida moras ka mate, prezensa estadu importante tebes atu dignifika veteranu nee rasik.

Nunee mos veteranu sira rasik asves la respeita ninia an ka latau ninia an nudar veteranu ida, li-liu hadau malu projetu. Buat sira nee akontese governu labele fo sala ba veteranus, maibe nee konsekuensia husi sala politika.

Ne’ebe labele dehan veteranu ida nee mak diak liu, veteranu ida neba nee at. Nudar nasaun independente ida ita orgulhu ba ita nia veteranu tamba ho sira nia forsa, sira nia maturidade, nasaun iha paz no estabilidade. Veteranu barak hakarak sai heroi foun iha ukun rasik an, tamba hakarak sai heroi foun mak tenki sai sidadaun diak.*

Lee mos opiniaun iha Jornal Nacional

Sem comentários: