quinta-feira, 7 de julho de 2016

Ninja & Rama Ambon Satan TL Adere Ba AZEAN


Problema rama ambon, ninja, Forsa Defeza Timor-Leste (FDTL) ho Polísia Nasionál Timor-Leste (PNTL) baku malu ne’ebé oras ne’e akontese iha rai laran sai satan ida ba prosesu Timor-Leste (TL) atu adere ba AZEAN.

Akademista, Universidade Nasionál Timor Loro-sa’e (UNTL), Fakuldade Siénsias Sosiais Departamentu Polítika Públika, Inocencio Xavier hatete kritéria atu adere ba AZEAN, ita mós tenke priense kritéria importante hanesan seguransa no estabilidade nasionál.

“Ameasa boot ida ba Timor atu adere ba AZEAN maka, to’o oras ne’e ita seidauk bele rezolve problema hirak hanesan rama anbon, ninja no kaju sira seluk ne’ebé kontra orden públiku,”  dehan Inocencio iha nia kna’ar fatin Faról, Díli, Kinta (30/06/2016).

Nia esplika kestaun seguransa no estabilidade iha ita nia rain sei afeta ba ita nia vizaun Timor-Leste ba AZEAN, tanba ita nia azente estadu ne’ebé toma responsabilidade ba asuntu seguransa no defeza ladun halo serbisu ho di’ak, la halo mapamentu ba indentifikasaun fatin akontesementu sira liu-liu kaju disturba kontra orden públiku.

Oras ne’e daudaun Organizasaun Nasoens Unidas (ONU) komesa apela ona ba nia membru sira ne’ebé serbisu iha TL atu kuidadu an tanba kestaun seguransa iha Timor komesa la’o ladun di’ak ona.

 Nia dehan, TL mosu problema bebeik tanba falta polítika ida di’ak hosi parte seguransa nian hanesan halo mapamentu ba fatin konflitus. Iha parte seluk mós lider komunitáriu no komunidade sira rasik la fó informasaun ba parte seguransa.

Diretór Forum ONG Timor-Leste (FONGTIL), Arsenio Pereira da Silva hatete,  konflitu ne’e normal tanba Timor mai hosi pos-konflitus no buat sira ne’e akontese presiza haree didi’ak, dalaruma mós iha ema seluk (pihak ketiga) balun ne’ebé hakarak utiliza situasaun sira hanesan ne’e para estranjeiru konsidera TL sempre iha konflitu, inseguransa.

“Ha’u fiar katak iha ema oknum ida ka rua maka sengaja halo ida ne’e. Mais ha’u hanoin polísia maka tenki tau vizilansia másimu iha ita nia rai laran liu-liu kapitál Díli para bele atua buat sira ne’e kuandu akontese. Tanba ita haree katak kuandu iha rama-ambon, ninja ema sempre tau buatus sira ne’e iha mídia sosial sira hanesan facebook, ne’e iha mundu rai klaran ema bele asesu,” nia esplika.

Nia realsa, timoroan sira rasik maka tau konflitu sira hanesan rama ambon, ninja ba iha mídia sosial sira no iha ema balun mós aproveita situasaun sira hanesan ne’e hodi halo insiguransa iha Timor-Leste.

Arsenio esplika ne’e la’os kestaun ida para Timor tama AZEAN ka lae, mais iha nível altu buat barak ne’ebé maka ita nia governu durante ne’e serbisu maka’as, no membru AZEAN sira seluk ne’e haree katak Timor bele sai membru.

Nia esplika, Timor-Leste nasaun ki’ik no populasaun mós oituan ho ida ne’e maka konflitu akontese dala ida de’it mós foti to’o boot kedas maibé karik ita nia polísia sira serbisu ho di’ak nia espera katak buat sira ne’e sei la akontese.

“Timor-Leste iha voz konflitu katak konflitu ne’e liu tiha ona, funu 24 anos hasoru militar Indonezía, ita haree katak hosi 2006 tesik mai ne’e konflitu la iha ona, konflitu ne’ebé iha ne’e normal de’it iha nasaun seluk mós krime bai-bain ne’e sempre akontese,” Arsenio dehan.

Nia deklara, nia nu’udar Timoroan hatene katak Timor la iha konflitu, Timor-Leste agora dadauk iha paz nia laran, Timor agora sai exemplu ba nasaun Africa no nasaun sira seluk.

Entretabtu, Minístru dus Negósius Estranjeiru no Koperasaun (MANEK) Timor-Leste, Hernanio Coelho foin lalais ne’e ba matadalan hatete Timor-Leste nia problema ki’ikoan no sei la fó impaktu ba TL atu tama ba membru AZEAN.

“Nível estabilidade no seguransa Timor ita konsidera ninia mídia ne’e sei iha estavel no seguru. Ne’eduni buat ki’ikoan sira akontese ne’e seidauk to’o iha nível ne’ebé maka bele fó imajen negativu ba ita nia rain,” dehan Hernanio Coelho.

Nia dehan nasaun AZEAN nian fó apoiu tomak ba TL nia pedidu atu adere ba AZEAN. Nasaun viziñu sira akompaña prosesu tomak ne’ebé TL esforsu hela durante tinan lima (5) to’o agora atu bele priense kritéria atu tama ba AZEAN.

Nia realsa problema sériu oituan maka nomeasaun Major Jeneral FDTL nian, maibé ita hatudu duni maturidade ida kapas, ita konsege resolve problema ne’e ho ulun malirin ne’ebé hatudu ba mundu liu-liu nasaun AZEAN katak ita la’os nasaun ida konflitu.

Haree ba tensaun membru Forsa Defeza Timor-Leste ho Polisia Nasionál Timor-Leste ne’ebé hamosu preokupasaun públiku nian. Hernanio dehan ne’e problema pesoal no la’os institusionál ne’ebé sei la fó impaktu ba TL atu hola parte iha AZEAN.

“Ita nia seguransa toma pozisaun sira ne’ebé apropriadu iha situasaun sira ne’ebé ita foin liu. Ha’u hatene iha fulan hira liu ba akontese buat ki’ikoan balun. Buat ki’ikoan sira ne’e akontese iha rai hotu-hotu, neste momentu persentajen kriminalidade Timor nian ki’ik tebes kompara ho rai barak iha ita nia rejhiaun, ne’e duni sei la fó impaktu ba ita atu tama ba Azean,” Hernanio esplika.

Timor-Leste oras ne’e dadaun kompleta ona instrumentu hotu ne’ebé atu tama ba AZEAN, ita hein de’it desizaun final bainhira maka nasaun membru AZEAN atu deside iha forum atu ita hola parte ou seidauk ba membru AZEAN nian.

Hatan kona-ba tárjetu TL adere ba AZEAN. Hernanio dehan sistema iha Nasaun AZEAN ne’e uza desizaun forum no la’os votasaun, tanba ne’e maka ita laiha tárjetu rasik maybe ita hein de’it bainhira maka forum AZEAN bele deside ita tama. (Ekipa Matadalan)

Matadalan

Sem comentários: