sexta-feira, 18 de setembro de 2015

Pagamentu tarde failla iha sistema administrasaun no politika


DÍLI - Setor privadu nasional to’o oras ne’e kontinua halerik ba iha prosesu pagamentu husi governu Timor-Leste ne’ebé mak oras ne’e seidauk realiza tanba konsidera korente ba iha sistema administrasaun no politika ladiak. Tuir Prezidente Camara Comersiu Industria Munisipiu Covalima, Julio do Carmo hateten prosesu pagamentu ne’ebé mak durante ne’e tarde kuandu haree ba iha kada liña Ministerial iha failansu hotu tantu implementador projetu (MOP), ADN nomos Ministeriu Finansas tanba problema ne’e hanesan ne’e Ministeriu Obras Publiku nia projetu.

“Iha liña ministeriu hotu failansu sira sai ajensia, implementa tiha projetu to’o 100 % hatama relatoriu pagamentu depois relatoriu pagamentu sira minimal semana 2 iha sira nia meja ba fali iha Ajensia Dezenvolvimentu Nasional (ADN) durante semana rua sira ba haree, depois fo fila fali mai iha Ajensia , no Ajensia haruka fali ba iha MPS se buat ruma la los fila fali no ba mai buat ne’e lalais,” dehan Prezidente CCI- Covalima, Julio do Carmo ba BT iha Mandarin, tersa, (08/09).

Nia esplika katak problema pagamentu tarde  tanba sistema ba iha prosesu pagamentu administrasaun mak ladiak , laos ministeriu ida deit, laos Ministeriu Finansas deit maibe ministeriu hot-hotu. “Maske projetu obras publiku nian laos ministeriu ida deit mak ba haree deit katak ne’e hotu tiha ona halo pagamentu lae , halo hotu tiha 100% depois lapor fila fali ba iha ADN, ADN sei ba haree fila fali depois selu tuir sira nia inspesaun no fo fila fali rekomendasaun ba iha projetu nain, projetu nain halo fila fali mai iha ADN,ADN mai fali MPS no MPS ba fila fali Ministeriu Finansas, prosesu nee laos uituan ,tan ne’e hau bele hateten katak liña ministeriu hotu-hotu failansu tanba administrasaun ladiak,”kritika nia.

Tuir nia  pagamentu tarde tanba sistema administrativu  oras ne’e dadaun la hanesan ho governu anterior  tanba uluk prosesu pagamentu iha distansia ne’ebé implementa projetu. “Nia implementa projetu ami halo deit 100% ba nia hodi hasae ona ba iha Ministeriu Finansas halo pagamentu maibe ida ne’e lae ?, ba tiha Ministru asinatura tiha sei fo fila fali ba iha ADN hodi haree fila fali no bainhira sala fo fila fali ba iha MOP hodi hadia fila fali no haruka fila fali ba iha AND no kontinua ba iha MPS foin haruka ba iha tezouro,” afirma nia.

Julio mos dehan iha prosesu pagamentu ba iha projetu institusaun estadu iha diskriminasaun boot iha prosesu pagamentu ne’ebé mak durante ne’e lahanesan tanba kompaña bo’ot sira ne’ebé kaer obra bo’ot iha TL pagamentu fasil liu halo komparasaun ho projetu ki’ik sira ne’ebé mak ho nia orsamentu 10 mill mai kraik. “Ita haree deit laos kompañia internasional deit maibe hanesan kompañia sira ne’ebé mak bo’ot iha Timor-Leste ezemplu sira ne’ebé nahe estrada sira prosesu pagamentu lalais tama loron 2 ou 3 los tiha ona  maibe kompañia sira ne’ebé mak kaer obra $3000 ou $4000 prosesu pagamentu tarde liu,” hateten.

Nia mos dehan tan katak prosesu pagamentu tarde ne’e nia problema mos iha sistema Ministeriu Finansas no nia mos konsidera deklarasaun Vise Ministru Finansas  ba iha publiku ne’ebé fo sai iha Media balun  katak iha Ministeriu Finansas nia prosesu pagamentu lalais maibe ida ne’e hanesan lia bosok. “Maske Vise Ministru Finansas kolia katak Ministeriu Finansas lalais ne’e bosok tanba bainhira ami la tuir buat ne’e la mai hanesan ami Munisipiu Lospalos Viqueque, Oecusse, Covalima Ainaru bainhira Implementa ami tenke tuir – tuir hahu husi ami hatama relatoriu tenke tuir – tuir hela deit  to’o iha Ministeriu Finansas to’o banku no tenke to’o hakneak nafatin foin pagamentu sai,” hateten nia.

Tan ne’e nia dehan enjeralmente governu Timor-Leste nia sistema aprovisionamentu fraku tanba  sistema administrasaun no politika mak ladiak tanba MOP nudar Ministru ba iha Nasaun ida Ministru asina no aprova tiha ona realtoriu maibe to’o iha ADN  ne’ebé mak lidera husi diretór ida hodi manda fali MOP. “Ne’e masuk akal ka lae? Tanba ADN lidera deit husi diretór deit maibe Ministru asina los ona no tenke halo cek fali husi diretór ida hodi kolia katak ne’e seidauk los , ne’e ita nia krebilidade (wibawa) estadu nian iha ne’ebé?,” hateten nia ho hirus.

Hatan ba iha kestaun ne’e Vice Ministru Finansas Helder Lopes hateten katak realsiona ho problema ne’ebé iha kada ministeriu la fo sala ba malu tanba liña ministeriu sira sempre ho prinsipiu hakarak hadia prestasaun servisu hodi fo prestataun servisu diak ba iha Povu. “Ho prosesu pagamentu tarde husi Ministeriu Finansas hakarak hato’o ba ita boot sira katak aprosimasaun ne’ebé mak durante ne’e ita halo ne’ebé hanaran Hold government approve signifika kuandu problema ruma ne’ebé asosiado ho pagementu ne’ebé iha Ministeriu ruma ka institusaun estadu ruma , Ministeriu relevante  no Ministeriu Finansas ho ministeriu sira seluk ami sempre tur hamutuk hodi rejovlve asuntu sira ne’e’,” dehan Helder.

Nia dehan prosesu pagamentu tarde liña ministeriu sempre la fo sala malu tanba ida ne’e laos  kestaun Ministeriu ida nian deit maibe sira hanesan  ida ne’e hanesan asuntu governu nian ne’ebé buka atu rejolve. Wainhira Jornalista sira husu kona ba Prosesu pagamentu oras ne’e dadaun sai prekupasaun barak hanesan Sosiadade sivil, Emprezariu sira no sira husu Ministeriu finansas tenke esplika klaru kona ba pagamentu durante ne’e maibe nia husu ba media atu bele halo investigasaun ba iha prosesu ne’ebé mak iha atu detekta prosesu tarde iha liña ministeriu ne’ebé.

“Hau hanoin hau bele susjere ba iha Irmaun sira tanba irmaun sira mai husi media , kuandu ema ruma dehan pagamentu tarde imi kaer liafuan ida ne’e imi ba investiga kedas , pagamentu ne’e prosesu hahu husi ne’ebé mai to’o iha ne’ebé no to’o iha Ministeriu finansas ne’e halo nusa atu nune’e it abele hatene pagamentu tarde ne’e iha ne’ebé los tanba agora ho informasaun ne’ebé mak hanesan ne’e pagamentu ne’e lao tarde iha ne’ebé los,” katak nia. Nia afrima katak filosofia ne’ebé mak governu uza, ministeriu la fo sala ba malu tanba governu uza aprosimasaun ida hanaran hold government approve.

“Tan ne’e hau husu ita boot sira investiga lai kona ba pagamentu tarde ne’e iha uituan ne’ebé? Hodi nune’e it abele identifika , husi parte Ministeriu Finansas nian hau sempre hatete ba iha diresaun Tezouru Ministeriu Finansas kuandu pagamentu iha Finansas tarde liu fulan ida ita boot sira tenke simu nia konsekuensia no hau sempre hateten ba sira hanesan ne’e no ida ne’e ami nia sistema servisu mak hanesan ne’e,” dehan Helder. Nia mos infroma katak Kona ba liña kordenasaun ba iha prosesu pagamentu lao ho diak  tanba governu TL ho filosofia ida hanaran  hold government approve. Nia mos husu ba iha setor privadu sira katak bainhira iha problema ruma iha prosesu pagamentu tarde nia sujere atu bele hato’o ba iha Ministeriu Finansas hodi bele ajuda. (BT)

Business Timor

Sem comentários: