quarta-feira, 14 de setembro de 2016

Parlamentu sei debate hamenus regalia ba eis-deputadu nomós ba eis-kargu públiku sira


Parlamentu Nasionál iha semana oin sei halo debate kona-ba alterasaun pensaun vitalísia nomós regalia seluk ba eis-deputadu no eis-titulár seluk ne’ebé asumi kargu públiku nian ne’ebé hetan krítika nomós protestu. 

Besik tinan tolu ona maka “lako’alia” kona-ba alterasaun ida ne’ebé sai baze hosi testu mudansa úniku ba diploma tolu: Estatutu Deputadu (hosi 2004), Lei Pensaun Mensál Vitalísia hosi Deputadu nomós Regalia Seluk, inklui Estatutu hosi Titulár Orgaun Soberania (rua ne’e hosi 2007).

Ba promotór sira, alterasaun ida ne’e “adekua ho estatutu orgaun soberania nian, relasiona ba realidade atuál nomós nesesidade hodi hamenus impaktu finanseira hanesan Estadu aplika ona atu fó pensaun nomós apoiu seluk”.

“Lei ne’e hatuur rekizitu foun hodi fó pensaun nomós benefísiu seluk, ne’ebé adekua ba dignidade ne’ebé tenke distingi hosi ezersísiu funsaun orgaun soberania nian, atu nune’e bele hamenus karga orsamentál asosiada”, tuir saida maka haktuir iha testu laran no ne’ebé hein fulan barak hodi debate iha plenária.

Lahó efeitu retroativu, sei hahú debate kona-ba lei ne’ebé sei lafó mos impaktu ba deputadu atuál ka sira ne’ebé asumi hela knar to’o oras ne’e, tanba sira hotu kumpri rekizitu ne’ebé aplika: minimu asumia funsaun fulan 42 hodi simu pensaun vitalísia 100% hosi sira-ninia vensimentu kada fulan.

Karik aprova, maka alterasaun ne’e sei hamenus regalias ba deputadu sira ne’ebé hetan benefísiu desde janeiru 2007, bainhira aprova lei Pensaun Mensál Vitlísia hosi Deputadu nomós Regalia seluk.

Diploma ne’e maka hamosu manifestasaun oioin iha Dili, tanba fó pensaun mensál vitalísia 100% hosi vensimentu deputadu sira nian, hafoin sira asumi knar durante pelumenus fulan 42, inklui regalia adisionál seluk.

Direitu ba asisténsia médika iha rai-laran no karik urjente maka sei lori ba rai-liur, hetan direitu atu importa kareta ba nesesidade pesoál, laselu taxa aduaneiru nomós impozisaun fiskál seluk kona-ba importasaun, mos sai hanesan regalia seluk.

Eis-deputadu, kónjuge ka desendente sira mos iha direitu ba livre tránzitu no pasaporte diplomátiku. Diploma ne’ebé aprezenta hodi debate kria mos rejistu interese ba iha Parlamentu Nasionál, aplika ba deputadu sira, “iha moldes ne’ebé hanesan atu aplika ba orgaun soberania seluk”.

Deputadu sira ne’ebé laeleitu hikas, iha opsaun atu sosa kareta ne’ebé nia hetan durante mandate, tuir criteria ne’ebé Parlamentu Nasionál defini ona, hodi lafó dalan atu halo importasaun ba kareta.

Kálkulu hosi pensaun mensál tanba laiha kapasidade fízika ka psíkika durante mandate sei hetan de’it 75% hosi vensimentu mensál no la’os hosi remunerasaun mensál líkida totál, no lahetan mos despeza reprezentasaun, ajuda kustu ka komplementu seluk.

Bainhira mate, maka pensaun sobrevivénsia, 75% sei fó ba kónjuge ka desendente, no sei lakon bainhira kónjuge ne’e kaben hikas ka bainhira oan sira tama ona ba idade bot.

Tuir porposta ne’ebé iha, sei hamenus vensimentu mensál hosi pensaun vitalísia ba eis-titulár sira, hosi 100 ba 90 pursentu, konta ho saláriu no lainklui komplementu salariál.

Laiha direitu atu halo viajen internasionál kada tinan, ho akompañante rua, fó limitasaun pasaporte diplomátika ba konjuge no oan sira ho idade kiik no laiha mos direitu atu halo importasaun kareta, karik laselu impostu, hodi uza ba nesesidade pesoál.

Regalia adisionál ba pensaun ne’e sei fó bainhira titular ne’e mate, tanba defini ona kondisaun ne’ebé pensaun hothotu la’os akumulável.

Pensaun mensál vitalísia ba membru Governu ne’ebé asumi kargu durante pelumenus tinan lima, sei tuun hosi pursentu 100 ba 60, no 75% sei fó ba sira ne’ebé asumi funsaun iha Governu durante tinan 10 la liu no 90% ba sira ne’ebé hala’o knar durante tinan 15 resin.

Ba Prezidente Repúblika, pensaun mensál maka 100% hosi saláriu, tanba pensaun ne’e akumulável ho pensaun espesiál ho reforma kombatente veteranu libertasaun nasionál nian.

Diploma ne’e haktuir katak alterasaun ne’e aplika de’it ba ema ne’ebé, data ne’e vigora ona, maibé lakumpri kritériu uluk-nian.

SAPO TL ho Lusa – Foto: LUSA@António Amaral

Sem comentários: