segunda-feira, 4 de julho de 2016

PM apela ba Governu australianu tuir mai atu negosia fronteira marítima


Primeiru-ministru apela ohin ba Governu australianu ne’ebé sei sai  iha eleisaun findesemana liubá atu negosia fronteira marítima entre nasaun rua, esensiál tebes ba Timor-Leste nia futuru.

"Ami husu Governu foun atu haree ba Tasi Timor ho matan foun atu servisu hamutuk hodi rezolve ita nia disputa, harii pás no prosperidade iha ita nia  rejiaun", afirma Rui Maria de Araújo, iha Díli.

"Define fronteira marítima sai hanesan  dalan finál ba soberania Timor-Leste nian, maibé moos hanesan buat ida ne’ebé importante ba ami nia  sustentabilidade  no kabe mai ami atu   dezenvolve sein kesi liman ba kotuk", nia afirma.

Rui Maria de Araújo koa’lia iha enkontru ba arranke edisaun 2016 ho parseiru dezenvolvimentu, ne’ebé partisipa reprezentante sira hosi nasaun oioin, ajénsia no organizasaun internasionál, deputadu no membru sosiedade sivil sira.

Iha intervensaun, nia afirma  vontade Timor-Leste nian atu konklui definisaun fronteira marítima ho Austrália, sente otimista katak  prosesu Konsiliasaun Obrigatória, ne’ebé hahú ona  iha  Nasoins  Unidas, bele ajuda rezolve kestaun ne’e.

Iha parte seluk, xefe Governu ne’e  rekoñese, konflitu internu ne’ebé akontese  iha  2016 lori Timor-Leste sai "atrazu” iha esforsu ba implementasaun objetivu miléniu ne’ebé define hosi  Nasoins Unidas, ba dezenvolvimentu nasaun.

"Konflitu no instabilidade halo ami la’o sala dalan no atrazu iha kotuk . Ami nia  istória hatudu ona katak pás hanesan  pré-kondisaun ba dezenvolvimentu sustentável. Maski hasoru desafiu hirak ne’e, Timor-Leste hetan ona progresu boot, só bele konsege bainhira iha pás no estabilidade", nia afirma.

Ba prosesu ne’e,  nia afirma, Timor-Leste "laós deit" halo dezenvolvimentu ne’ebé hetan apoiu "iha area oioin" hosi parseiru internasionál ne’ebé ajuda hadia númeru labarik sira iha eskola, reduz mortalidade maternu-infantil no diminui prevalénsia iha moras sira hanesan tuberkulose no malária.

"Ami iha maturidade atu  rekoñese ami nia frakeza no define prioridade hodi  lidera dezenvolvimentu, rekoñese ami nia sirkunstánsia úniku no nesessidade atu  define prioridade iha objetivu ba dezenvolvimentu. Ho nune’e maka hatudu katak imi bele konfia ami, ne’ebé bele lori kooperasaun ida produtivu", nia haktuir.

Rui Araújo destaka  katak  Timor-Leste ohin loron iha " senáriu dezenvolvimentu foun", kontinua aposta iha planu ba reforma ne’ebé maka luan, iha  infraestrutura krusiál no hadia indikadór sosiál.

Iha fatin hanesan nia afirma katak esforsu Governu nian atu kria senáriu favorável ida ba investimentu, ho lisensa komersiál liu rihun 18 no projetu investimentu oioin ho dimensaun boot, inklui fábrika iha serveja no simentu.

Formasaun tékniku no vokasionál, reforsu iha sistema eskolar nível pré-primáriu, primáriu no sekundáriu no apoiu ho bolsas ba formasaun superior no téknika sai nafatin  prioridade Governu nian, nia afirma.

"Ami sei iha buat barak atu hala’o molok kumpre kompromissu ne’ebé promete. Hatene katak ami laós mesak. Sente  onradu servisu iha hothotu nia sorin no hakarak harii aliserse resiprosidade no konfiansa mútua", nia haktuir

Primeiru-ministru sente konfiante katak ho revizaun ne’e bele  garante koordenasaun no efikásia di’ak liu iha planeamentu no implementasaun sei ajuda mobiliza tan rekursu finanseiru, tantu iha nível doméstiku hanesan moos  internasionál, ba iha dezenvolvimentu timoroan.

SAPO TL ho Lusa

Sem comentários: