quarta-feira, 29 de junho de 2016

Kuaze labarik millaun 70 bele mate to'o tinan 2030 bainhira mundu laiha reasaun - Unicef


Kuaze labarik millaun 70 sei mate antes halo tinan lima to'o tinan 2030 no millaun 167 sei moris iha kiak maka'as iha tinan ne'ebá bainhira komunidade internasional la investe lalais iha labarik sira ne'ebé kiak liu, alerta hosi Unicef iha loron-tersa ne'e.

Relatóriu anuál ho títulu "Oportunidade justu ida ba labarik sira hotu" hosi Fundu ONU nian ba Infánsia (Unicef), fó sai iha loron-tersa ne'e, fó sai katak, maski mundu rejista ona progresu iha infánsia, situasaun di'ak sira laiha uniforme no dezigualdade marka labarik millaun sira nia moris.

"Bainhira ita haree ba mundu ohin loron nian, ita senti konfrontadu ho lialoos ida ne'ebé ladún konfortável maibé inegável: Labarik millaun sira nia moris bele hetan estraga tanba de'it moris iha nasaun ida, komunidade, jéneru ka sirkunstánsia", hakerek hosi diretór-jeral organizasaun nian, Anthony Lake, iha prefásiu relatóriu nian.

Ba responsável, "agora hanesan momentu hodi halo asaun" tanba, bainhira mundu la aselera ritmu progresu nian, labarik millaun 69 sei mate, barak liu tanba kauza sira ne'ebé bele evita, antes sira halo tinan lima, to'o tinan 2030, tinan ne'ebé hakotu Objetivu sira hosi Dezenvolvimentu Sustentável sira, ne'ebé defini tiha ona iha tinan liubá.

Iha tinan hanesan, labarik sira hosi Áfrika subsarianu sei iha posibilidade maka'as tebes hodi mate antes sira halo tinan lima duké labarik sira iha nasaun riku sira no labarik na'in sia entre na'in sanulu sei moris iha kiak maka'as sei akontese iha sub-rejiaun ne'e, alerta hosi Anthony Lake.

Bainhira la halo, labarik millaun 60 resin iha tinan eskola nian sei la ba eskola no feto millaun 750 resin sei kaben sedu.

Diretór-jeral Unicef nian subliña katak futuru lalika sai nakukun tebes no fó hanoin katak susar oioin ne'ebé impede mundu hodi tulun labarik sira ne'e la'ós susar tékniku nian.

"Hanesan kestaun ida kompromisu polítiku nian. Hanesan kestaun ida rekursu nian. No hanesan kestaun ida hosi vontade koletivu nian", nia alerta ona.

Relatóriu hatudu katak investe iha labarik vulnerável sira bele hamosu benefísiu lalais no iha prazu naruk, ba labarik sira rasik no mós ba sosiedade.

Tuir dokumentu, tinan adisional ida eskolaridade ne'ebé labarik ida frekuenta ekivale ho aumentu ida ba 10% hosi rendimentu sira ne'ebé hetan iha tinan adultu no ba tinan adisional ida eskolaridade nian ne'ebé joven sira hosi nasaun ida kompleta, taxa sira kiak nian tuun ba besik 9%.

"Mais duké nunka, ita tenki rekoñese katak dezenvolvimentu sai de'it hanesan sustentável bainhira bele kontinua - sustentadu - hosi jerasaun futuru sira", hakerek hosi Anthony Lake.

No nia fó ezemplu: "Bainhira ita ajuda labarik-mane ida hodi hetan asesu ba ai-moruk sira no nutrisaun ne'ebé presiza hodi moris saudável no forte, ita la'ós aumenta de'it nia hipóteze sira iha moris maibé ita hamenus mós folin sosial sira no ekonómiku sira ne'ebé relasionadu ho moras no ba produtividade fraku".

Prefásiu hosi diretór-jeral ne'e hotu ho apelu ida: "Ita bele. Injustisa bele evita. Dezigualdade hanesan eskolla ida. Promove ekuidade - oportunidade justu ida ba labarik ida-idak, ba labarik sira hotu - hanesan mós eskolla ida. Eskolla ida ne'ebé ita bele halo no ita tenki halo. Ba nia futuru no ba futuru hosi ita nia mundu".
SAPO ho Lusa

Sem comentários: