terça-feira, 22 de novembro de 2016

Integrasaun ekonómika sub-rejionál nian sei debate iha Timor-Leste fulan ne’e


Iha fulan ne’e ninia rohan sei hala’o debate ida iha Dili, hodi analiza kona-ba potesialidade nomós dezafiu hothotu, hosi integrasaun bot sub-rejionál nian, ba iha triángulu entre Timor-Leste, parte norte Austrália no parte leste Indonézia nian. 

Fórum Sub-Rejionál ba Integrasaun Ekonómika, ne’ebé sei hala’o iha 30-novembru, hanesan inisiativa hosi Grupu Traballu Timor-Leste, Indonézia no Austrália (TIA-GT), atu buka haree ba oin kona-ba kriasaun sinerjia iha espasu rejionál ne’e.

Tuir organizadór sira, enkontru ne’ebé ho patrosíniu hosi ministru Planeamentu no Investimentu Estratéjiku, hala’o ho objetivu atu debate no esplora “dalan ba dezenvokvimentu ekonómika nian, bazeia ba prosesu integrasaun rejionál no sub-rejionál”.

Kona-ba kazu Timor-Leste, integrasaun ne’e bele sai nu’udar perkursu ne’ebé naruk hosi prosesu integrasaun, ne’ebé sei presija bainhira nasaun ne’e atu adere ba iha Asosiasaun Nasoins Sideste Aziátika (ASEAN ho sigla iha dalen inglés).

Enkontru ne’ebé sei analiza kona-ba prioridade, dezafiu no oportunidade, inklui mos papel investidór ho doadór sira nian ne’e, halibur espesialista nasionál no internasionál hothotu hosi Governu, meiu akadémika nomó setór emprezariál nian.

Fórum ne’e, sei hahú ho intervesaun ida hosi Myo Thant, autór konseptuál ida mos hosi modelu triángulu kresimentu ekonómika nian, inklui intervensaun hosi eis-primeiru ministru, Mari Alkatiri, hosi reprezentante Ministériu Negósiu Estranjeiru indonézia ho mos membru Governu Timór nian seluk.

Hosi ema sira ne’ebé halo parte, sei konta mos ho partisipasaun hosi Luís Mira Amaral, eis-ministru Traballu no Seguransa Sosiál nomós hanesan eis-ministru Indústria no Enerjia.

Durante sorumutu refere, sei debate mos kona-ba tema sira hanesan papel dezenvolvimentu no konstrusaun infraestrutura, kordenasaun polítika nomós kriasaun komplementár ho clusters.

SAPO TL ho Lusa 

Sem comentários: