segunda-feira, 18 de janeiro de 2016

CLARISIA LAY INVESTE INDUSTRIA KULTURA – XANANA FO PARABENS


Emprezaria nasional Clarisia Lay, oras ne’e dadauk investe tan ona iha industria kultura, liu-liu dezenvolve suco ropa uza tais ba ropa modernu.

Edifisiu suco ropa kultura ne’e lokaliza   iha Bidau Mota Klaran ne’ebe maka ho naran Mahanaim Garmen Manufacturing (MGM) nain hosi Emprezaria Clarisia Lay, no edifisiu MGM ne’e inagura hosi Governu Sabadu (16/01) lorokraik

Iha diskursu, Clarisia Lay hateten, edifisiu MGM ne’e hahú halo konstrusaun iha tinan 2013 ho orsamentu $535.821.

“Edifisiu ne’e ami komesa harii hosi 2013 ho montante $535.821 no orsamentu balun ami hetan hosi edifisiu ne’ebe maka ami fo aluga ba Comisaun Nacional Aprojionamentu (CNA) iha Licidere hosi Gavinete eis Primeiru Ministru maun boot Xanana Gusmão to’o ohin loron,”esplika Clarsia Lay.

Nia hatutan, hanesan emprezaria   iha hanoin no kreatividade atu dezenvolve rikusoin ne’ebe avo sira husik hela hosi sira tantu soru tais mos bele halo ropa.

“Ha’u uluk sei kiik no klosan ha’u akompanha ha’u nia avo ne’ebe maka suru tais no mãe sira suku ropa, depois ha’u aprende iha Dili to’o ha’u servisu iha Alfaiati Masak Jaya Bidau tempu Indonesia,”tenik Clarisia Lay.

Tanba   ne’e nia dehan, hanesan setor privadu haree katak, Timor Leste iha pontensial bo’ot ida maka identiadade kultura hosi tais ne’ebe identiku tebes.

“Ita iha responsabilidade atu dezenvolve no moderniza,   ho ida ne’e ha’u   iha mehi ida oinsa maka atu harii no investe iha area industria kultura   iha Timor Leste atu atu nune’e dezenvolve identidade kultura, ha’u garante ba   ita bo’ot sira   ne’ebe maka partisipa iha istoriku ida ne’e katak, hosi ita nia produtu tais ami sei suku fali ba ropa ho modelu oi-oin iha tempu modernu,”haklaken Clarisia Lay.

Produtu MGM sei dezenvolve ba ropa labarik, ema bo’ot bebe asesorris, farda ba estudante nomos ba Estadu no setor privadu Organização Não Govermentais(ONG) nasional no internasional.

Nune’e mos, MGM mos iha koperasaun ho PT Jaya Indonesia ne’ebe atu suporta ropa hosi Jakarta. PT Jaya Indonesia   nia mos hanesan fabrika bo’ot iha Jakarta nia mos hanesan supplyer bo’ot ida iha Denpasar Bali.

“Maibe dala ida tan ha’u lahluha agardese ba eis Primeiru Ministru no atual Ministru Planeamentu Investimentu Estratejiku   maun bo’ot Kay Rala Xanana Gusmão, ne’ebe liu hosi Gabinete bele apoiu ami to’o ohin loron no la halahu agradese esturtura VI Governu ne’ebe   lidera hosi maun bo’ot Rui Maria de Araújo,”dehan Clarsia Lay.

Nia dehan, liu hosi Ministerio Comersiu Industria Ambiente (MCIA) ne’ebe aprova tiha iha orsamentu 150 mil USD atu sosa makina Suco ropa, maibe orsamentu ne’e sei prosesa iha fianansas, maibe MGM nafatin hein Governu nia apoiu.

“Ha’u la haluha agradese mos ba Secretario Estadu Politika Formasaun Profesional Empregu (SEPFOPE) Sr. Ilidio Ximenes da Costa ne’ebe fo mos   ninia apoiu prepara ona rekursu umanus kustura nian hodi servisu hamutuk ho MGM,”agradese Clarisia Lay.

Nune’e mos nia husu nafatin apoiu Governu no suporta material no mos formasaun   ba rekursu umanus atu servisu no dezenvolve kustura.

“Ha’u mos husu ba MNEK atu lori produtu MGM nian publika sai ba nasaun parseiro sira atu hatene komesa ohin loron fabrika ona ropa ho modernu tais no kustura tais,”tenik Clarisia Lay.

Iha oportunidade, Ministru Planeamentu Investimentu Estratejiku Kay Rala Xanana Gusmão fo parabens ba Clarisia Lay, ne’ebe maka harii ona industria kultura suku ropa tais ba ropa modernu ninian.

“Los duni   ita kaer nafatin ita nia kultura nomos sei halo ropa ba sosiedade   tomak, ropa   ne’ebe ohin ita bele hatais,”relata Xanana.

Nune’e mos nia dehan, Governu halo hela reforma ba taxa hodi haree mos ba investimentu, tanba balun halo hela investimentu iha buat ruma protesaun ladun.

“Ita nia salario mos bo’ot teb-tebes produtu hosi liur atu mai bratu liu tanba   produsaun ne’ebe maka liu, ida ne’e ita nia ema sira atu kompete susar los,”tenik Xanana.

Problema sira ne’e sai preokupasaun ba Governu atu oinsa bele dudu setor privadu nasional   ne’ebe iha inisiativas ne’ebe diak hodi bele fo empregu ba   nia ema.

“Ha’u atu dehan deit hanesan ne’e Governu iha preokupasaun la konsege halo buat balun ne’ebe lalais liu, tanba ita mos tenki hanoin katak,   ita rai kiik, saida maka ita produs mos sei nafatin iha kuantidade ne’ebe atu kompete ba rai liur mos, ne’ebe preokupasaun ida ne’e sae kedas ami nia ulun, ami sei esfrosu a’an tinan ida ne’e bele responde dadauk kona-ba preokupasaun setor privadu nasional,”tenik Xanana.

Iha parte seluk Secretaria Estado Politika Formasaun Profesional Empregu (SEPFOPE) maka prepara rekursu umanus ne’ebe servisu iha industria kultura MGM ne’e.

“Senora Clarisia husu 100 pesoas maibe ami labele prense to 100, maibe 45 pesoas ne’ebe maka SEPFOPE prepara iha centru Formasaun Senai Becora, ami sei buka tan centru formasaun hosi mai hosi pOstu Adminsitrativu Venilale Munisipiu Baucau atu bele kompleta pedidu ne’ebe maka mai. Agora pasu ida importante, setor privadu hahú hamosu campo de trabalho,”tenik Ilidio Ximenes da Costa.

Trabalhador sira   ne’e esperiensia sei naton, maibe SEPFOPE entrega ba Emprezaria Clarisia Lay. “Bainhira sira iha difikuldade ruma   ita hotu hamutuk atu hadia, liu-liu SEPFOPE prontu rona kritika, ita buka atu hadia para ita nia alin sira ba futuru bele priense dezenvovimentu kualidade diak,”dehan Ilidio.Avi

Jornal Nacional

Sem comentários: